Rectification Budget TL

(1)

Repúblika

 

Democrátika

 

de

 

Timor

Leste

 

Orsamento

 

Rectifikasaun

 

2008

  

 

Julho 2008

DOCUMENTU ORSAMENTAL No.1

 

 

Preparado husi Ministériu Finansas

Diresaun Nasional do Orsamentu


(2)

Pagina 2

Indice

Indice ... 2 

Parte 1 Discurso do Primeiro Ministro ... 5 

Parte 2 Panorama Fiskál ... 14 

Parte 3 – Panorama Ekonómiku ... 18 

Panorama Ekonómiku Internasionál no Rejionál ... 18 

Ekonomia doméstika ... 19 

Reseitas, Rikeza no Rendimentus Sustentáveis Petróleu ... 24 

Avaliasaun kona‐ba Metodolojia ... 26 

Sensibilidade ... 30 

Parte 4 – Receitas ... 31 

Parte 5 – Despezas ... 34 

Ezekusaun Orsamentu ... 34 

Ezekusaun orsamentu ba períodu tranzitóriu fulan Julhu to’o Dezembru 2007 ... 34 

Ezekusaun orsamentu 2008 ... 36 

Revizaun Orsamentu 2008 ‐ Prioridades Governu nian ... 36 

01‐Prezidênsia Repúblika ... 46 

02 ‐ Parlamentu Nasional ... 48 

0301 ‐ Gabinete Primeiru Ministru no Prezidênsia Konselhu Ministrus. ... 50 

0401 ‐  Sekretária Estadu ba Konselhu Ministrus ... 53 

0951 ‐ Sekretaria Estadu ba Asuntus Parlamentares ... 55 

0501 ‐  Sekretaria Estadu ba Juventude no Desportu ... 56 

0601 ‐ Sekretaria Estadu ba Rekursus Naturais ... 59 

0701 – Sekretaria Estadu ba Polítika Enerjétika ... 61 

0801 ‐ Sekretaria Estadu ba Formasaun Profisionál no Empregu ... 64 

0901 ‐ Sekretaria Estadu ba Promosaun Igualdade ... 67 

10 ‐ Ministériu Defeza no Seguransa ... 69 

1001 ‐ Sekretaria Estadu Defeza ... 71 

100301 ‐ FALINTIL‐FDTL ... 71 

1004 ‐ Sekretaria Estadu Seguransa ... 74 

1005 ‐ PNTL... 74 

11 ‐ Ministériu Negósius Estranjeirus ... 78 

12 ‐ Ministériu Finansas ... 81 

13 ‐ Ministériu Finansas – Governu tomak ... 84 

14 ‐ Ministériu Justisa ... 88 

15 ‐ Ministériu Saúde ... 90 

16 ‐ Ministériu Edukasaun... 93 

17 ‐ Ministériu Administrasaun Estatál no Ordenamentu Territóriu ... 96 

18 ‐ Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu ... 99 

19 ‐ Ministériu Solidaridade Sosiál ... 101 

20 ‐ Ministériu Infra‐estruturas ... 103 

21 ‐ Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria ... 106 

22 ‐ Ministériu Agrukultura no Peskas ... 108 

23 ‐ Tribunais ... 111 

24 ‐ Prokuradór Jerál ... 113 

25 ‐ Provedór Direitus Umanus no Justisa ... 115 

26 ‐ Servisus Radiodifuzaun Timór‐Leste ... 117 

27 – Komisaun Nasionál Eleisoens ... 119 


(3)

Pagina 3

200212 ‐ Autoridade Portuaria de Timor‐Leste ... 124 

200210 – Autoridade Aviasaun sivíl ... 126 

200213 ‐ Institutu Jestaun Ekipamentu ... 128 

Anexo 1 ‐  Despesas (Incl Agências Autónomas $000) ...130 

Anexo 2 ‐ Despesas (EXcl Agências Autónomas $000) ...131 

Anexo 3 Dotações ...132 

Anexo 4 Plano de Capital   2008‐2011 ...150 

Anexo 5 Perfil ba funsionariu ...171 

Anexo 6 Lei Orçamental 12/2008 Públikasaun iha Jornal da República 5 de Agustu Serie I, N.º 33 ...200 

Anexo 7 Subsídio aos Agências Autónomas 2006‐07 to 2011 ...204 

Anexo 8 – Relátorio do Deloitte Touche Tohmatsu ...205 

Anexo 9 – Carta husi Primeiro Ministro ba Parlamento iha Referência Levantamentu Extraórdináriu ba Fundu  Petrolíferu  Anexo 10 – Guia de Utilizador ...211   

     


(4)

Pagina 4

Sumáriu Ezekutivu

Governu hetan progresus barak ona, hodi kumpri nia metas/alvus, dezde Janeiru. Revizaun semestrál orsamentu bele permite mantein no aumenta tan realizasoens barak to’o agora, hodi hatuur ekonomia iha baze ida ke metin tuir dalan kreximentu no dezenvolvimentu ba aban-bainrua.

Ezekusaun orsamentu Tranzisaun ba 2007 aas tebes (90.1 pur sentu) no ezekusaun oras ne’e daudaun nian ba orsamentu 2008 aas liufali kompara ho orsamentus sira uluk, haree ba análize períodu anu finanseiru ne’ebé hanesan.

Presus ka folin globais produtus sa’e maka’as tebes iha 2008. Ida ne’e buat ida ke Timór-Leste labele kontrola, maibé Governu ho kuidadu tebes intervein ona atu bele mitiga ka hamenus tiha nia impaktu ba povu nia ekonomia.

Simeira foin daudaun ne’e kona-ba Urjênsia Organizasaun Nasoens Unidas ba Agrikultura no Alimentasaun ka hahán (FAO) ne’ebé hala’o iha Roma, kona-ba situasaun alimentár ka hahán iha mundu tomak, konkorda ona katak presus hahán tenke permanese ka kontinua lai ho níveis atuais ba médiu prazu. Nune’e mós, haree katak kustu ba kombustível sei aas nafatin, ho aumentus ne’ebé nunka akontese iha istória ka tempu uluk.

Dezenvolvimentu iha ekonomia globál sei iha impaktu ba Timór-Leste liuhosi abrandamentu ka redusaun iha Estadus Unidus, depresiasaun dólar amerikanu no aumentu presu produtus. Embora dólar monu kuaze to’o valores ne’ebé kiik liu hotu, iha termus reais, iha estudus ne’ebé dehan katak sei kontinua sobrevalorizadu nafatin, tanba ne’e mak bele hein katak sei iha depresiasaun ne’ebé boot liu, hodi rezulta presus importasoens ba Timór-Leste ne’ebé boot liu. Timór-Leste hetan benefísius líkidus ka moos nian tanba presus petróleu ne’ebé aas, maibé presus aas ba petróleu no hahán sei afeta tan fali presus internus hosi beins no servisus sira seluk, hodi iha reperkusoens ka efeitus ba ekonomia tomak, no impede i difikulta implementasaun Governu nia programa ba dezenvolvimentu nasionál. Nune’e, atu bele hamenus impaktu potensiál tanba presu nia todan, ba povu no ba ekonomia Timór-Leste, Governu husu tan fundus adisionais, aleinde fundus hirak ne’ebé destina/aloka ona ba servisus jerais Estadu nian, atu bele estabelese Fundu Estabilizasaun Económika (FEE) ida ke bele garante fornesimentu produtus esensiais seluk ho presus asesíveis ka natón ba ema nia kbiit atu sosa, hodi asegura kontinuasaun prosesu dezenvolvimentu.

Hein katak ambiente ekonómiku internasionál durante 2008 karateriza ho inflasaun ne’ebé sa’e nune’e mós ho afrouxamentu ka redusaun kreximentu, tanba deklíniu iha Estadus Unidus. Maibé, reseitas petrolíferas Timór-Leste nian aumenta ba beibeik, hanesan konsekuênsia hosi presus petróleu ne’ebé sa’e aas ba beibeik. Ida ne’e maka hodi revê maka’as estimativa kona-ba rendimentus sustentáveis, maibé sei permite iha marjen ka espasu natón kona-ba oxilasoens ka presus produsaun ne’ebé tun-sa’e.

Governu propoin dotasaun suplementár ida mak $200.6 milhões ba servisus jerais Governu nian no $240 milhões ba Fundu Estabilizasaun Ekonómika, iha revizaun semestrál orsamentu, hodi nia totál sai $788.3milhões ba tinan 2008.


(5)

Pagina 5

Parte 1 Discurso do Primeiro Ministro

Sua Exselênsia Señor Prezidente Parlamentu Nasionál Distintus Deputadus

Distintus Membrus Governu Señoras no Señores,

Orsamentu Jerál Estadu Retifikativu ba 2008 simboliza kompromisu Governu AMP atu avansa ho prosesu dezenvolvimentu.

Ho Orsamentu Retifikativu, ne’ebé hahú ohin tama iha debate, ita prepara daudaun Nasaun nia futuru. Futuru, distintus Deputadus, liu obrigatoriamente husi estabilidade ho dezenvolvimentu nasionál.

Ida ne’e mak mandatu ne’ebé Povu fó mai ami: define di’ak fali dalan Paíz ida ne’e nian, hanesan oportunidade únika ka mesak ida de’it atu bele halo Timór-Leste sai komunidade ida ne’ebé estável, solidária no dezenvolvida. Buat ne’ebé ami iha mak vontade boot atu halo mudansa no projetu polítiku reformadór ida – povu Timór-oan tomak nia vontade rasik, maka fó mai ami alentu ka kbiit.

Tanba ne’e mak mezmuke iha krítikas oioin, Orsamentu ida ne’e atu mai ajusta fali kontas públikas. Retifika signifika tau iha linha ka haloos. Sirkunstânsias muda barak ona, konjuntura internasionál mós muda, ne’ebé, ita tenke barani adapta orsamentu tuir realidade foun ne’ebé Timor-Leste hasoru, ne’ebé ho ezijênsias oioin, tanba ne’e adaptasaun ka mudansa ida ne’e sei labele halo, karik la iha orsamentu ida ne’ebé arrojadu ka ambisiozu.

Governu ida ne’e iha vantajen tanba aprende ona lisaun barak, hosi errus ka salan hirak uluk, i ida ne’e signifika katak ita labele tonka fali liman hodi haree, wainhira Paz no Estabilidade Nasionál iha perigu laran. Ida ne’e signifika katak Governu tenke fó atensaun nafatin atu detekta problemas hotu-hotu ne’ebé ameasa dezenvolvimentu nasionál no halo kedas buat ruma, i signifika mós katak, Governu labele husik liu oportunidade kreximentu ne’ebé iha, mezmuke ita tama ona iha tinan finanseiru klaran.

• Hetan ona ka lae, progresus tuir prioridades hirak ne’ebé define iha 2008? Ami sei define di’ak fali prioridades

foun, hodi buka hadi’a liután timor-oan sira nia kondisoens moris, iha tinan ida ne’e laran;

• Hetan tan ona dadus foun atu halo pagamentu pensoens ba idozus, kombatentes ho mártires sira ka lae?

Ami sei hadi’a fali dadus hirak ne’e atu bele tau matan ba idozus, kombatentes no mártires sira, lalika hein Orsamentu tinan 2009 nian;

• Karik tanba hakfodak ho akontesimentus dramátikus iha prinsípius Fevereiru, ne’e mak tenke aloka foun fali

verbas ba organizmus Estadu hodi bele responde ba nesesidades? Ami lakohi hein ba tinan oin atu aloka tan verbas, ami hakarak órgauns governu sira kumpri daudaun ona programas hirak ne’ebé ami prevê ona iha tinan 2008 laran

• Presus ka folin hahán no produtus esensiais seluk aumenta maka’as iha nível mundiál, ida ne’e bele sai

perigu ba estabilidade nasionál? Ami hakarak hatán kedas ona, atu labele husik impaktus hirak ne’e lori fali konsekuênsias todan no aat liután ba ita nia Rain;

• Ita iha reseitas extraordinárias hosi petróleu, karik tanba presu petróleu ne’ebé sa’e aas liután? Ami atu utiliza

reseitas hodi buka hamenus dadaun moris kiak no problemas sosiais, enkuantu iha tinan 2008 ne’e, ami implementa medidas foun ba kreximentu ekonómiku.


(6)

Pagina 6 Distintus Deputadus

Señoras ho señores,

Orsamentu Estadu retifikativu la’ós dokumentu aritmétika nian ida, ne’ebé labele konsebe ka elabora bazeia de’it ba retornus ka rendimentus ekonómikus. Retornus ekonómikus no sosiais ne’ebé ita hetan tanba iha Paz no Estabilidade Nasionál, ne’e maka investimentu di’ak liuhotu ne’ebé ita bele kontinua hala’o.

Loos duni! Tanba ida ne’e mak primeiru investimentu ne’ebé Governu ida ne’e hakarak halo. Tanba ne’e, agora ha’u hakarak aprezenta “ mais valias ka empenhus” ne’ebé hetan hosi investimentu ida ne’e, tanba deputadus barak sei susar uitoan atu akompanha progresus ne’ebé ami hetan ona, no ezije nafatin “garantias” katak Governu ne’e iha duni kbiit ka lae atu lori Rai ne’e ba dalan dezenvolvimentu.

Ezersísiu ida ne’e simples liu: Oinsá situasaun Paíz ne’e nian, iha tinan ida liubá, hahú iha 18 Julhu 2007, kompara ho situasaun atuál?

Ita iha ema liu rihun atus ida maka moris hanesan dezlokadus internus ne’ebé hela iha fatin-fatin, iha lós sidade Dili laran, sira moris iha kondisoens umanitárias ne’ebé todan tebes. Tinan ida ne’e, ami taka kampus 18 no famílias 3.206 fila ona ba sira nia uman.

Ita iha ex-F-FDTL lubun ida (un tersu hosi Forsas Armadas), ne’ebé sente frustradus ka laran susar no lakon esperansa tanba Estadu nia desizaun, sira hadook-an hosi sosiedade tanba la iha resposta ba sira nia petisoens. Tinan ida ne’e to’o semana ne’e hotu, ami sei selu kompensasoens eoknómikas ba petisionárius hotu-hotu ne’ebé deside ona – sira hotu kedas – atu fila fali ba vida sivíl, hodi nune’e bele taka prosesu ida ne’e.

Uluk, F-FDTL ho PNTL hasoru situasaun ida ne’ebé labele admite, tanba envezde servisu hamutuk iha fali deskonfiansa entre instituisoens fundamentais ka importantes rua ba seguransa no estabilidade nasionál, ne’ebé temi ona. Tinan ida ne’e, instituisoen rua ne’e servisu hamutuk ba Nasaun nia di’ak, hanesan ita haree ona iha atuasaun Komandu-Konjuntu, hodi loke foun fali etapa ida iha istória kona-ba realasaun entre Forsas hirak ne’e, ne’ebé inklui dezenvolvimentu asoens koordenasaun no kooperasaun foun, ba seguransa no defeza nasionál, hanesan kazu Kampanha Rekolha Kilat.

Iha tinan kotuk, iha mós grupu rebelde armadu ida ho influênsia boot ba populasaun, ne’ebé bele ameasa soberania nasionál, hanesan sira hatudu tebes duni. Tinan ida ne’e, Grupu ne’e mai entrega-an rasik ba Forsas Komandu-Konjuntu no mós ba justisa.

Partidus ne’ebé agora halo parte Governu AMP, uluk la’o lemo Paíz tomak, “hosi ponta leste to’o enklave Oécusse” i liafuan todan ne’ebé sira rona beibeik hosi populasaun maka: Laran la kontente! La fiar ona Instituisoens Estadu! Oinsá kona-ba setór privadu? Haluha tomak no la hetan insentivus atu sira bele kolabora ho Governu iha prosesu konstrusaun Paíz. Oinsá mós kona-ba investidores estranjeirus sira? Ta’uk atu mai investe iha Rai ne’e tanba la oferese kondisoens seguransa mínimas, haree hosi aspetus fízikus no mós lejislasaun. Oinsá kona-ba produsaun interna atu bele iha balansu ho importasoens? Reseitas exportasaun beins naun-petrolíferus importante tebes atu selu fali beins importadus. Paíz ida ne’e depende barak liu ba importasaun beins esensiais - to’o agora ita nia setór privadu pesimista liu atu halo exportasaun.

Maibé buat ne’ebé halo ita laran taridu liu, mak ita nia erois nasionais, Kombatentes Libertasaun Pátria, iha tinan walu laran depois de funu, seidauk hetan rekonhesimentu ne’ebé sira merese no kontinua moris kiak rabat-rai. La’ós ida ne’e de’it, to’o tinan uluk, antezde Governu ida ne’e simu pose, seidauk hanoin loloos atu selu tebes duni pensoens ba ema idozus ka ferik no katuas sira.


(7)

Pagina 7 Karik la iha katuas no ferik sira, la iha kombatentes, la iha feto-faluk no oan-kiak sira ne’ebé fó-an ba mate hodi hetan ita nia Independênsia, ohin-loron keta ita sei la mai iha ne’e hodi diskute Orsamentu Estadu.

Ami fiar katak medidas justisa sosiál, importante tebes ba estabilidade nasionál, hanesan ita fiar mós iha investimentu ba jerasoens futuras tanba ne’e mak ami nia polítikas integradas mak ne’e: Buka hakmán ema kiak-liu sira nia susar no térus ba ohin loron, maibé la haluha kreximentu ekonómiku ba iha futuru.

Distintus Deputadus Señoras ho señores,

Problemas ne’ebé ami foin temi ida-ida ne’e, mak durante tempu hirak ne’e Governu buka rezolve. Iha fulan sanulu-resin ida laran, komesa nota daudaun ona progresus barak. Bele dehan katak ami kumpri kuaze 100% hosi medidas hirak ne’ebé Parlamentu Nasionál ida ne’e aprova ona ba tinan 2007 no ami aselera daudaun programa ba tinan 2008, ne’ebé, konstranjimentus ka problemas ne’ebé mosu iha tinan ne’e laran, la halo ami sees nein uitoan hosi ami nia dalan.

Ha’u lakohi halo Ita Boot sira sente baruk tanba deskrisaun naruk kona-ba realizasoens Governu ida ne’e nian, ne’ebé ha’u sujere atu lee di’ak fali relatórius hirak ne’ebé Governu ne’e aprezenta ona, kona-ba atividades ne’ebé hala’o ona.

Maibé ita bele haree di’ak liu kona-ba atividades ne’ebé Governu ne’e halo. Ita koali kona-ba númerus:

Ha’u fó hanoin fali katak Orsamentu ba períodu tranzisaun foin aprova iha 10 Outubru 2007, i mezmuke iha de’it tempu fulan rua ho balu atu implementa orsamentu, ezekusaun orsamentu to’o duni 90,1%. Valór ezekusaun ida ne’e aas tebes kompara ho valores ne’ebé hetan hosi implementasaun orsamentu sira uluk.

Kona-ba obrigasoens ne’ebé barak tebes, ho valór $119 milhões, ne’ebé ha’u nia Governu herda ka simu hosi Governus anteriores, no transporta bá fali iha Orsamentu Tranzisaun inklui $104 milhões 2006-07 nian no tan $15 milhões hosi tinan sira uluk.

Transporte ka osan ne’ebé lori fali ba tinan foun, barak liu dala tolu, kompara ho transporte uluk nian, no reprezenta kuaze un tersu (1/3) hosi rendimentu sustentável. IV Governu Konstitusionál konsidera katak prátika ida ne’e labele kontinua hanesan ne’e, tanba ne’e halo asoens atu hamenus “dinheirus obrigadus” katak osan ne’ebé tuir loloos bele gasta maibé seidauk, hodi nune’e bele jere ho di’ak liután.

Governu ida ne’e, ho aplikasaun metodolojia jestaun finanseira foun ida no iha âmbitu reforma Ministériu Finansas kona-ba hadi’a jestaun no transparênsia fundus públikus, konsege duni redúz totál ida uluk, 119 milhões, ba totál 55.19 milhões. Atu konklui, la to’o fulan tolu nia laran, ami konsege rezolve 53% husi totál obrigasoens tranzitadas. Kona-ba tinan 2008, ami ezekuta $153 milhões hosi $348 milhões ne’ebé aprova ona. Ezekusaun orsamentál analiza tuir nível trimestrál, por ezemplu, taixa padraun ezekusaun orsamentál ba primeiru trimestre mak 25% i la’ós 100%, tanba 100% ne’e hanesan de’it referênsia iha finál 2008 i la’ós ba análize primeiru trimestre nian.

Nune’e, taixa ezekusaun orsamentál to’o 16 Jullu 2008 mak 81%. Karik ita analiza tuir de’it termus kaixa, ami ezekuta ona $111 milhões, ka 59% tuir taixa padraun.

Favór ida, labele distorse ka manipula fali númerus hodi forma opiniaun públika ne’ebé la lós hasoru Governu nia dezempenhu, tanba dezempenhu la bele sukat tuir termus kuantitativus ka ho númerus deit. Iha primeirus mezes tinan ida ne’e nian, ami prepara implementasaun medidas ne’ebé prevê ona ba 2008 i klaru, implementa reformas ne’ebé


(8)

Pagina 8 karateriza Governu ida ne’e. Reformas iha Ministérius, reformas iha prosedimentus, reformas lejislativas, reformas mentalidades.

Reformas la halo iha loron ida ka rua laran. Maibé experiênsia hosi Rai sira seluk hatudu katak reformas ne’ebé forte, Governu ida ne’ebé hakarak servisu ho laran tomak, iha kbiit no hetan fiar hosi Povu ho sistemas i mekanizmus ne’ebé foun – ne’ebé lori duni tempu atu hatudu rezultadus – mak sai hanesan xave ba susesu kreximentu sustentável. Reformas hirak ne’e la’ós objetivu finál, hanesan de’it dalan ida atu bele hetan finalidade ida, maka Timór-oan tomak nia moris di’ak.

Ami erda ka simu aparelhu governamentál ida ne’ebé bele dehan katak estagnadu ka paradu, ami analiza problemas no identifika lakunas ka buat ne’ebé sei falta, maibé, ami mós atua daudaun. Ami nia mákina la pára! Ezemplu konkretu ida mak avaliasoens ne’ebé halo kona-ba prosesu aprovizionamentu, kona-ba alfândegas no ba servisus fiskais – hosi entidades internasionais independentes – ne’ebé identifika ona problemas prinsipais iha sistema, ho implikasoens ba denzenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha Paíz ne’e. Sira nia rekomendasoens ami komesa implementa daudaun.

Reformas fundamentais hirak ne’e susar atu sura, tuir termus ezekusaun orsamentál. Hadi’a prosesus ba investimentu públiku ne’ebé efisiente, reforsa kapasitasaun setór privadu, taka projetus ne’ebé ho carry-over, selu tusan Governus sira uluk, halo reformas iha setór defeza no seguransa ne’ebé to’o agora implementa daudaun, halo lejislasaun fundamentál hanesan hirak ne’ebé aprova ona, dezenvolve mekanizmus hodi atrai ka dada investimentu estranjeiru – labele sura ho númerus, maibé sai nuudár baze ba susesu ezekusaun orsamentu retifikativu iha finál tinan ida ne’e. Ezemplu konkretu ida kona-ba reformas hirak ne’e mak taixa persentajen ezekusaun orsamentál relasiona ho obrigasoens transportadas mak 57%. Karik ita konsidera lós de’it obrigasoens transportadas IV Governu Konstitusionál nian, hosi 40.560 milhões, ami dezembolsa ka hasai ona 29.317 milhões, katak iha 72% iha fulan neen laran!

Sua Exselência Señor Prezidente Parlamentu Nasionál Distintus Deputadus,

Rezultadus hirak ne’e hatudu oinsá, ho disiplina maka’as, ami bele hala’o ami nia knaar no oinsá, ami bele kria kondisoens nesesárias ba dezenvolvimentu ekonómiku. Ami la iha poderes sobrenaturais, ami la halo milagres, maibé iha de’it fulan balu laran ami konsege hetan rezultadus ne’ebé tuir loloos iha tinan sira kotuk nia laran, la konsege. Ida ne’e mak ami bele garante ba Ita Boot sira, katak ami hatene sa’ida mak ami halo, tanba ne’e ha’u husu Ita Boot sira atu haree didi’ak medidas hirak ne’ebé tuir mai, ha’u hakarak aprezenta.

Maibé, uluk nana’in ha’u hakarak lai hateten katak: Governu ida ne’e ema balu kritika tanba la aprezenta planus asaun detalhadus no seidauk hala’o hotu 2º Planu Dezenvolvimentu Nasionál, ne’ebé tuir loloos devia orienta Ezekutivu ida ne’e nia pasus tomak.

Di’ak, planus asaun halo parte integrante dokumentus Orsamentu, Planu Dezenvolvimentu Nasionál sei dezenvolve hela, Relatóriu esbosu Estadu Nasaun halo hotu ona i sei aprezenta ba Konselhu de Ministrus. Maibé, importante liu planus maka buat hirak ne’ebé halo hotu ona, tanba ne’e mak ho orgulhu ami bele dehan katak la to’o tinan ida, hosi períodu tinan lima atu hala’o ami nia linhas programátikas, servisu barak ona mak ami halo hotu, hodi kumpri duni Programa Governu, dokumentu ne’ebé orienta ami nia atuasaun.

E agora mos, ha’u hakarak husu, hosi planus barak ne’ebé halo ona, inklui 1º Planu Dezenvolvimentu Nasionál, nia rezultadus iha ne’ebé? Iha ne’ebé lós projetus kapitál dezenvolvimentu boot ne’ebé dehan ezekuta tiha ona iha tinan


(9)

Pagina 9 kotu-kotuk, hodi agora akuza ami katak la konsege implementa buat ida? Iha los ne’ebé obras Infra-estruturas importantes ne’ebé dehan katak halo ona, hanesan investimentu públiku Timór-Leste nian, ne’ebé mai hosi planus magnífikus ka boboot hirak ne’e?

Karik ita observa ho di’ak medidas ne’ebé kontempla iha Orsamentu Retifikativu, bele konklui katak ami la’ós de’it dezenvolve infra-estruturas balu, maibé prepara mós ba tinan 2009, ne’ebé sei sai hanesan Tinan Infra-estruturas – infelizmente iha Paíz ida nakonu ho dezafius no nesesidades, ita labele halo buat hotu dala ida – tanba ne’e mak ami estuda no reflete didi’ak kona-ba prioridades. Primeiru konsolidasaun estabilidade nasionál, tanba selae, sei laiha fatin ba investimentu. Segundu, investimentu públiku, tanba selae, sei la iha mós fatin ba kreximentu ekonómiku no dezenvolvimentu sustentável.

Agora, ha’u hakarak bolu Ita Boot sira nia atensaun ba númerus balu iha Orsamentu retifikativu ida ne’e, ne’ebé orienta fali Governu ba gastus iha áreas-xave ba kreximentu ekonomia, no mós fahe ikas fali benefísius hosi kreximentu ida ne’e ba populasaun tomak, inklui ema sira ne’ebé kiak liu, no sira ne’ebé moris iha áreas rurais.

$31.9 milhões ba fornesimentu eletrisidade

$27.2 milhões ba agrikultura no seguransa alimentár $20.5 milhões ba investimentu iha infra-estruturas $15.9 milhões ba gastus iha seguransa

$10.3 milhões ba saúde no edukasaun

$5.7 milhões ba formasaun no dezenvolvimentu oportunidades. Akréximu ka aumentu despeza ida ne’e atu:

• Selu manutensaun no kombustível ba jeradores hodi garante fornesimentu eletrisidade iha Distritus

hotu-hotu, no mós finansia primeira faze konstrusaun infra-estrutura ida ba produsaun no distribuisaun eletrisidade iha nível nasionál, ne’ebé sei rezolve problema eletrisidade ba tempu naruk. Hosi parte seluk, Governu sei halo estudu ida atu avalia katak sei iha ka lae fontes enerjias renováveis no alternativas, ba tempu naruk iha Nasaun ne’e.

• Aumenta produsaun agríkola, ne’ebé kondusente ka favorável ba segurança alimentar ne’ebé boot liu, liuhosi

konstrusaun Instalasoens Agríkolas no Sentrus Manutensaun iha Rejioens, hadi’a sistemas irrigasaun hodi haluan tan rai hirak ne’ebé bele uza halo to’os no natar, no medidas atu fó apoiu ba agrikultores sira hodi hadi’a métodus atu aumenta produtividade, no mós prevê aumentu kapasidade armazenamentu beins alimentares, liuhosi konstrusaun silus.

• Akréximu despeza ida ne’e mós atu:

• Hadi’a infra-estruturas, hanesan reabilitasaun estradas rurais liu 200 km, prepara projetus no obras atu

normaliza mota dalan no kontrola xeias, harii pontes, hadi’a estradas iha Dili no dalan ba peoens ka ema ne‘ebé la’o ain, manutensaun Aeroportu Internasionál no Ferry Berlin-Nakroma i primeira faze elaborasaun planu estratéjiku infra-estruturas nian ida, maibé orienta ona ba tinan 2009.

• Halo reforsu ba defeza no seguransa Paíz, liuhosi inisiativas lubun ida dezde instalasaun F-FDTL iha setór

Oeste, kriasaun Sentru Integradu Jestaun Krize ida, aumenta protesaun sivíl no, fó ekipamentu ne’ebé di’ak ba Forsas. Ami sei halo pagamentu primeira faze konstrusaun ró-ahi patrulha kosteira, inklui formasaun ba Timór-oan. Ha’u sublinha importânsia medida ida ne’e tanba nunka, iha tempu uluk, hola ona providênsias


(10)

Pagina 10 adekuadas hasoru “destruisaun” ba ita nia riku-soin iha tasi laran, ne’ebé tinan-tinan bele provoka prejuízus to’o 36 milhões. Peska ilegál no oinsá ema tama iha ita nia tasi laran iha tinan hirak foin liubá, bele tau iha risku stock ka rezerva fauna marítima no estraga ita nia korais ne’ebé ho valór boot – urjente tebes atu kombate maka’as peska ilegál iha ita nia Paíz, selae, ita nia jerasoens aban-bainrua sei la goza ho rekursus marítimus hirak ne’e, nuudár fonte rikeza no beleza Timór-Leste nian.

• Reabilita no finaliza konstrusaun Eskolas ho Postus Saúde no instalasoens médikas seluk, fornesimentu

ai-moruk ho servisus ba ospitais, ezekuta polítika ho hadi’a saúde inan ho labarik sira, i kontinua fó apoiu nutrisaun ba inan no kosok-oan sira, buat ne’ebé uluk parseirus dezenvolvimentu sira maka asegura. Iha edukasaun, aleinde hala’o programa fó refeisoens eskolares sei reforsa mós sistema ensinu liuhosi desentralizasun servisus no hadi’a inspesaun eskolár.

Ba dala ikus, aumentu iha despeza,

Sei finansia atividades lubun ida kona-ba formasaun profissionál no dezenvolvimentu kompetênsias i investimentu ba kapitál humanu, ho forma transversál katak entre setores hotu-hotu, inklui bolsas estudu, formasaun linguístika, reabilitasaun sentrus formasaun no formasaun iha estranjeiru ne’ebé hanesan oportunidades atu hanorin iha áreas ne’ebé seidauk iha Timór-Leste – Ida ne’e mak instrumentu fundamentál ba kreximentu ekonómiku nasionál.

Despezas hirak ne’ebé ha’u foin temi ne’e, liu-liu ba kapitál dezenvolvimentu no beins i servisus, sei tímidu ka fraku hela maibé, sai ona hanesan indísius maka’as katak Governu ida ne’e hakarak aposta iha futuru. Hanesan aumenta investimentu públiku iha infra-estruturas, edukasaun no saúde, ne’ebé sei dudu ba oin setór privadu, tanba kria hela kondisoens atu harii negósius no indústrias foun, ho prinsípiu katak fásil liu hasoru risku investimentu iha sosiedade ida ne’ebé ita bele konta ho benefísius tanba iha trabalhadores kapasitadus no edukadus, sistema saúde ida ne’ebé efisiente liu, estradas mesak di’ak, komunikasoens no asesu ba merkadus no eletrisidade ne’ebé ita bele konfia. Despeza ba kapitál menór sei aumenta tan $14 milhões, liu-liu atu sosa tratores no mákinas boboot seluktán hodi apoia agrikultores timór-oan sira i sosa kareta multifunsionál ka bele uza halo buat barak ba sentrus de saúde.

Aleinde ida ne’e, retifikativu tenke aumenta tan $10.4 milhões, iha kategoria salárius no vensimentus, tanba pagamentu extraordináriu ida ne’ebé ekivale ka hanesan ho saláriu fulan ida ba funsionárius Estadu hotu-hotu, fó mós ba profisionais tomak iha setór públiku, inklui majistradus, ofisiais saúde, dosentes no téknikus superiores i kontinua selu subsídius ba membrus PNTL no F-FDTL.

Medida ida ne’e hakarak atu rekonhese no hadi’a dezempenhu setór públiku, liu-liu tanba ita tenke konsidera katak, dezde tempu UNTAET, seidauk revê ka haree di’ak fali pozisoens, husik hela funsionárius administrasaun públika iha situasaun desprestijiante ka desfavorável liu kompara ho funsionárius setór privadu no ajênsias internasionais ne’ebé oferese kondisoens kompetitivas liu. Maibé, medida ida ne’e temporária de’it, tanba reforma administrasaun públika ne’ebé hala’o daudaun no implementasaun diplomas ne’ebé aprova ona, mak sei regula situasaun ida ne’e ba tempu naruk.

Hosi parte seluk, rekonhesimentu ba servisus ne’ebé ita nia Forsas Seguransa no Defeza halo, tanba sira dezenvolve atividades ho risku no responsabilidade boot, maka importante tebes hadi’a dezempenhu, aumenta profisionalizmu elementus hirak ne’e hotu no hamenus riskus korrupsaun. Ida ne’e mós medida tranzitória ida, tanba iha âmbitu reforma setór defeza no seguransa, prevê ona polítikas reformadoras, inklui ajuste postus ba ajentes PNTL nian iha tinan ida ne’e.


(11)

Pagina 11 Despeza kona-ba transferênsias públikas sei aumenta hosi $48.1 milhões ba totál $112 milhões, haree ba aumentu númeru benefisiárius pensaun ba Idozus sira, valór pagamentu pensoens ba Kombatentes Lobertasaun Nasionál, asistênsia ba dezlokadus internus, asistênsia adisionál ba Petisionárius, apoiu boot liu ba organizasaun kompetisoens desportivas iha Paíz tomak laran no ba Rai li’ur no reforsu ba trabalhu prioritáriu no programa “cash for work”.

Orsamentu retifikativu ida ne’e inklui, ba primeira vez, programas plurianuais ka ba tinan barak nian. Dezenvolvimentu nasionál requer ka ezije pasiênsia ho planus orizontais ba implementasaun iha médiu no longu prazu. Bainhira la iha kompreensaun ba nesesidade ida ne’e, bele afeta dezenvolvimentu Paíz. Ami sei la ipoteka ka penhora kualidade projetus, so-purké la iha fleksibilidade atu aprova projetus ne’ebé labele implementa, bazeia de’it ba diskusaun Orsamentu iha tinan ida laran. Mekanizmu ida ne’e la’o tuir Lei no transparênsia iha prosesu.

Distintus Deputadus Señoras no Señores,

Alterasaun Orsamentu 2008 ba $773.3 milhões reprezenta valór adisionál $185.6 milhões hanesan investimentu ba dezenvolvimentu ekonómiku no servisus jerais Estadu nian i restantes $240 milhões hanesan Fundu Estabilizasaun Ekonómika, hanesan medida preventiva temporária ida, atu garante estabilidade nasionál.

Medida ida ne’e relasiona ho aumentu presus beins esensiais iha nível mundiál, ne’ebé la’ós de’it halo produtus sai karun liután maibé aumenta mós difikuldades abastesimentu iha nível merkadu internasionál. Enkuantu ami aumenta investimentu públiku ba projetus kapitál dezenvolvimentu, ami mós hasoru difikuldade iha abastesimentu materiais konstrusaun, liu-liu, bainhira hosi setór privadu ema ida-ida mak buka, ne’ebé presiza apoiu hosi Governu.

Aumentu despeza ida ne’e bele halo tanba Fundu Petróleu kontinua hetan benefísius hosi presus petróleu ne’ebé foin daudaun ne’e sa’e aas tebes, i ida ne’e signifika katak rendimentus sustentáveis mós aumenta hanesan, tanba iha fulan balu laran, konsege hetan liu $100 milhões tinan ida.

Leitura internasionál hatete katak presu petróleu sei kontinua sa’e aas tan, maibé, ami projeta rendimentus sustentáveis ne’ebé kalkula ona ho prudênsia boot, ao mezmu tempu ami buka mós dezenvolve estratéjia investimentu no jestaun ba Fundu, ne’ebé sei maksimiza valór totál reseitas mai hosi setór petróleu, liuhosi opsoens foun kona-ba gastus no poupansas.

Ami la iha dúvidas katak ami investe rekursus hirak ne’e ho kuidadu no responsabilidade boot hodi bele garante, ba oras ne’e daudaun, buat ne’ebé ita presiza atu hetan estabilidade sosiál no investimentu iha dezenvolvimentu infra-estruturas importantes, maibé labele book-tan rekursus ne’ebé presiza rai didi’ak ba jerasoens aban-bainrua nian. Ami la iha dúvidas katak ami kumpri nafatin Lei. Ami la iha dúvidas katak Povu la hein ka la husu, hosi Governu, menus liu fali ida ne’e.

Ami defende interese nasionál no, hanesan Paízes ne’ebé konsideradu hanesan “milagres” iha sira nia kreximentu ekonómiku, ami transforma reseitas petróleu sai aumentus sustentáveis rendimentus nasionais hodi fó nia benefísius ba populasaun tomak – Piór liu duke Rai riku ida iha ema kiak, mak situasaun ida ne’ebé iha ema riku, iha Rai ne’ebé riku ho maioria ke kiak.

Ami lakohi husik ba kotuk nein ema ida! Ha’u rekonhese katak ida ne’e dezafiu ne’ebé boot tebes, maibé pelumenus ami lakohi ema akuza katak ami mak la tenta halo. Governu ida ne’e la’ós ba ema balu de’it, maibé ba ema hotu, tanba ne’e, ami la hanoin katak ema balu mak iha liu direitu hadi’a sira nia moris, enkuantu sira seluk husik térus no susar nafatin, la hetan empregu formál, la iha asesu ba beins esensiais no servisus públikus – tanba ne’e mak ami aloka osan barak ba dezenvolvimentu rurál, ba ema idozus sira, veteranus no ema ne’ebé kiak liu i la’ós de’it atu


(12)

Pagina 12 investe iha projetus infra-estruturas, hodi hanoin katak nune’e opozisaun ho teórikus internasionais sira bele nonook ona.

Timór-Leste nia riku-soin loloos, la’ós petróleu maibé Dignidade! Rikeza loloos Rai ne’e nian la’ós rekursus naturais, maibé nia oan sira hotu: mane, feto no labarik sira, ne’ebé la’ós luta atu loke konta boot iha “banku sentrál” maibé sira luta ba sira nia Dignidade hanesan Timór-oan.

Distintus Deputadus Señoras ho Señores,

Taixa inflasaun ba konsumidór ne’ebé uluk 9% iha 2007, aumenta iha 2008, ne’ebé kalkula to’o ona 10-12% iha tinan ne’e laran. Presus hahán iha nível globál, aumenta lais loos, folin foos triplika ka sa’e aas liu dala tolu iha primeirus kuatru mezes tinan ne’e laran.

Aleinde krize alimentár mundiál, ne’ebé ema balu hanaran “tsunami silensiozu”, katak tsunami ida ne’ebé dolar nonook de’it hodi hamate ema barak, presus kombustíveis mós sa’e aas tebes hamutuk ho presu materiais konstrusaun. Timór-Leste depende daudaun i tebetebes ba importasaun produtus hirak ne’e hotu atu bele fó han populasaun no dudu ba oin kreximentu ekonómiku, maibé ita haree katak, Paízes produtores rasik mak hamenus fali sira nia exportasaun no hasa’e aas liután presus hodi aumenta inflasaun.

Señoras ho señores,

Ha’u fiar katak ema hotu ne’ebé prezentes iha “Casa Magna” ida ne’e, la iha dúvidas kona-ba sa’ida los mak buat hirak ne’e hotu signifika, ba Nasaun frájil ida hanesan ita nian ne’e. Distúrbius no manifestasoens ne’ebé akontese iha Paízes seluk, ne’ebé ema kiak ladún barak hanesan iha ne’e, ne’e avizu boot ida ba ita hotu.

Prejuízus barak ba ita nia povu tanba inseguransa alimentár ka la iha hahán, sei labele sosa ho osan. Ita Boot sira bele repara, katak la’ós de’it estabilidde sosiál maka iha perigu, maibé kompromete hotu ona kualkér tentativa iha dezenvolvimentu nasionál.

Hamlaha buat ida ke provoka fásil liu moras hanesan malária, me’ar-ran, no endémikas ka moras ne’ebé baibain mosu iha ita nia Paíz laran. Hamlaha buat ida ke reprezenta difikuldade boot liu ba labarik sira nia aprendijazen no bele ipoteka ka penhór tan fali dezenvolvimentu kapitál umanu. Hamlaha bele kria violênsia no instabilidade nasionál. Hosi parte seluk, kombustível ne’ebé menus, liga ho falta materiais konstrusaun, bele satan netik dezenvolvimentu infra-estruturas ne’ebé governu komesa hala’o ona iha tinan ne’e laran, no sei halo liután iha tinan oin mai. Ba Paíz ida ne’ebé buka atu sai hosi moris kiak-rabat rai ka pobreza extrema, situasaun kompleksa hanesan ne’e obriga ita hola medidas ne’ebé extremas ka maka’as liután – tanba ne’e mak ami hatama Fundu Estabilizasaun Ekonómika iha retifikasaun Orsamentu ida ne’e.

Ita iha rekursus atu finansia. Ita Estadu Soberanu ida. La iha sentidu ita “lolo nafatin liman” hodi hein ajuda internasionál, ne’ebé sei demora, i dala balu nein sekér to’o mai, i tuir loloos sira bele fó fali ba Paízes hirak ne’ebé moris iha situasaun aat liufali ita. Iha Paízes barak iha Afrika mak labarik sira kontinua mate tanba hamlaha no Paízes hirak ne’e la iha sorte tanba la hetan rekursus hanesan Timor-Leste. Opsaun ida ne’e hanesan mós kestaun solidariedade internasionál ida.

Fundu Estabilizasaun Ekonómika, ne’ebé provoka barulhu boot, hanesan instrumentu ba Governu atu monitoriza presaun hosi presus, maibé la’ós nia mesak de’it. Atu hamenus aumentu inflasaun, ami sei redúz direitus importasaun no impostu vendas ka faan sasán ba 2,5 % no impostu ba servisus ba 5%, hanesan rezultadu hosi Lei Fiskál ne’ebé


(13)

Pagina 13 foin aprova. Medidas seluk hanesan estabelesimentu unidade fiskalizasaun presus iha Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria, kontinua halo diálogu ho setór privadu no asosiasoens seluk, hanesan kooperativas veteranus sira nian, medidas hirak ne’e, mak sei bele garante kompetisaun presus ne’ebé di’ak kona-ba beins no servisus iha ekonomia. Estudus ne’ebé ami durante ne’e halo atu aumenta produtividade iha agrikultura no expande ka aumenta produsaun beins esensiais, hatudu ona rezultadus, i ami oras ne’e iha ona faze atu kuda rai hodi prodúz ita nia seguransa alimentár rasik – maibé, sei lori tempu, seidauk bele hetan foos sufisiente iha tinan ida ne’e laran, atu bele hasoru krize.

Governu define tiha ona prinsípius ne’ebé orienta Fundu ida ne’e, maibé mekanizmus ne’ebé uza atu prevene dezafius iha futuru, sei depende ba situasoens espes’ifikas. Ami la hanoin atu kaer metin de’it ba solusaun mesak ida, maibé ho fleksibilidade, ami sei hatán ba nesesidades prementes ka urjentes tanba krize, enkuantu mosu daudaun mai.

Husi osan $240 milhões, ne’ebé barak liu sei fila fali ba kofre Estadu, Governu sei kombate fatores ne’ebé ita labele kontrola tanba konjuntura ka situasaun difísil internasionál. Ne’e hanesan medida exepsionál, ne’ebé implika fleksibilidade lejislativa no burokrátika, maibé bele salva Paíz ne’ebé oras ne’e sei iha situasaun difísil pós-konflitu, atu labele derrapa ka namdoras ba monu aat liu.

Governu entrega ba Distintus Deputadus sira, tuir idaidak nia konsiênsia, atu hola desizaun, katak bele aprova ka lae Fundu ida ne’e. Bainhira situasaun aperta no manisfestasoens mosu, sei kompete ba Governu knaar atu tau fali orden, i ita hein katak sei la presiza uza violênsia. Maibé, se akontese karik situasaun ne’ebé ita la hatene prevê no evita, ha’u kala sei mai iha Parlamentu Nasionál ida ne’e hodi reitera ka husu tan fali katak: Bele ita sosa Paz no Estabiliza Paíz, ka ita prefere husik Nasaun joven ida ne’e harahun ninia esperansa?

Señor Prezidente Parlamentu Nasionál, Distintus Deputadus

Señoras ho Señores,

Polítikas ne’ebé hadulas Orsamentu Retifikativu ida ne’e, promove kreximentu ekonómiku sustentável, kria ambiente propísiu ka favorável ba níveis kreximentu ne’ebé aas liu, ambiente ba kriasaun empregu, ambiente atu mobiliza rekursus, ambiente ba protesaun sosiál, ekuidade no inkluzaun.

Kapasidade Governu ida nian labele tetu de’it hosi nia kbiit atu tuir nafatin, hosi prinsípiu to’o fin, linha ne’ebé trasa ona iha wainhira hahú tinan ne’e, maibé liu-liu tanba nia kbiit atu transforma dezafius sai oportunidades, ho rezultadus prátikus kondunsentes hodi hametin estabilidade no viabiliza dezenvolvimentu nasionál.

Orsamentu ida ne’e, la’ós de’it atu retifika Orsamentu ida ne’ebé uluk aprova ona, maibé mai hatuur fali Timór-Leste iha pozisaun ida ke estável no salvaguarda direitus ema sira ne’ebé kiak no fraku liu.


(14)

Pagina 14

Parte 2 Panorama Fiskál

Retifikasaun Orsamentu Jerál Estadu nian ba 2008 serve liu atu ultrapasa difikuldades atuais no xokes tanba abastesimentu externu ne’ebé rezulta hosi kondisoens ekonómikas globais.Governu kontinua haka’as-an atu hatuur Timór-Leste iha baze ida ke metin atu tama iha faze kreximentu ekonómiku no dezenvolvimentu ne’ebé naruk.

Governu propoin aumentus ba despeza públika atu bele iha tan investimentus iha dezenvolvimentu ekonómiku, hodi bele hetan ganhus ka lukrus hosi produtividade iha setores fundamentais, hanesan agrikultura no infra-estrutura produsaun, hodi nune’e bele hetan lais liu proveitu hosi benefísius kreximentu ekonomiku no hamenus dependênsia ba petróleu, iha médiu no longu prazu.

Retifikasaun inklui mós Fundu Estabilizasaun Ekonómika atu hamenus xokes potensiais doméstikus, tanba aumentu globál presus, ne’ebé Timór-Leste labele kontrola.

Retifikasaun orsamentu formula ona hanesan tuir mai ne’e:

• Avalia progresu ne’ebé hetan to’o agora, kompara ho programa Governu nian ne’ebé aprova ona;

• Buka oportunidades atu avansa ho programa Governu nian, ho forma ne’ebé agresiva liu, ka ho liu forsa, haree

tuir ba progresus ne’ebé hetan ona to’o agora;

• Reduz tiha impaktu hosi xokes ekonómikus externus; no

• Hatán hasoru akontesimentus internus imprevizíveis ka ne’ebé la konsege haree uluk kedas.

Kuadrus 2.1, 2.2 no 2.3 hatudu Deklarasaun Orsamentál Jerál ba Governu tomak no hatudu despezas monetárias konkretas ba 2006-07 no ba períodu tranzisaun iha 2007, nune’e mós ho estimativas ba despezas monetárias ka osan iha 2008 no projesoens ba 2009 to’o 2011. Hein katak despezas iha tinan hirak mai ne’e, hosi 2009 ba oin, sei aas tan, tanba aumentus barak iha investimentu públiku ba infra-estruturas. Prevê katak investimentu ida ne’e sei aumenta kapasidade produtiva ekonomia Timór-Leste nian.


(15)

Pagina 15 Fundu Petróleu kontinua hetan benefísiu hosi aumentus ne’ebé foin mai hosi petróleu. Saldu hosi Fundu Petrolíferu mak $2,086 milhões iha 31 Dezembru 2007. Iha 31 Marsu 2008 aumenta tiha ona ba $2,630 milhões. To’o finais 2008 hein katak saldu sei to’o $3,339 milhões einvez de $3,116 milhões hanesan uluk prevê ona. Prevê ona katak Fundu sei aumenta ba beibeik ba prazu médiu.Previzaun atuál tau valór totál Fundu nian hanesan $4,501 milhões iha finál 2009 no $6,968 milhões iha finál 2011. Totál rikeza petrolífera ho baze iha Valór Atuál Líkidu estima ona katak sei to’o $13,203 milhões iha 1 de Janeiru de 2008, bazeia ba rezervas osan agora nian no estimativas prudentes kona-ba kuantidades no presus petróleu iha futuru.

Aumentus presus petróleu foin daudaun ne’e no aumentus ne’ebé prevê ba futuru, halo aumenta valór líkidu estimadu Fundu Petrolíferu nian. Rendimentus sustentáveis mós aumenta hanesan, hosi $294 milhões per annum wainhira halo formulasaun Orsamentu Jerál Estadu tinan 2008 ba $396 milhões per annum iha prinsípius 2008.

Kuadru 2.1 aprezenta retratu ka figura konsolidadu ida kona-ba estadu ka situasaun Orsamentu 2006-07 to’o 2011. Iha 2008 Governu sei iha défise fiskál ida ne’ebé la’ós petroleu mak $701.8 milhões , hodi hanoin ona katak orsamentu sei aprova Orsamentu Retifikativu. Défise fiskál ida ne’e sei finansia liuhosi Fundu Petrolíferu no osan iha Konta Tezouru.

Governu hakarak foti tan $686.8 milhões hosi Fundu Petrolíferu. Previzoens kona-ba défises futurus, entre 2009-2011, hanesan de’it indikativas katak atu hatudu maibé la impliika ka signifika katak Governu tenke hasai montantes hosi Fundu Petrolíferu ne’ebé boot liu fali rendimentus sustentáveis iha tinan hirak depoizde 2008. Detalhes kona-ba finansiamentu hosi naran défises iha futuru, sei fornese iha Orsamentu Jerál Estadu nian ba tinan ne’ebé refere. Relasiona ho rendimentus sustentáveis estimadus, Ministériu Finansas uza ona presupostus ne’ebé prudentes k aho kuidadu tebes. Ba tinan 2008 presupoin katak presu petróleu iha média, $86 ba barril ida. Bele sublinha katak presu ida ne’e la’ós presu petróleu ne’ebé hein atu hetan iha 2008, maibé presu petróleu ne’ebé uza iha kálkulu Rendimentus Sustentáveis, tanba iha data elaborasaun ba dokumentu ida ne’e presu atuál médiu petróleu iha 2008 foin $107 bariil ida.


(16)

Pagina 16 Kuadru 2.1

Orsamentu Jeral Estadu para Governu tomak de 2006-7 a 2011

2006-07 2007 2008 2009 2010 2011 Total 4 Actual Actual Estim ativaEstim ativaEstim ativaEstim ativa Anos

($m ) ($m ) ($m ) ($m ) ($m ) ($m ) ($m ) Subsector Estado

Receitas 1,046.0 695.9 2,018.6 1,628.8 1,723.9 1,683.0 7,054.3

Receitas Petrolíferas 993.7 672.9 1,939.1 1,551.6 1,646.1 1,603.8 6,740.6

Impostos e Direitos 933.9 629.0 1,827.9 1,397.6 1,452.3 1,367.5 6,045.4

Juros do Fundo Petrolífero 37.5 32.8 93.3 134.8 176.4 218.8 623.4 Outras Receitas Petrolíferas 22.3 11.1 17.9 19.1 17.3 17.5 71.8 Receitas Domesticas 40.9 23.1 79.5 77.2 77.9 79.1 313.7 Impostos Directos 11.8 5.2 12.8 7.4 7.8 8.1 36.1 Impostos Indirectos 19.3 9.3 17.5 10.1 10.6 11.1 49.3 Taxas de Utilizacao e Outras Receitas 4.7 4.6 45.9 56.2 56.5 56.9 215.4

Juros 5.1 4.0 3.4 3.5 3.0 3.0 12.9

Apoio Orçamental 11.4 - - -

-Despesas Operacionais 113.9 47.3 506.1 217.6 218.3 225.0 1,167.1

Salários e Vencimentos 33.1 17.1 57.5 58.9 60.4 61.9 238.6 Bens e Serviços 71.7 29.5 411.3 158.7 158.0 163.1 891.1 Capital Menor 9.1 0.7 37.3 - - - 37.3 Juros das Dividas Públicas - - -

-Transferências Públicas 11.8 8.4 132.2 91.0 91.3 91.3 405.7

Concessôes Públicas aos Organizações e Individuais 11.8 8.4 80.5 39.3 39.6 39.6 198.9 Segurança Social e Pensões - - 51.7 51.7 51.7 51.7 206.8

Capital e Desenvolvim ento 11.6 0.7 99.3 24.1 - - 123.3

Infra-estraturas e Desenvolvimento Físico 11.6 0.7 97.0 24.1 - - 121.1 Acçoes ou Compra de Instrumentos Financieiros - - 2.2 - - - 2.2

Subsídios para Agências Autônom as 16.3 4.9 43.7 29.3 25.7 24.3 123.1

Subsídios Operacionais 16.2 4.9 32.4 29.2 25.7 24.3 111.7 Investimento de Capital e Desenvolvimento 0.1 - 11.3 0.1 - - 11.4

Saldo Orçam ental Subsector Estado 915.8 643.7 1,237.3 1,266.8 1,388.6 1,342.4 5,235.1 Subsector - Agências Autônom as - - -

-Receitas 23.1 7.9 50.7 40.0 37.0 36.1 163.8

Transf erências do Subsector Estado 16.3 4.9 43.7 29.3 25.7 24.3 123.1 Receitas das Agências Autônomas 6.8 3.0 7.0 10.7 11.2 11.8 40.7

Despesas Operacionais 23.1 7.9 39.4 39.9 38.0 38.1 155.4

Salários e Vencimentos 0.7 0.3 1.4 1.5 1.3 1.4 5.6 Bens e Serviços 22.1 7.6 36.1 38.4 36.6 36.7 147.9 Capital Menor 0.2 - 1.9 - - - 1.9 Juros de Dividas Públicas - - -

-Capital e Desenvolvim ento 0.1 - 11.3 0.1 - - 11.4 Saldo Orçam ental Subsector Agências Autônom as 0.0 0.0 (0.0) (0.0) (1.0) (2.0) (3.0) 


(17)

Pagina 17 Kuadru 2.2

Pozisaun Fiskál Orsamentu Jerál Estadu ba Governu tomak hosi 2006-07 to’o 2011

2006-07 2007 2008 2009 2010 2011 Total 4 Actual Actual Estim ativaEstim ativaEstim ativaEstim ativa Anos

($m ) ($m ) ($m ) ($m ) ($m ) ($m ) ($m ) Receitas Petrolíferas 1,046.0 695.9 2,018.6 1,628.8 1,723.9 1,683.0 7,095.0 Receitas Não Petrolíferas 47.7 26.1 86.5 87.9 89.1 90.9 354.4 Despesas 160.5 64.3 788.3 372.6 347.6 354.4 1,322.5 Saldo Fiscal - - - - - -

-Saldo Fiscal Todo o Estado 885.5 631.6 1,230.3 1,256.2 1,376.4 1,328.6 5,191.4 Saldo Fiscal Todo o Estado - Não petrolífero (112.8) (38.2) (701.8) (284.7) (258.5) (263.5) (1,508.5)

Financiam ento Necessario 112.8 38.2 701.8 284.7 258.5 263.5 1,508.5 Financiamento atraves do Fundo Petrolíf ero 112.8 40.0 686.8 - -

-Financiamento atraves de emprestimos - - - -Financiamento atraves do saldo de caixa - (1.8) 15.0 - -

-Posição Financieira do Estado - - - -Obrigações de Anos Anteriores (Jan) 46.3 118.8 95.7 - -

-Saldo de Caixa no fim do Ano 253.7 210.9 98.4 98.4 98.4 98.4   Kuadru 2.3

Estimativas tuir termus Fluxus/sirkulasoens Finanseirus no Finansiamentu Orsamentu Jerál Estadu ba Governu tomak hosi 2006-07 to’o 2011.

2006-07 2007 2008 2009 2010 2011 Actual Actual Estim ativaEstim ativaEstim ativaEstim ativa

($m ) ($m ) ($m ) ($m ) ($m ) ($m ) Saldo de Caixa no Inicio do Ano

Saldo da Conta do Tesouro 94.6 228.2 180.9 64.4 53.7 42.5 Saldo das Agências Autónomos 20.2 25.5 27.0 34.0 44.7 55.9

Total Saldo de Caixa no Inicio do Ano 114.8 253.7 207.9 98.4 98.4 98.4 Entradas de Caixa durante do Ano

Receitas Não Petrolíf eras (Excluindo Agencias Autono 52.3 23.1 79.5 77.2 77.9 79.1 Receitas Excluindo Agencias Autonomas 6.8 3.0 7.0 10.7 11.2 11.8 Levantamentos Sustentaveis do Fundo Petrolíf ero 260.1 40.0 396.1 389.0 390.8 392.5 Levantamentos Extraordinários do Fundo Petrolíf ero - - 290.7 - -

-Emprestimos - - -

-Fontes não conf irmados - - - (104.3) (132.3) (129.0)

Total de Entradas de Caixa durante do Ano 319.2 66.1 773.3 372.6 347.6 354.4 Saídas de Caixa durante do Ano 0 0 - 0 0 0

Depesas de Anos Anteriores (94.9) (209.1) 94.4 - - -Despesas relatives do Ano Corrente 160.4 64.3 788.3 372.6 347.6 354.4

Total de Saídas de Caixa durante do Ano 65.5 (144.7) 882.8 372.6 347.6 354.4 Balanço de Caixa no Fim do Ano

Saldo da Conta do Tesouro 228.2 180.9 64.4 53.7 42.5 30.7 Saldo das Agências Autónomos 25.5 27.0 34.0 44.7 55.9 67.7


(18)

Pagina 18

Parte 3 – Panorama Ekonómiku

Panorama Ekonómiku Internasionál no Rejionál

Panorama Ekonómiku Mundiál FMI nian, iha Abril 2008, espesifika ona katak ekonomia globál durante fulan hira ikus iha tinan 2007, konfigurada ho forsas rua ne’ebé iha opozisan ka la hanesan maka: expansaun ekonómika robusta ka forte tebes iha merkadus emerjentes, liu-liu iha Xina no Índia, ho eknomias avansadas mak abranda ka la’o neineik fali, liu-liu iha Estadus Unidus, ne’ebé nia abrandamentu sai ezaserbadu ka demais liu tiha, tanba korresaun iha merkadu imobiliáriu. Agora prevê ona katak persentajen kreximentu ekonómiku mundiál sei tuun liu pontu ida, katak hosi pur sentu 4.9 iha 2007 ba pur sentu 3.7 iha 2008 no 3.8 2009.

Iha fulan hirak ikus ne’e nian aumentu iha presus hahán no kombustível halo níveis inflasaun sa’e aas iha Páizes barak. Aumentu presus hahán reprezenta kuaze 45 pur sentu hosi inflasaun globál iha 2007 iha ekonomias industriais no emerjentes ne’ebé prinsipais.

Surtu ka movimentu produtus atuais, kotadus iha merkadu internasionál, ne’ebé Timór-Leste hanesan mós benefisiáriu líkidu ida, iha duni baze ne’ebé boot no inklui petróleu, metais, kolheitas ai-hán ne’ebé importantes no mós bebibas balu.

Iha kômputu ka kálkulu jerál, surtu atuál ida ne’e barak liu asosiadu ka ligadu ho aumentu prokura ka buka sosa merkadorias iha Xina ho ekonomias seluk iha Ázia ne’ebé ho kreximentu rápidu, prokura ida ne’ebé barak liufali níveis oferta. Hosi parte seluk dezviu kolheitas agríkolas ba produsaun biokombustíveis bele iha mós impkatu balu.

Hein katak presus hahán sei atinje pontu aas liu iha 2008, no ba oin, iha prazu médiu, sei kontinua nafatin ho nível ne’ebé ne’ebé hanesan.

Iha rejiaun tomak sa’e pur sentu 7.4, Xina mak iha oin, tuir mai Índia, Nasaun rua ne’e sa’e liu pur sentu 9. Maibé mosu tan sinais ne’ebé hatudu katak atividade komesa menus fali ona, hanesan mós menus iha Estadus Unidus. Tanba nia ligasoens komersiais ho finanseiras ne’ebé boot tebes ho restu mundu, difísil ba Ázia atu bele sees-an hosi efeitus deklíniu dekadênsia ida ne’e. Iha 2008 prevê katak kreximentu iha rejiaun sei tuun hosi pur sentu 1.25 ba pur sentu 6.2, ne’ebé hanesan mós kreximentu ne’ebé Indonézia hein atu hetan. Kreximentu iha Austrália, hanesan mós exportadór prinsipál produtus ba Ázia, tuir loloos pur sentu 4.4 iha 2008, enkuantu iha Indonézia hein atu hetan kreximentu to’o pur sentu 6.2.

Presoens inflasionistas agora ne’e forte tebes ka aumenta tan ona iha maiór parte rejiaun Ázia. Embora inflasaun hahú sa’e ona, iha parte barak Rejiaun laran, reflete duni ona xokes iha presus hahán relasiona ho oferta no presus produtus ne’ebé merkadorias ne’ebé aas liu iha nível globál, aumentu presus agora komesa iha baze ida ne’ebé alargada ka belar liu. Inflasaun baze komesa sa’e lais liu fali iha fulan sira ikus ne’e. Inflasaun presus ba konsumidór aumenta maka’as mós liuhosi Ázia, i ida ne’e reflete kustus ne’ebé aas liu ho enerjia, no mós matérias-primas. Dezenvolvimentus iha ekonomia globál sei iha impaktu iha Timór-Leste liuhosi abrandamentu iha Estadus Unidus, osan dólar amerikanu mós monu no iha aumentu presu.Embora dólar nia valores tuun maka’as, tuir termus reais, iha estudus ne’ebé konklui katak relativamente sei kontinua sobrevalorizadu ka ho valór aas, tanba ne’e mak hein katak sei iha depresiasaun ida boot liu, ne’ebé rezulta presus importasoens boot liu ba Timór-Leste.

Kona-ba presus merkadorias, Timór-Leste agora benefisia ho presus petrolíferus ne’ebé aas liu i ho mós rendimentus boot liu mai hosi reseitas petrolíferas, i ida ne’e sei kontinua iha futuru. Aumentus presus kafé, hanesan exportasaun


(19)

Pagina 19 agríkola prinsipál Timór-Leste nian, sei moderadus ka ladún maka’as, sa’e hosi 123 séntimus ba 149 séntimus per pound (unidade pezu nian) entre Janeiru 2007 no Marsu 2008.

Kualkér subida ne’ebé asosia ka liga ho rendimentus exportasoens sei la maka’as. Kontráriu fali, aumentus presus foos, ne’ebé sa’e hosi $323 tonelada métrika ida iha 2007 ba serkade $1,200 ba tonelada métrika ida iha Maiu 2008, iha no sei iha nafatin impaktu forte ida ba kustu de vida iha Timór-Leste.

Ekonomia doméstika

Ekonomia interna iha Timór-Leste, ba kurtu ho médiu prazu, sei kontinua nafatin hetan impulsu hosi setór privadu, ho nia despeza sei selu ho transferênsias hosi Fundu Petrolíferu. Iha 2007 kalkula katak PIB (Produtu Internu Brutu) naun-petrolíferu, sei sa’e ba 8% tuir termus reais.

Estima katak produsaun setór agríkola iha 2007 tuun maka’as, tanba tempu aat no pragas hosi gafanhotus, ne’ebé hetan deklíniu ka diminuisaun totál serkade 10% iha kolheitas kafé ho batari. Maibé ida ne’e kompensa liután ona ho retoma iha indústria depoizde distúrbius sivís ka krize iha 2006 i ho aumentus iha despezas Estadu nian. Despezas jerais Governu nian tuir métodu kaixa reprezenta liu metade PIB. Totál despezas Governu nian iha 2007 tuir métodu kaixa mak $156.5 milhões.

Panorama ba ekonomia doméstika iha 2008 reflete empenhu ka servisu maka’as Governu nian kona-ba taixas kreximentu ekonómiku ne’ebé boot liu, hodi bele hetan níveis empregu ne’ebé aas no redusaun pobreza.

Governu siente ka hatene katak presiza taixas kreximentu ekonómiku ne’ebé aas liu atu bele konkretiza ka hetan nia objetivus, ne’ebé presiza utiliza rekursus finanseirus ne’ebé aas liu mai hosi petróleu no gáz.

Halo ona provizoens ka medidas ba retifikasaun orsamentu 2008 hofi bele providensia ka fó subsídius ba foos, aumenta pagamentus transferênsias ba dezlokadus no pensionistas no halo programas trabalhu seluktán ba dezempregadus sira, atu bele alivia ka hamenus uitoan pobreza.

Iha áreas saúde no edukasaun sei iha aumentus importantes iha saúde materna no iha kuidadus iha ospitais, no mós kona-ba atu alarga ka aumenta programa refeisoens iha eskolas, formasaun profesores no konstrusaun instalasoens eskolares.

Investimentu públiku ne’ebé boot liu iha infraestruturas no kapitál umanu, ho mós reforma maka’as iha ambiente emprezariál, sei aumenta mós kreximentu sustentadu ba médiu prazu.

Sei implementa projetus ba infra-estruturas hahú iha 2008, hanesan hadi’a fornesimentu eletrisidade, reabilitasaun rodoviária ka estradas no hadi’a portus ho aeroportus. Investimentu iha agrikultura sei aumenta maka’as, espesiál liu hanesan sosa tratores no mákinas, no mós halo projetus irrigasaun no konstrusaun instalasoens agríkolas. Governu investe maka’as hela ba produtividade agríkola, ho hanoin atu hetan seguransa alimentár ne’ebé boot liu atu hamenus independênsia ba importasoens.

Totál gastus iha 2008 mak $788.3 milhões , engloba ka tau hamutuk dotasaun orsamentu inisiál mak $347.8 milhões no retifikasaun semestrál $440.6 milhões , inklui $240 milhões ba estabelesimentu Fundu Estabilizasaun Ekonómika. Gastus iha níveis hirak ne’e, ne’ebé inklui konstrusaun sentrais elétrikas foun no investimentus seluk ba jerasaun ka produsaun eletrisidade, sei hasa’e liután níve de vida timor-oan sira nian. Nune’e mós, sei proporsiona impulsu pozitivu iha expansaun emprezariál no tan investimentu i dezenvolvimentu, liu-liu ho aumentu investimemntu públiku, ne’ebé prevê ona iha projetus infra-estruturas, ne’ebé bele lori ba to’o taixa reál kreximentu ekonómiku ida, aproximadamente, pur sentu 9 to’o 10.


(20)

Pagina 20 Iha 2007 rejista ona taixa inflasaun ba konsumidór kuaze pur sentu 9. Iha 2008 hein katak inflasaun sei to’o pur sentu 10 to 12. Tanba dezenvolvimentus globál presus hahán aumenta lais lós, ne’ebé presus foos iha merkadus internasionais sa’e serkade pur sentu 200 durante fulan neen ikus ne’e laran. Aleinde ida ne’e, kustus materiais konstrusaun mós sa’a maka’as.

Governu sei vijilante nafatin kona-ba monitorizasaun ba presoens hosipresus no Fundu Estabilizasaun Ekonómika sei uza hanesan ferramenta esensiál ba fin ida ne’e. Fatór seluk ne’ebé bele mitiga hamenus aumentu inflasaun bele mai hosi redusaun direitus importasaun no impostu vendas ba pur sentu 2.5 no impostu kona-ba servisus ba pur sentu 5, hanesan rezultadu hosi lei fiskál ne’ebé foin aprova. Iha ne’e importante dehan katak redusoens fiskais iha impaktu pozitivu ida, tanba nia implikasaun direta ba presus ne’ebé produtores ho retalhistas sira aplika.

Governu avansa ona ho medidas balu, hanesan estabelesimentu unidade fiskalizasaun ba presus iha Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria no aumenta tan diálogu ho setór privadu no asosiasoens sira seluk, hanesan kooperativas, asosiasoens veteranus, atu garante kompetisaun ida ke di’ak relativamente beins no servisus ekonomia nia presus.

Governu empenhadu ona atu aumenta taixas kreximentu ekonómiku nune’e mós kanaliza asistênsia ba ema ne’ebé vulneráveis ho desfavoresidus liu, hanesan pasus esensiais ba aumentu empregu no hamenus kiak. Governu hakarak utiliza rekursus finanseirus ne’ebé mai hosi petróleu ho gáz atu aselera kreximentu hodi bele atinji metas hirak ne’e.


(21)

Pagina 21 Oras ne’e daudaun iha de’it kampu operasaun ida iha Área Konjunta ba Dezenvolvimentu Petrolíferu (ACDP). Kampu Bayu-Undan sei iha faze inisiál no hein katak kontinua fó reseitas ba Timór-Leste to’o 2023.

Produsaun reál iha 2007 ekivale ba 58.8 milhões barriis petróleu, kompara ho estimativa ekivalente ka hanesan 59.3 milhões barriis petróleu ne’ebé halo ba Orsamentu 2008. Produsaun reál ne’ebé kiik liu iha 2007 kompara ho ida ne’ebé sura ona iha Orsamentu ba 2008, ne’e tanba redusaun produsaun Gáz hosi Petróleu Likefeitu (GPL).

To’o data ida ne’e aumentus iha reseitas petróleu rezulta hosi presus petróleu ne’ebé aas ba beibeik. Estimativas kona-ba reseitas petrolíferas bazeia ba níveis produsaun ne’ebé sertus ka exatus. Iha médiu prazu, hein katak sei iha aumentus signifikativus iha produsaun. Purezemplu, kampu seluk ida iha ACDP, naran Kitan, deklara viável komersialmente. Kampu ida ne’e sei hatama iha estimativas reseitas petróleu nian iha tempu badak, wainhira klaru ona kona-ba tipu fluxus ka fontes ne’ebé bele hetan. Produsaun sei aumenta eventualmente hanesan rezultadu hosi expedisoens perfurasaun sanulu iha Tasi Timór, entre 2009 to’o 2012.

Konforme delinea ona iha Orsamentu 2008, produsaun aas liu hosi kampu Bayu Undan sei hetan iha 2008. Kalendárius ne’ebé porevê ona ba produsaun, ne’ebé konsta iha Kuadru 3.4 sei dauk altera dezde Orsamentu 2008. Maibé dadus produsaun reál ne’e atualizadus ho baze anuál depoizde realizasaun dadus. Estimativas ne’ebé projeta ona bazeia ba senáriu baixa produsaun operadór nian, hodi bele tau iha konta ka konsidera riskus boot asosiadaus/ligadus ho setór petróleu.

Presu médiu petróleu West Texas Intermediate (WTI) nian, iha tinan 2007 mak $72 barriil ida, kompara ho estimativa $73 ba barril ida ihaOrsamentu ba 2008. Maibé presus ne’ebé hetan hahú hosi produsaun kondensadu no GPL iha kampu Bayu-Undan aas liu ida ne’ebé sura ona iha Orsamentu ba 2008, tanba diferensiál entre presu WTI no presus produtu reál ne’ebé hetan kiik liu ida ne’ebé prevê ona.

Iha altura elaborasaun dokumentu ida ne’e presu médiu petróleu iha 2008 mak $107 barril ida, kompara ho estimativa $62 barril ida ne’ebé halo iha Orsamentu ba 2008. Tanba aumentu substansiál ka boot iha presu konkretu petróleu nian no previzaun ba finál du anu, Ministériu Finansas aumenta ona presupostu kona-ba presu petróleu iha 2008 ho média $86 barril ida. Ida ne’e la’ós presu petróleu ne’ebé hein atu hetan iha 2008 maibé presu petróleu ne’ebé uza ba kálkulu Rendimentus Sustentáveis, ne’ebé reflete rekomendasaun Lei Fundu Petrolíferu atu nune’e presupostus hotu-hotu tenke prudentes ka halo ho kuidadu. Mezmuke presupostu kona-ba presu petróleu iha 2008 kiik liu presus konkretus to’o agora nian iha 2008, tenke nota katak sei boot liu nafatin presu petróleu konkretu ka loloos nian iha tinan ida laran liubá. Gráfiku 3.1 hatudu alterasoens nominais istórikas iha presu petróleu no presupostus ne’ebé uza iha kálkulu kona-ba reseitas petrolíferas aban-bainrua nian.

Gráfiku 3.1


(22)

Pagina 22 0 20 40 60 80 100 120 140 19 00 19 00 19 01 19 02 19 03 19 04 19 05 19 06 19 07 19 08 19 09 19 10 19 11 19 12 19 13 19 14 19 15 19 16 19 16 19 17 19 18 19 19 19 20 19 21 19 22 $ p e r b a rre l Year

Fundo Petroliferu

Reseitas petróleu reais iha 2007, la sura retornus ka osan ne’ebé fila hosi investimentus fundu petrolíferu, mak $1,258.5 milhões. Nune’e mós, estima katak reseitas petrolíferas iha 2008 mak $1,845.8 milhões, ne’e reprezenta aumentu $487.2 milhões relasiona ho estimativa iha Orsamentu ba 2008, tanba estimativa ne’ebé atualizasaun estimativa hosi presu petróleu 2008.

Kuadru 3.1

Estimativa Poupansas ka osan ne’ebé rai hosi Fundu Petrolíferu entre 2006-07 no 2011($m)

06-07 Actual 2007 Actual 2008 Est 2009 Proj 2010 Proj 2011 Proj Saldo de Abertura 650 1,394 2,086 3,339 4,501 5,757

Receitas Petrolíferas 956 640 1,846 1,417 1,470 1,385 Juros 38 33 93 135 176 219 Alteracao no Valor do Fundo 11 59 - - - -Levantamentos 260 40 687 389 391 393

Saldo ao Fim do Ano Fiscal 1,394 2,086 3,339 4,501 5,757 6,968

Retornu reál ka osan loloos ne’ebé fila hosi investimentus fundu petrolíferu iha 2007 mak $117.0 milhões. Kuaze 80% hosi retornu simu iha 3º no 4º trimestre tinan 2007, tanba rendimentu hosi títulus Governu EUA nian ne’ebé monu mak’as durante períodu ida ne’e, kauza ona retornu inesperadu ida hosi investimentus iha períodu ida ne’e. Ho baze iha estratéjia atuál ba investimentu no ba rendimentu ida hosi títulus Governu EUA nian hanesan 3.5%, retornu investimentus ba 2008 estima ona katak $93 milhões.

Gráfiku 3.1 hatudu alterasoens ne’ebé foin mosu iha kurva rendimentu hosi tinan 0 to’o 5 Governu EUA nian. Gráfiku 3.2


(23)

Pagina 23

Curva de rendimento de 0 a 5 anos do Governo dos EUA1

1.00 1.50 2.00 2.50 3.00 3.50 4.00 4.50 5.00

3 months 6 months 1 year 3 years 5 years

Y

iel

d

(

p

er

cen

t)

Time to maturity

US Government bonds yields

Jun-07

Sep-07

Dec-07

March-08

 

      


(24)

Pagina 24 Kuadru 3.2

Estimativas kona-ba Reseitas Petrolíferas entre 2006-07 no 2011 ($milhões)

06-07 Actual

2007 Actual

2008 Est

2009 Proj

2010 Proj

2011 Proj

Total 4 Anos Total das Receitas Petrolíferas 993.7 672.9 1,939.1 1,551.6 1,646.1 1,603.8 6,740.6

Direitos 114.0 58.8 143.2 109.7 109.0 99.6 461.5 Impostos sobre Lucros 343.6 396.8 976.7 793.3 808.3 772.7 3,351.0 Impostos Sobre o Rendimento 437.9 86.1 266.5 195.9 258.9 226.5 947.8 Impostos Sobre Lucros Adicionais 38.3 87.2 441.6 298.7 276.2 268.7 1,285.2 Impostos Sobre Valor Acrescentado 6.4 3.0 5.5 6.7 4.8 4.8 21.8 Impostos sobre Vencimentos 7.5 4.2 5.0 5.0 5.1 5.3 20.4 Pagamentos do Oleoduto 6.3 - 7.2 7.2 7.2 7.2 28.8 Outros Pagamentos - 0.1 0.2 0.2 0.2 0.2 0.8 Retenções na Fonte de Impostos 2.1 3.8 - - - - - Juros do Fundo Petrolíf ero 37.5 32.8 93.3 134.8 176.4 218.8 623.4

Saldu hosi Fundu Petrolíferu iha 31 Dezembru 2007 mak $2,086 milhões. Valór ida ne’e aumenta tiha ona ba $2,630 milhões iha 31 Marsu 2008. To’o finál 2008 hein katak saldu sei to’o $3,339milhões.Prevê katak funde sei aumenta gradualmente ka neineik iha médiu prazu.Estimativa atuál koloka valór totál Fundu oha finais 2009 maka $4,501 milhões no iha finais 2011 to’o $6,968 milhões.

Reseitas, Rikeza no Rendimentus Sustentáveis Petróleu

Iha 1 de Janeiru de 2008 totál Rikeza Petrolífera ne’ebé estima ona mak $13,203 milhões ho baze iha Valór Atuál Líkidu. Aleinde valór totál Fundu Petrolíferu iha 1 Janeiru 2008, Rikeza Petrolíferu konsiste mós hosi Valór Atuál Líkidu ka Netto (VAL) hosi reseitas petrolíferas futuras mak $11,117 milhões. Reseitas petrolíferas ne’ebé estima ona aumenta ba $3,392 milhões kompara ho kálkulus ne’ebé fornese iha Orsamentu ba 2008. Aumentu signifikativu Rikeza Petrolífera ne’e tanba revizaun ba estimativa presus petrolíferus no ba diminuisaun iha taixa deskontu nian hosi 4.3% ba 3.5%.

Tuir Lei Fundu Petrolíferu Rendimentus Sustentáveis Estimadus (RSE) tuir loloos mak 3% hosi Rikeza Petrolífera. Tanba ne’e, Rendimentus Sustentáveis korrespondente ba anu orsamentál 2008 kalkula ona osan $396 milhões. Ida ne’e reprezenta aumentu ida to’o $102 milhões wainhira kompara ho kálkulu ba períodu hanesan iha Orsamentu 2008, ne’ebé Rendimentus Sustentáveis Estimadus ba tinan ne’e determina ona katak $294 milhões.


(25)

Pagina 25 Gráfiku 3. 3

Reseitas no Rendimentus Sustentáveis Petróleu Timór-Leste iha 2002 no 2023 (presus nominais)

0 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 1,600 1,800 2,000

to 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022

$U

S

Ano

Receitas Petroliferos excluindo juros Rendimento Sustentavel

Gráfiku 3.3 ilustra ka hatudu nível longu prazu ida ba RSE no ba reseitas petrolíferas ne’ebé sei simu to’o 2023. Presus petróleu ne’ebé utiliza iha kálkulu ida ne’e kiik liu presus atuais iha merkadu. Tenke haree katak kálkulus bazeia ba presus ne’ebé aas liu dook presus iha tinan hirak foin liubá, no tanba presus petróleu hatudu ona katak voláteis katak fásil muda tinan-ba tinan.

Kuadru 3.3

Rendimento Sustentavel do Fundo Petrolífero 2006-07 to 2011 ($m)

06-07 Actual

2007 Actual

2008 Est

2009 Proj

2010 Proj

2011 Proj

Rendimento Sustentavel 283.3 133.0 396.1 389.0 390.8 392.5


(1)

Pagina 212

Ami hanoin katak ita bele konsilia ka tau hamutuk nesesidade atu investe daudaun ona ba jerasaun ohin loron nian no nesesidade atu mantein rentabilidade Fundu ne’e ba futuru, liuhosi estratéjia investimentu no jestaun foun ida ne’ebé bele maksimiza ka hasa’e aas liután valór totál reseitas ne’ebé mai hosi setór petrolíferu no inklui karteira opsoens foun ida kona-ba gastus no poupansas. Ami sei kaer nafatin objetivus prinsipais hanesan:

• Poupa ka rai halo di’ak rekursus no investe ho kuidadu (maibé ho forma ne’ebé ladún konservadora ona) atu garante katak bele rezolve tebes duni nesesidades Paíz nian oras ne’e dadaun.

• Gasta rekursus balu, ho disiplina no responsabilidade haree tuir interese nasionál, hodi halo investimentus iha áreas infra-estruturas, saúde, dezenvolvimentu rurál, edukasaun no formasaun, ne’ebé sei hetan fali retornu ka rendimentu ekonómiku iha tinan hirak mai.

Buat ne’ebé presiza uluk liu ba dezenvolvimentu mak estabilidade sosiál no dezenvolvimentu infra-estruturas esensiais. Iha tinan hirak depoizde hetan independênsia, haree ba katak Timór-Leste hanesan estável hela, tanba ne’e iha períodu ne’ebá polítika konservadora kona-ba Fundu Petrolíferu iha duni sentidu ka valór. Maibé, krize 2006 mai hatudu katak Paíz ne’e frájil ka fraku tebes no hasoru dezafius lubun ida ho karáter sosiál.

Razoens ne’ebé hamosu krize 2006 oioin no komplikadu tebes i ho nia dimensaun luan hanesan polítika, institusionál, istórika, sosiál no ekonómika. Setór ida ikus ne’e mak sai frájil liután depoizde krize, tanba nia impaktu boot ba ekonomia nasionál: Abastesimentu beins ba Paíz tuun maka’as no presus mós sa’e aas, hodi hetan retrasaun ka retrosesu to’o 5,8% i lori kuaze tinan rua atu rekupera fali.

Apezarde rekuperasaun maka’as duni, Timór-Leste kontinua iha situasaun ida ne’ebé frájil, liu-liu wainhira ita konsidera katak problemas sosiais no institusionais mós provoka krize, hanesan hatudu momoos ona iha insidentes ne’ebé mosu iha Fevereiru tinan ne’e. Nune’e, akontesimentus hirak ne’e hotu, kombina ho presus hahán no beins seluk tan ne’ebé sa’e derepente, halo Governu hasoru dezafius mesak boot – bele dehan ne’e mak boot no todan liuhotu dezde independênsia – tanba aleinde problemas intrínsekus ka inerentes Nasaun nia, iha tan ameasa foun ida, ne’ebé, mezmuke mai hosi li’ur no dimensaun mundiál, bele prejudika maka’as dezenvolvimentu nasionál. Tanba razaun ida ne’e no tanba Governu kompromete ona atu rona no tau matan ba nesesidades povu hodi hatán daudaun ba hirak ne’ebé urjentes liu, mak presiza abordajen/aproximasaun ida ke fleksível liu kona-ba jestaun rekursus petrolíferus, atu nune’e bele prezerva/mantein estabilidade sosiál, hametin ita nia instituisoens no hetan dezenvolvimentu ida ne’ebé sustentável.

Fundamentál katak bele halo kedas ona buat ruma hasoru primeirus sintomas/sinais krize atu ita nia ekonomia labele monu derepente fali, hanesan akontese ona iha 2006. Ita labele husik atu iha tan retrasaun/retrosesu to’o 5.8% no hodi tan fali tinan rua atu rekupera. Ita presiza investe lailais ona iha kapitál umanu no iha dezenvolvimentu atu bele fortalese ita nia isntituisoens no harii infra-estruturas bázikas hodi dudu kreximentu ekonómiku.


(2)

Pagina 213

Ita labele repete fali sala hirak ne’ebé halo iha tempu uluk, ita tenke reaje kedas ona hodi rezolve nesesidades sosiais no ekonómikas ita nia povu nian, tanba ne’e ita tenke investe ho osan ne’ebé mai hosi rekursus naturais, ne’ebé povu soin rasik, ho forma/maneira ne’ebé justa no ba Nasaun nia di’ak, atu bele kontinua prosesu harii Nasaun ne’ebé ita hahú ona ho independênsia nasionál.

Governu delineia ka elabora ona nia orientasaun estratéjika ba Paíz, haree liubá oinsá hametin seguransa no estabilidade sosiál no harii infra-estruturas ekonómikas fundamentais ba dezenvolvimentu. Estratéjia ne’ebé ami prepara inklui buat hirak tuir mai ne’e:

• Kreximentu ekonómiku;

• Reforma administrasaun Estadu;

• Dezenvolvimentu juventude no rekursus umanus nasionais;

• Provizaun ka hala’o servisus solidaridade, saúde no protesaun sosiál;

• Hadi’a liután infra-estruturas no ema nia kondisoens moris;

• Promosaun igualdade, tolerânsia, seguransa interna no hakbiit tan demokrasia; i

• Defeza nasionál no polítika externa.

Problemas ne’ebé Timór-Leste sei hasoru la’ós buat simples – setores barak mak presiza tebes atu hadi’a hanesan infra-estruturas, programas no formasaun di’ak nian i dezenvolvimentu kualifikasoens. Maibé, hanoin no hakerek programa, harii infra-estruturas tuir programa ho hanorin ema atu ministra ka kaer servisu, ne’e buat ne’ebé kompleksas tebes.

Kona-ba Edukasaun, purezemplu, iha aldeias ne’ebé seidauk iha eskola no aldeias ne’ebé iha eskolas maibé la iha profesores ka livrus ne’ebé natón. Governu servisu maka’as atu harii no hadi’a eskolas, arranja livrus no ekipamentus, asegura refeisoens ka hahán ba alunus sira iha eskola, forma no arranja profesores – no mós halo hotu ona kurríkulu nasionál no prosesu akreditasaun hodi orienta setór edukasaun tomak. Elementus hirak ne’e hotu mesak importantes ba labarik sira atu bele simu edukasaun ho kualidade.

Setores oioin iha Paíz ne’e, tanba relasiona ho malu, iha mós impaktu ba malu. Hanesan ezemplu, estradas no pontes, bele empata fali programas seluk. Mezmuke iha eskolas, livrus no profesores, tenke iha mós asesu ba buat hirak ne’e. Ospitál di’ak ida, kompletu ho médikus no enfermeirus, sei la serve buat ida ba ema moras ida ne’ebé labele atravesa ka hakat liu ponte tanba bee-mota sa’e no taka metin.

Problemas kompleksus ejize mós solusoens kompleksus

Governu kompreende katak problema hirak ne’e hotu labele aborda ka estuda ida – eskola ida, ponte ida-ida. Iha kazus balu, tempu nein to’o atu estuda. Karik demora tinan lima atu harii eskolas, define kurríkulu no forma profesores – sei prejudika tebes labarik barak. Nune’e mós iha kazus balu só bele iha solusaun di’ak wainhira ita bele aborda ka estuda elementus hotu-hotu ne’ebé la hanesan hamutuk.


(3)

Pagina 214

Hanesan ezemplu, prioridade prinsipál ida hotu Governu ida ne’e nian, wainhira hahú nia funsoens, maka hadi’a klima seguransa no hametin estabilidade nasionál. Kestaun ida ne’e sai hanesan problema ne’ebé boot tebes ba Paíz ne’e – ho impaktu boot ba sidadauns Timór-Leste sira nia moris no ba oportunidades iha dezenvolvimentu. Situasaun seguransa, to’o pontu ida satan netik alunus sira ba eskola no ema balu labele bá siran nia servisu fatin. Eskolas no negósius balu tenke taka, transportes la funsiona, ema la halo to’os, no ema lubun boot ida la iha kondisoens atu harii fali sira nia uman ka infra-estruturas ne’ebe aat.

Iha 2007 preokupasaun boot ida hotu no prioridade boot liuhotu ba povu Timór-Leste mak problema seguransa. Falta estabilidade maka influensia maka’as ema nia kualidade moris no halo atraza dezenvolvimentu iha Paíz. La iha solusaun ida ke simples ba problemas hirak ne’e, maibé Governu haka’as-an atu rezolve kestoens ne’ebé mosu – auskulta ka rona petisionárius sira nia preokupasoens no nesesidades, rezolve kestoens kona-ba dezlokadus internus, halo konsultas ho partes hotu-hotu no buka kria prosesu armoniozu hodi kura kanek uluk nian no husik ema sira kontinua hala’o sira nia moris. Situasaun ohin loron la’ós ideál ka di’ak liu nian, maibé hatudu buat ne’ebé bele halo ona liuhosi abordajen/aproximasaun ne’ebé implementa to’o oras ne’e.

Petisionárius sira envolve iha diálogu ho Governu, tuur hamutuk hodi buka solusoens ba sira nia problemas no atu sira bele kontinua hala’o sira nia moris, tanba sira barak liu maka hakarak ona atu fila fali ba vida sivíl. Sidadauns hirak ne’e, ne’ebé konsidera hanesan ema akuzadus ka halo sala tanba hadook-an hosi Estadu, agora sira koopera di’ak ho setores seguransa no justisa. Elementus disidentes ka revoltozus no armadus, ne’ebé halo atentadu kontra soberania Estadu, entrega ona sira nia-an no hein dezenvolvimentus prosesu justisa. Hosi parte seluk, kampus dezlokadus internus balu taka ona no ema komesa fila fali ba sira nia komunidades.

Taka kampus dezlokadus internus bele permite la’ós de’it ema sira ne’ebé moris iha kampus atu bele hadi’a fali sira nia moris, maibé fó mós oportunidades di’ak ba ema hotu-hotu. Hanesan ezemplu, taka kampu dezlokadus internus ne’ebé hela iha Ospitál Guido Valadares, la’ós de’it hakotu dezlokadus internus ne’e sira nia situasaun moris ne’ebé la seguru no la saudável, maibé bele permite hadi’a liután kualidade no disponibilidade kuidadus médikus ba sidadauns Timór-Leste tomak no husik halo hotu tiha obras esensiais atu hadi’a Ospitál Nasionál no alarga/aumenta tan servisus ne’ebé Ospital halo ba komunidade.

Rezultadu ida ne’e, ne’ebé tinan ida liubá ita la imajina sei sai los oinsá, iha konsekuênsias ne’ebé boot tebes. Iha fali ona konfinasa foun ba Instituisoens iha País ne’e. Setór privadu hahú rekupera fali, programa dezenvolvimentu Governu nian sei implementa hela no iha sinais vizíveis katak haree momoos kona-ba investimentu no dezenvolvimentu iha Dili no iha Distritus.


(4)

Pagina 215

Sinais dezenvolvimentu hirak ne’ebé haree momoos ne’e, foin mak hahú. Ho movimentu beins i servisu, hadi’a estradas no pontes, provizaun verbas no pagamentus, hatudu katak reforma iha sistemas finanseirus Governu nian la’o duni ho susesu. Halakon burokrasia no redundânsia katak koalia mak barak, desentraliza daudaun kontrolus i nível planeamentu no konsepsaun ne’ebé hasa’e aas tan bele aselera kapasidade Governu atu ezekuta nia programas no benefisia sidadauns Timór-Leste tomak. Iha 26 Junhu, ezekusaun orsamentál iha ministérius hotu-hotu, inklui kompromisus, to’o ona 53%.Gasta ona $90milhões, kuaze $40 milhões adjudika ona no atividades hala’o namanas i seluk $55milhões kompromete ona ba projetus espesífikus. Eliende ida ne’e, iha 2008 Governu dispende ka gasta ho susesu $54milhões ba projetus hosi orsmentus uluk nian ne’ebé kompromete tih ona maibé seidauk haluhotu. Hein katak ezekusaun orsamentál bele di’ak liután, ho dekretu-lei kona-ba aprovizionamentu ne’ebé aprova ona iha Junhu. Nune’e, iha tinan finanseiru ida ne’e, Governu konsege halo liufali buat ne’ebé prevê ona no iha kbiit atu simu tan responsabilidades.

Presoens foun

Maibé, embora Governu avansa daudaun ona kona-ba prioridades nasionais, sei iha presoens ekonómikas externas foun iha Paíz ne’e laran ne’ebé la konsege prevê wainhira halo preparasaun Orsamentu 2008. Embora presu petróleu ne’ebé aas mai aumenta rikeza totál Timór-Leste, presus produtus seluk ne’ebé aas liudook hatodan ka halo susar fali ema kiak sira. Kustus kombustível ne’ebé boot liu oras ne’e afeta maka’as indústria no maioria sidadauns.

Presus foos ne’ebé aas liu no difikuldades atu hetan foos kria kondisoens inseguransa alimentár, tanba Timór-Leste importa kuaze 60% hosi nia nesesidades liu-liu kona-ba foos. Nune’e mós, dezenvolvimentu no konstrusaun hetan ameasa tanba difikuldades atu hetan materiais konstrusau hanesan simentu.

Seguransa alimentár hori uluk kedas sai hanesan prioridade Governu nian. Agora urjente liután, sidadauns Timór-Leste sira labele ona hein kleur. Governu presiza atua lailais atu asegura provizaun ka fornesimentu hahán bázikus hanesan foos, no mós servisu atu oinsá bele hadi’a produsaun agríkola interna hodi loke tan oportunidades ekonómikas ba ema barak ne’ebé moris de’it ho atividades subsistênsia katak buka aguenta ka tahan moris de’it.

To’o ona oras atu transforma planus iha asaun

Dezde 1999 sidadauns Timór-Leste sira hein ho pasiênsia atu simu frutus ka rezultadus di’ak ruma hosi sira nia luta naruk ba independênsia. Maibé, konstrusaun ho implementasaun mekanizmus Governu nian prosesu ida ke la’o neineik liu, ne’ebé presiza iha Planu Nasionál Dezenvolvimentu, Ministérius Governantes atu implementa no mekanizmus administrasaun ne’ebé klarus no transparentes. Planus no prosesus hirak ne’e demora tempu barak atu bele konsebe ka prepara no to’o agora kualidade moris populasaun nian seidauk di’ak.

Loos duni, ema nia moris sai susar liután, dezafius barak maka mosu tanba dezenvolvimentu no reparasoens infra-estruturas la’o neineik liu, iha mós problemas kona-ba fornesimentu eletrisidade, servisus telefónikus, no la iha


(5)

Pagina 216

servisu ho oportunidades ba ema barak. Agora povu Timór-Leste, ne’ebé la iha liu buat ida, obrigadu atu hasoru tan buat aat barak ne’ebé mai nabanaban tanba kestoens seguransa, ema lakon kolheitas (ko’a hare, soi batar ka kuu kafé) no infra-estruturas mós aat tanba mota sa’e no sobu, rai halai ka monu, rai-nakdoko no pragas hosi gafanhotus, presus ai-hán no materiais konstrusaun ne’ebé todan tebes tanba sa’e aas iha mundu tomak.

Maibé dezafisu hirak ne’e koinside ka mosu natón lós ho presus petróleu ne’ebé sa’e aas, hodi bele hasa’e mós ita nia projesoens kona-ba Fundu Petrolíferu ba níveis ne’ebé uluk ita nunka haree, hodi ita bele hetan resposta ne’ebé abranjente liu hasoru problemas kompleksus ne’ebé Timór-Leste enfrenta.

Ita hotu hatene katak ho de’it osan labele rezolve problemas hotu-hotu. Osan tenke korresponde ho planu estratéjiku no prosesus operasionais ne’ebé apropriadus ka loloos nian. Ida ne’e mak situasaun iha Timór-Leste. Governu iha estratéjia nasionál, hadi’a liután ona Órgauns Governu, sistemas no prosesus, no hetan daudaun ona progresu no lais liu hotu. Timór-Leste to’o ona faze ne’ebé aumentu iha finansiamentu bele dudu ba oin dezenvolvimentu nasionál. Tanba ne’e, presiza aumentu finansiamentu atu bele hala’o programas ne’ebé abranjentes ka boot liu, kompleksus no inter-ligadus i ida ne’e vitál tebes ba dezenvolvimentu nasionál ne’ebé reál. Problemas hanesan falta fornesimentu eletrisidade ne’ebé di’ak ka rede rodovária (estradas ets) ne’ebé adekuada/apropriada, bele atraza progresu iha áreas barak ne’ebé importantes ba dezenvolvimentu Paíz. Hirak ne’e la’ós tipu problemas ne’ebé fásil atu rezolve ida-ida hanesan halo ponte ida-ida, arranja jeradór ida-ida. Kestoens hanesan ne’e rekere ka ejize solusoens nasionais.

Hanesan rezultadu, haree tuir implementasaun ho susesu ba polítikas atuais Governu nian ih Tinan Reforma Administrativa (2008), Governu propoin retifikasaun ba orsamentu ne’ebé iha atu bele iha solusoens olístikas ka kompreensiva ba problemas boot balu ne’ebé atraza dezenvolvimentu Timór-Leste. Ida ne’e sei obriga níveis despeza iha 2008 sa’e aas liufali Rendimentus Sustentáveis Estimadus ne’ebé hatudu iha Aneksu A.

Ho ha’u nia konsiderasaun no estima ne’ebé wa’in tebes ba Ita Boot.

Dili, 4 Julhu 2008

Kay Rala Xanana Gusmão


(6)

Pagina 217

Anexo 10 – Guia de Utilizador

O principal objectivo do Orsamentu Rectificativo para 2008 é em primeiro lugar para informar o Parlamentu Nasional e as partes interessadas em relação ao Orsamentu rectificado pelo Governo por 2008. O documento representa uma revisão da posição fiscal a médio prazo e a estratégia fiscal do Governo.

Os leitores devem também consultar o Programa do IV Governo Constitucional (Setembro de 2007( para mais detalhes sobre as visões, metas, estratégias e políticas sectoriais de médio a longo prazo. Os leitores também podem consultar o Orsamentu Jeral Estadu para o período de Transição de Julho a Dezembro 2007 assim como o Orsamentu Jeral Estadu 2006-07 para que estes sirvam de referência em termos de estrutura e dotações.

Estilos e Convenções Usados

Poderão ser usadas as seguintes notas:

- (nada)

$’000s (milhares de dólares)

$m (milhões de dólares)

Todos os valores monetários estão em dólares norte-americanos

Para 2006-07 e OGE transição e o Orsamentu de 2008 são usados preços actuais, enquanto que para os anos seguintes são utilizados preços constantes de 2008. Um ponto decimal é representado por um ponto e o valor dos milhares é representado por uma vírgula.O ano orçamental vai ser de 01 de Janeiro até 31 de Dezembro de 2008. Os valores ilustrados nos mapas podem estar arredondados. Caso existam discrepâncias entre os totais e a soma dos componentes estas devem-se a arredondamentos. Aplicam-se as convenções gerais de arredondamento.

Classificação do Sector Público em Timor-Leste

Para finalidades orçamentais, Timor-Leste adopta os princípios do FMI para a classificação das actividades do sector público, as Estatísticas Financeiras Governamentais (EFG) de Classificação das actividades do Governo. O sector público Timor-Leste é composto das seguintes categorias: Governo; Empresas Públicas não Financeiras d; e Empresas Públicas Financeiras. A cobertura do Orsamentu Jeral Estadu é das actividades financeiras baseado em Todo o Governo, que inclui o Estado e Empresas Públicas não Financeiras.

Inquéritos

Inquéritos devem dirigidos para:

Sr. António Freitas (Director, Direcção do Orsamentu, Ministériu Finansas, ) República Democrática de Timor-Leste.