Estonia f est oil shale waste 2015
Riigi tegevus põlevkivi
kaevandamis- ja
töötlemisjäätmete käitlemise
korraldamisel
Kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi
kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise
korraldamisel?
Riigikontrolli aruanne Riigikogule,
Tallinn, 29. mai 2015
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Head lugejad
Eesti tuntuim maavara – põlevkivi – on ühel ajal nii meie õnn kui ka
õnnetus. Õnn seetõttu, et see on meie riigi energiamajanduse alus,
põlevkivist saab nii elektrit kui ka õli, põlevkivitööstus annab tööd ja
leiba tuhandetele peredele Ida-Virumaal ja ka mujal. Õnnetus on ta
seepärast, et põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekib aastas
ligikaudu 17 miljonit tonni jäätmeid, mis moodustab 80% kõigist Eestis
tekkivaist jäätmeist. Rohkem kui pooled põlevkivi kasutamisel
tekkivatest jäätmetest on ohtlikud jäätmed.
Alates põlevkivitööstuse algusest ligi sada aastat tagasi on prügilatesse ja
jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni jäätmeid ning
jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaast üle 27 km². 2014. aasta
hinnangu järgi on põlevkivitööstusest, sh jäätmetest, tulenev reostus
kahjustanud Ida-Virumaa põhjaveekogumeid, millest on nüüdseks kolm
halvas seisundis.
Just põlevkivijäätmete suur hulk on põhjuseks, et aastas ühe inimese kohta
tekkivate ohtlike jäätmete koguse poolest on Eesti Euroopa Liidus esikohal,
ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat üle 40 korra.
Põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse likvideerimiseks on riik
kulutanud üle 50 miljoni euro Eesti ja teiste Euroopa Liidu
maksumaksjate raha. Samal ajal on mitmed reostusohtlikud objektid veel
korrastamata ning nende ohutuks tegemiseks kulub veel miljoneid ja
miljoneid eurosid.
Riigikontrolli audit näitab, et põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel
tekkivaid jäätmeid on seni võetud pigem paratamatusena. Jäätmete teke
muidugi ongi paratamatu, kuid samal ajal tuleks siiski püüda põlevkiviga
tegelevaid ja sellest tulu saavaid ettevõtteid senisest oluliselt rohkem ning
nõudlikumalt suunata jäätmete teket ning ladestamist vähendama.
Seega vajab riik konkreetseid plaane, kuidas toetada põlevkivisektoris
energia ja õli tootmise käigus tekkivate jäätmete taaskasutuslahenduste
ning tehnoloogiate arendamist ning rakendamist.
Riik on seni olnud seisukohal, et põlevkivijäätmete ulatuslikum
taaskasutamine on eelkõige ettevõtjate mure. Samas on selles vallas ka
riigil tähtis roll täita. Põlevkivijäätmete taaskasutamine eeldab, et lisaks
pakkumisele on ka nõudlust. Üheks peamiseks nõudluse tekitajaks saab
olla avalik sektor, kes saaks pakkuda võimalusi kasutada avalike hoonete
ja rajatiste, näiteks teede ehitamisel põlevkivijäätmeid. Kahtlemata
ergutaks see ka innovatsiooni.
Kui riik ei näe võimalust põlevkivijäätmete laialdasemaks kasutamiseks,
ladestatakse neist ka edaspidi suurem osa kaevandamisjäätmete
hoidlatesse ja ohtlike jäätmete prügilatesse. See tähendab, et
jäätmekäitluskohtade maht ja nende hõlmatud maa-ala kasvab ning
reostumisoht säilib. Kuni jäätmetele ei leita taaskasutamisvõimalusi, ei
ole võimalik kokku hoida muid loodusressursse, mida saaks jäätmetega
asendada.
Alar Karis
riigikontrolör
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
29. mai 2015
1
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
2
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Riigi tegevus põlevkivi
kaevandamis- ja töötlemisjäätmete
käitlemise korraldamisel
Kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi kaevandamis- ja
töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel?
Kokkuvõte auditeerimise tulemustest
Riigikontroll analüüsis, kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi
kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete käitlemise korraldamisel.
Selleks hindasime, kas riik on taganud ettevõtete keskkonnaohutu
tegevuse, suunanud neid jäätmete ladestamist vähendama ja taaskasutust
suurendama ning teinud õigusaktide nõuete ja lubade tingimuste täitmise
üle tõhusat järelevalvet. Lisaks analüüsiti, kas ettevõtted tagavad
põlevkivijäätmete prügilate ja hoidlate sulgemise ning korrastamise.
Miks on see maksumaksjatele
oluline?
Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib aastas ligikaudu
17 miljonit tonni, mis moodustab 80% kõigist Eestis tekkivatest
jäätmetest. Rohkem kui pooled põlevkivi kasutamisel tekkivatest
jäätmetest on ohtlikud jäätmed. Aastas ühe inimese kohta tekkivate
ohtlike jäätmete koguse poolest on Eesti Euroopa Liidus esikohal,
ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat üle 40 korra. Alates
põlevkivitööstuse algusest on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud
üle 400 miljoni tonni jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad IdaVirumaa territooriumist üle 27 km². Põlevkivitööstus, sh seal tekkivad
jäätmed, põhjustavad olulist negatiivset keskkonnamõju. Näiteks on
värskeima hinnangu järgi kahjustatud Ida-Virumaa põhjaveekogumeid,
millest on nüüdseks kolm halvas seisundis.
Põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse likvideerimiseks on riik
kulutanud üle 50 miljoni euro Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksjate
raha. Samal ajal on mitmed reostusohtlikud objektid veel korrastamata ja
nende ohutustamiseks peab riik tegema veel lisakulutusi.
Mida me auditi tulemusel
leidsime ja järeldasime?
Riigikontrolli hinnangul ei peaks Keskkonnaministeerium võtma
põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid paratamatusena, vaid
suunama ettevõtteid nõudlikumalt jäätmete teket ja ladestamist
vähendama. Ühtlasi peaks Keskkonnaamet nõudma ettevõtetelt
nõuetekohast tagatist, mis võimaldaks olla kindel, et ettevõtted
suudavad tulevikus ise põlevkivijäätmete ladestuspaigad sulgeda.
Riigikontrolli olulisemad tähelepanekud:
■
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
Keskkonnaministeerium pole põlevkivi kaevandamis- ega
töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel olnud piisavalt
nõudlik. Keskkonnaministeerium on põlevkivijäätmete
probleemidele vähe tähelepanu pööranud: koostatud arengukavades ei
3
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
peeta põlevkivijäätmeid suureks probleemiks ja põlevkivijäätmete
tekke vähendamiseks ei ole konkreetseid tegevusi planeeritud.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on riigi võimalused nõuda
põlevkivijäätmete tekke vähendamist piiratud. Seda saab teha vaid
kaevandamise vähendamise ja keskkonnatasude tõstmise teel.
Keskkonnaamet ei ole seni suunanud keskkonnakaitselubadesse 1
tingimusi seades ettevõtteid põlevkivijäätmete ladestamist
vähendama ja taaskasutust suurendama. Osa keskkonnakaitselubades
seatud nõuetest ei võimalda saada selget ja üheselt mõistetavat
ülevaadet tekkivate põlevkivijäätmete käitlemisest. Riiklik statistika
näitab, et põlevkivijäätmete teke on viimastel aastatel kasvanud.
■
Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise
korraldamine põhineb ettevõtete usaldamisel, kuid ettevõtete
tegevust pole piisavalt kontrollitud. Keskkonnaministeeriumi ja
Keskkonnaameti sõnul vastutavad jäätmeid puudutavate andmete
õigsuse eest ettevõtted. Jäätmearvestuse andmete tegelikkusele
vastavuse kontrollimist ei pea enda ülesandeks ei Keskkonnaamet ega
Keskkonnainspektsioon. Riigikontroll leidis jäätmearvestuse
andmetest mitmeid vigu, mis oleks olnud Keskkonnaameti või
Keskkonnainspektsiooni kontrollisüsteemi toimimisel lihtsasti
leitavad. Samuti usaldab riik ettevõtete esitatavaid andmeid
keskkonnamõju väljaselgitamisel, kuna neid andmeid ei ole
kontrollproovide teel kontrollinud ükski riigiasutus. Sealjuures ei ole
Keskkonnaamet ka keskkonnakaitselubadesse seadnud piisavalt
põhjalikke ega arusaadavaid tingimusi, kuidas ettevõte peab oma
tegevuse keskkonnamõju jälgima.
■
Jäätmearvestus ei kajasta ladestatud jäätmete koguseid õigesti.
Kuigi jäätmeseaduse mõtte kohaselt tuleb kõik ladestatavad jäätmed
kaaluda, pole kõikidel ettevõtetel seda võimalik teha. Praegu
kasutavad need ettevõtted jäätmekoguste kindlaksmääramiseks
erinevaid arvutuslikke meetodeid, mille õigsust pole Keskkonnaamet
ega Keskkonnainspektsioon kontrollinud. Keskkonnaministeerium
pole kehtestanud ühtset reeglistikku, kuidas tekkinud ja käideldud
jäätmekogused kindlaks määrata. Jäätmearvestuses puuduvad ka
tekkinud jäätmeliigi – peenpõlevkivi – andmed. Lisaks on põlevkivi
töötlemise tehnoloogia arenguga kaasnenud muutused
põlevkivijäätmete koostises ja omadustes, kuid jäätmearvestus ei
võimalda neid muutusi kajastada.
■
Riigil pole täielikult teada, millist keskkonnamõju põhjustab
põlevkivijäätmete käitlemine. Keskkonnaseire korraldus ei
võimalda anda adekvaatset ülevaadet põlevkivi kaevandamise ega
töötlemise keskkonnamõjust. Keskkonnaministeerium pole
keskkonnaseire üldise korraldajana suutnud koondada ühtsesse
infosüsteemi kõiki keskkonnaseisundit kirjeldavaid seireandmeid, sh
ettevõtete kogutavaid seireandmeid. Selle tulemusena on keeruline
analüüsida andmeid, teha kindlaks keskkonnamõju ja selle muutused
ning kasutada andmeid näiteks lubades olevate tingimuste
muutmiseks või seirekorraldust puudutavate otsuste tegemiseks.
1
Käesolevas aruandes on läbivalt käsitletud terminit „keskkonnakaitseluba“ vastavuses 1.1.2015
kehtima hakanud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-ga 40. Keskkonnakaitseluba võib olla nii
keskkonnakompleksluba kui ka keskkonnaluba (nt jäätmeluba).
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
4
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Mida me auditi tulemusel
soovitasime?
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
■
Riik on kulutanud põlevkivijäätmetest põhjustatud jääkreostuse
kõrvaldamiseks üle 50 miljoni euro ja peab kulutama veel
kümneid miljoneid eurosid. Keskkonnaministeerium on pidanud ise
korrastama Kohtla-Järve ja Kiviõli vanad poolkoksimäed. Nende
prügilate korrastamisprojektid olid keskkonnaseisundi parandamiseks
õigustatud, kuid projektide elluviimises oli vajakajäämisi. Auditi
käigus selgus, et projektide eeluuringute kvaliteet on halb ja selle
tõttu kallinesid korrastamisprojektid oluliselt võrreldes töövõtjate
algselt tehtud pakkumistega. Endiselt on Ida-Virumaal mitmed
põlevkivijäätmetega seotud jääkreostusobjektid, mis reostavad
pinnast ja pinna- ning põhjavett ja vajavad korrastamist või ohutuks
muutmist. Keskkonnaministeeriumil tuleb leida veel kümneid
miljoneid eurosid, et ohutuks muuta Kukruse põlev aherainemägi,
saastatud Purtse jõgi ja Kohtla-Järve poolkoksiprügila naabruses asuv
fenoolisoo.
■
Riik pole end piisavalt kaitsnud võimaliku olukorra eest, kus
tuleb jäätmekäitluskohad sulgeda maksumaksja raha eest, juhul
kui ettevõtted on sattunud majanduslikesse raskustesse. Kuigi
Eesti õigusaktid peaksid tagama, et ettevõtted sulgevad tulevikus ise
oma jäätmekäitluskohad, pole sulgemiseks ette nähtud rahaliste
tagatiste süsteem rakendunud. Keskkonnaamet pole nõudnud
ettevõtetelt prügilate ja jäätmehoidlate sulgemistöödeks vajalikku
tagatist ega välja arvutanud, kui suur see peaks olema. Riigikontrolli
hinnangul ei ole mitme ettevõtte tagatis piisav, et sulgeda
jäätmekäitluskohad.
■
Keskkonnaamet on lubanud ohtlike jäätmete käitlemisel tegevusi,
mille kooskõla õigusaktidega on kaheldav. Auditi käigus ilmnes, et
Keskkonnamet on lubanud ettevõttel neli aastat jäätmeid käidelda
nõuetele mittevastavas suletud prügilas. See oli võimalik, kuna
jäätmete ladestamine nimetati keskkonnakaitseloas ümber jäätmete
taaskasutamiseks. Samas aga ei tohtinud ettevõte jäätmeid prügila
korrastamistöödeks kasutada, kuna puudus ehitusluba.
Riigikontrolli olulisemad soovitused keskkonnaministrile:
■
Selleks, et vähendada põlevkivijäätmete keskkonnamõju ja kasutada
senisest efektiivsemalt loodusressursse, seada strateegilised
eesmärgid ning tegevused põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise
vähendamiseks ning taaskasutamise suurendamiseks.
■
Selleks, et saada ülevaade põlevkivijäätmete keskkonnamõjust ja
kasutada seireandmeid riigi strateegiliste otsuste tegemiseks, luua
terviklik infotehnoloogiline rakendus keskkonnaseire andmete
koondamiseks, päringute tegemiseks ja andmete analüüsimiseks.
■
Analüüsida, kas praegune prügilate ja jäätmehoidlate rahalise tagatise
süsteem tagab, et ettevõtted suudavad ise korrastada oma
jäätmekäitluskohad, juhul kui nad on sattunud majanduslikesse
raskustesse. Kui tagatise süsteem praegusel kujul eesmärki ei täida,
töötada välja uus lahendus. Kui täidab, siis nõuda Keskkonnaametilt
süsteemi täies ulatuses rakendamist.
5
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Keskkonnaministri vastus: keskkonnaminister tänas Riigikontrolli
põlevkivijäätmete valdkonna põhjaliku analüüsi eest ja lubas kas
täielikult või osaliselt arvestada enamiku Riigikontrolli soovitustega.
Riigikontrolli soovitusele põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise
vähendamiseks ning taaskasutamise suurendamiseks strateegiliste
eesmärkide seadmise kohta arvas keskkonnaminister, et oluline on
täiendada põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogiaid selliselt, et
jäätmeteke toote ühiku kohta väheneks. Põlevkivi töötlemise jäätmete
taaskasutamisele sihtarvude kehtestamisel tuleb arvestada jäätmete
koguseid ja taaskasutamisvõimalusi. Põlevkivijäätmete
taaskasutamisvõimaluste väljaselgitamist ja rakendamist peab minister
ennekõike ettevõtete kohustuseks, kuid märgib, et teeb ettevõtetega
koostööd ning aitab vastavalt võimalustele. Minister nõustub, et
põlevkivijäätmete käitluskohtade sulgemise tagatisrahasüsteem tuleb üle
vaadata.
Riikliku keskkonnaseire programmi andmehõive parandamiseks on
Keskkonnaministeeriumil töös programm „Keskkonnaseire ja
andmehõive arendamine“ (KESE), mille eesmärk on arendada ja välja
töötada seireandmestiku haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks
vajalikud töövahendid vastavalt kasutajate vajadustele. Programm lõpeb
2015. aastal. Keskkonnakaitseloa aluse keskkonnaseire andmehõivet aitab
parandada infosüsteemi KOTKAS arendus. Programmide KESE ja
KOTKAS rakendumisel saab lahendatud keskkonnaseire andmehõive
küsimus.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
6
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Sisukord
Valdkonna ülevaade
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine
Põlevkivitööstuse jäätmed ja nende käitlemine
Keskkonnakaitseload ja aruandlus
Keskkonnamõju ja jääkreostus
Keskkonnamõju jälgimine ehk keskkonnaseire
8
8
9
11
12
13
Põlevkivijäätmete käitlemise korraldamisel esineb puudusi
Keskkonnakaitselubades esineb puudusi
Keskkonnalubade infosüsteem ei lihtsusta keskkonnakaitselubade haldamist
Järelevalvet põlevkivijäätmete tekitajate üle tuleb tõhustada
Riigil pole täpselt teada, kui palju ja milliseid põlevkivijäätmeid tekib
15
15
18
20
23
Pole teada, kui suurt negatiivset keskkonnamõju põhjustavad põlevkivijäätmed praegu ja milline on
varasema reostuse mõju
Keskkonnaseire ei võimalda hinnata põlevkivijäätmete keskkonnamõju tegelikku ulatust
Riik peab lähiajal likvideerima põlevkivitööstuse põhjustatud reostuse, mille kõrvaldamist on seni edasi lükatud
31
32
35
Vanad põlevkivijäätmete prügilad on riigi toetusel korrastatud, aga pole kindlust, et tulevikus saavad
kasutuselolevad prügilad ilma riigi abita suletud
Põlevkivijäätmete prügilate korrastamine maksis üle 40 miljoni euro
Prügilate ja jäätmehoidlate korrastamine tulevikus ei ole tagatud, juhul kui nende omanikud satuvad rahalistesse
raskustesse
43
43
48
Riik ei ole nõudnud põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise vähendamist ning on teinud jäätmete
käitlemisel põhjendamatuid järeleandmisi
Jäätmete käitlemine peab olema kooskõlas õigusaktides sätestatud keskkonnanõuetega
Tuha hüdroärastust ei ole keskkonnasõbralikumaks muudetud
54
58
62
Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused
67
Auditi iseloomustus
77
Riigikontrolli varasemaid auditeid käesoleva auditiga seonduvatel teemadel
81
Lisa A. Riiklik keskkonnaseire, keskkonnaseire programmi allprogrammid ja alamprogrammid
82
Lisa B. Riikliku seire põhjaveeseire allprogrammide elluviimine 1996–2014
83
Lisa C. Põlevkivijäätmeid tekitavate ettevõtete väärteod 2007–2014
83
Lisa D. Riiklike seirepunktide ja ettevõtete tehtava seire punktide paiknemine Ida-Virumaal 2014
84
Lisa E. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemise tehniliste lahenduste muudatused, mis on
tehtud pärast riigihanget
84
Lisa F. Õigusaktides sätestatud nõuded jäätmekäitluskohtade sulgemise ja järelhoolduse ning rahaliste
tagatiste kohta
86
Lisa G. Põlevkivijäätmete taaskasutamise võimalused
88
Lisa H. Jäätmete lakkamiseks nimetamise ja asja kõrvalsaadusena käsitlemise tingimused jäätmeseaduse
järgi
89
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
7
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Valdkonna ülevaade
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine
1. Tööstuslikult on Eestis põlevkivi kasutatud ligi 100 aastat. Selle aja
jooksul on põlevkivi kaevandatud üle 870 miljoni tonni. 2013. aastal
kaevandati üle 15 miljoni tonni põlevkivi. Tegemist on maavarade
arvestuses kasutatava geoloogilise varuga, mille puhul ei võeta arvesse
kaevandamiskadu ega põlevkivikihindi sees olevaid lubjakivi vahekihte.
Tegelik põlevkivitööstuse poolt tarbitav põlevkivi kogus on riiklikus
maavarade arvestuses kajastuvast põlevkivi kogusest kuni 40% suurem,
sest kaevandamisel võetakse põlevkivi välja koos lubjakivi osistega, mida
ei õnnestu hiljem täielikult põlevkivist eemaldada 2. Samuti on tarbitava
põlevkivi niiskusesisaldus suurem kui geoloogilisel varul.
Üle 70% põlevkivist kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Umbes
24% põlevkivist kasutatakse põlevkiviõli tootmiseks (vt joonis 1).
Viimase viie aasta jooksul on põlevkivi kasutamine elektrienergia
tootmiseks kasvanud 9,3 miljonilt tonnilt umbes 15 miljoni tonnini aastas.
Põlevkivi kasutamine õlitootmiseks on viimase kümne aasta jooksul
kasvanud umbes 3,6 miljonilt tonnilt 4,9 miljoni tonnini. Umbes 3%
põlevkivi kasutatakse ka soojuse- ja tsemenditootmises ning
keemiatoodete valmistamiseks.
2.
Joonis 1. Põlevkivi kasutamine valdkonniti aastatel 2009–2013 (miljonites tonnides)
16
14
12
2009
10
2010
8
2011
6
2012
4
2013
2
0
Elektrienergia Põlevkiviõli Soojusenergia
Tsement
Allikas: põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
Valdav osa Eesti elektrienergiast toodetakse põlevkivi
otsepõletamisel Narva elektrijaamades. Põletamine toimub
tolmpõletustehnoloogial ja keevkihttehnoloogial põhinevate kateldega.
Teine oluline põlevkivi kasutusvaldkond on põlevkiviõli tootmine.
Põlevkiviõli tootmiseks on kasutusel kaks tehnoloogilist protsessi:
gaasilise ja tahke soojuskandjaga protsess 3.
3.
2
Maavarade arvestuses kajastub põlevkivi ilma lubjakivita. Kuna põlevkivikihid asuvad lubjakivi
kihtide vahel, kaevatakse põlevkivi alati koos lubjakiviga, mistõttu on kaevandatava ja kasutatava
maavara kogus arvestuses kajastuvast alati suurem.
3
Gaasilise soojuskandjaga protsessis saadakse põlevkivi termiliseks lagundamiseks (utmiseks)
vajalik soojus gaasi põletamisel. Tahke soojuskandjaga tehnoloogia korral lagundatakse põlevkivi
utmise protsessis (poolkoksistamine), kus vajalik soojus saadakse põlevkivi ja kuuma tuha
segunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Protsessi tulemusena saadakse põlevkiviõli, uttegaas ja aur.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
8
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Põlevkivitööstuse jäätmed ja nende käitlemine
Aheraine – koos maavaraga kaevandatud
kivimid ja mineraalid, mis ei ole
kaevandamise kontekstis maavara ning
eraldatakse maavarast rikastamise käigus
ja ladestatakse puistangutesse.
Koldetuhk – põlemise jäätmed, mis
langevad kas raskus- või tsentrifugaaljõu
mõjul kolde põhja.
Lendtuhk – põlemise jäätmed, mis
väljuvad koos põlemisgaasiga koldest ja
eemaldatakse enne elektrijaama
korstnasse jõudmist elektrostaatiliste
sadestite või osakeste filtreerimiseks
mõeldud muude seadmetega.
Põlevkivi poolkoks – termilisel
töötlemisel tekkivad musta värvi tahked
aluselised jäätmed. Jääksüsiniku sisaldus
ca 10%.
Uttegaas – põlevkivi termilisel töötlemisel
tekkiv gaas, mida saab kasutada elektri ja
soojuse tootmiseks.
Fenoolvesi (ehk uttevesi) – põlevkiviõli
tootmisega kaasnev fenoole ja muid
keemilisi ühendeid sisaldav vesi.
Tahke soojuskandja tuhk ehk must
tuhk – põlevkiviõli tootmisel tekkivad
tahke soojuskandjaga utteseadme
jäätmed.
Põlevkivisektoris tekkivad jäätmed moodustasid 2013. aastal enam
kui 80% Eestis tekkivatest jäätmetest. Kokku tekkis 2013. aastal
18,1 miljonit tonni 4 põlevkivijäätmeid. Põlevkivi kaevandamisel ja
kasutamisel tekib peamiselt kolme liiki jäätmeid: kaevandamisel ja
rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivikoldetuhk ja -lendtuhk,
põlevkiviõli tootmisel poolkoks ning tahke soojuskandja seadme must
tuhk ja fenoolvesi, lisaks tekib veel pigijäätmeid (fuusse) (vt joonis 2).
Kõik nimetatud jäätmed, välja arvatud aheraine, on Eesti õigusaktide
kohaselt liigitatud kui ohtlikud jäätmed ning vajavad käitlemiseks
eritingimusi.
4.
Eestis tekib inimese kohta 8 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. 5 Selle
näitajaga hoiab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas konkurentsitult
esimest kohta, ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat, 200 kg inimese
kohta aastas 6, 40 korda.
5.
Joonis 2. Põlevkivi kasutamise eri valdkondades põlevkivist saadav toodang, tekkivad
jäätmed ja atmosfääriheitmed
Kaevandamine
1,4 tonni kaevist (põlevkivi ja
aheraine)
Jäätmed:
aheraine 400 kg
(Edasisel töötlemisel võimalik
toota killustikku ja peenpõlevkivi.)
Toodang:
1 tonn põlevkivi
Elektritootmine
Tolmpõletamine /
keevkihttehnoloogia
Toodang:
elekter 850 kWh
Jäätmed:
põlevkivituhk (koldetuhk,
lendtuhk) 430 kg
Atmosfääriheitmed: CO2,
SO2, NOx, tahked osakesed
jt
Põlevkiviõli tootmine
Tahke soojuskandja
(Galoter)
Toodang:
põlevkiviõli 123 kg,
uttegaas 50 nm3
Jäätmed:
must tuhk 655 kg,
fenoolvesi 48 l
Atmosfääriheitmed: CO2,
SO2, NOx, H2S, tahked
osakesed jt
Gaasiline soojuskandja
(Kiviter)
Toodang:
põlevkiviõli 169 kg
Jäätmed:
poolkoks 470 kg,
fenoolvesi 220 l,
fuussid (filtrikook)
Atmosfääriheitmed: CO2,
SO2, NOx, H2S, tahked
osakesed jt
Allikas: Riigikontroll
Põlevkivijäätmete teke on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud seoses
suurema elektri- ja õlitoodanguga (vt joonis 3). Võrreldes 2009. aastaga
kasvas 2013. aastaks elektri tootmine ligikaudu poole (45%) ja õlitoodang
6.
4
Põlevkivi kaevandamisel ja sellele järgneval rikastamisel tekkis 2013. aastal 7,7 miljonit tonni
tavajäätmena käsitletavat aherainet, põlevkivi töötlemisel tekkis ohtlike jäätmete alla liigituvat
põlevkivituhka 8,8, poolkoksi 1,2 ja fenoolvett 0,4 miljonit tonni.
5
Statistikaamet 2013. a ohtlike jäätmete tekke andmete põhjal.
6
Eurostat, http://ec.europa.eu/eurostat/statisticsexplained/index.php/Waste_statistics#Hazardous_waste_generation
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
9
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Jäätmete eriteke – ühe toodanguühiku, nt
1 tonni põlevkiviõli, tootmisel tekkiv
jäätmete kogus
ligikaudu veerandi (25%) võrra. Põlevkivi kaevandamise maht samal
perioodil aga kasvas umbes 20%. 7 Jäätmete kogutekkele avaldab mõju ka
jäätmete eritekke suurenemine. Seda põhjustab nii väiksema
kütteväärtusega ja suurema mineraalisisaldusega põlevkivi kasutamine
kui ka Eesti elektrijaamas tolmpõletuskateldesse lubjakivi ja aheraine
lisamine, et vähendada väävliheitmeid.
Joonis 3. Põlevkivijäätmete teke aastatel 2004–2013
10
Miljon tonni
8
6
4
2
0
Aheraine
Poolkoks
Põlevkivikoldetuhk
Põlevkivilendtuhk
Allikas: jäätmearuandluse infosüsteem
Kaevandamisjäätmehoidla – ehitis või
ala, mida kasutatakse kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks.
Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkuse
alusel A-kategooria (suurõnnetusohuga)
või B-kategooria jäätmehoidlaks.
Prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed
ladestatakse maa peale või alla ja mida
kasutatakse püsivalt jäätmete
vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.
Prügilaid liigitatakse ladestatavate
jäätmete omaduste alusel järgmiselt:
1) ohtlike jäätmete prügila;
2) tavajäätmeprügila;
3) püsijäätmeprügila.
Hüdroärastus – jäätmetele lisatakse
teatud kogus vett, et need oleks võimalik
pumpade abil prügilasse transportida ja
ladestada. Eesti Energia ladestab nii
elektri- kui ka õlitootmisel tekkinud kogu
põlevkivituha prügilasse, kasutades tuha
ja vee suhet ca 1 : 20.
Kaevisest ehk kaevandamisel looduslikust olekust eraldatud kivimist
moodustab umbes 40% aheraine. Pärast põlevkivi rikastamist ladestatakse
ülejääv aheraine puistangutesse või taaskasutatakse. Kokku on Eestis
aheraine ladestamisel tekkinud 34 kaevandamisjäätmehoidlat
(aheraineladestut), millest Estonia kaevanduse aherainepuistang on
praeguseni kasutuses. Kaevandamisjäätmehoidlate aluse maa suurus on
enam kui 475 ha. 8
7.
8. Elektri tootmisel tekkiv kolde- ja lendtuhk on erinevate omadustega,
sõltudes sellest, millises protsessis ja millise põletustehnoloogia
tulemusena (tolmpõletus või keevkiht) see on tekkinud. Kolde- ja
lendtuhk ladestatakse peamiselt prügilatesse, kasutades hüdroärastuse
tehnoloogiat. 90% Eestis tekkivast põlevkivituhast ladestatakse Balti ja
Eesti elektrijaamade tuhaprügilatesse, mille pindala on ligikaudu 20 km2,
see on näiteks Naissaarest suurem maa-ala. Tuhaprügilad on
keskkonnaohtlikud peamiselt tuha transpordil tekkiva väga leeliselise vee
tõttu, millest on prügilates moodustunud suured veekogud. Tekkivast
tuhast taaskasutatakse marginaalne osa (aastatel 2007–2011 umbes 3%),
viimastel aastatel veidi rohkem.
9. Põlevkiviõli tootmisel Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tekkinud prügilatesse
on aastate jooksul ladestatud rohkem kui 100 miljonit tonni
põlevkivijäätmeid. Kohtla-Järve poolkoksiprügilasse on ladestatud
73 miljonit tonni poolkoksi ja Kiviõli poolkoksiprügilasse 13 miljonit
tonni poolkoksi. Nüüdseks on umbes 214 ha suurusest Kohtla-Järve
poolkoksi- ja tuhaprügilast suletud ligikaudu 94 ha ja umbes 47 ha
suurusest Kiviõli poolkoksiprügilast on suletud umbes 20 ha.
7
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Geoloogilisedandmed/Maardlad/Maavaravarude-koondbilansid-p193.html.
8
Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine. I etapp. AS Maves,
Tallinn 2011.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
10
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
10. Tahke soojuskandja seadmetes tekib tuhk, mis ladestatakse Eesti
ASis Energias koos elektritootmisel tekkinud tuhaga hüdroärastuse teel
tuhaväljadele ja ASis VGK koos poolkoksiga prügilasse.
Defenoleerimine – vees lahustunud
fenoolidest nende komponentide
eraldamine
Peenkeemia – keemiatööstuse haru, mis
toodab puhtaid keemilisi aineid
spetsiifiliseks otstarbeks, nt ravimid,
fotokemikaalid, pestitsiidid.
Fenoolvesi käideldakse ettevõtetes erinevalt. Eesti Energia
õlitööstuses tekkiv fenoolvesi põletatakse Eesti elektrijaama
tolmpõletuskateldes. Teised põlevkiviõli tootjad defenoleerivad
fenoolvett ning üks neist toodab sellest väärtuslikke peenkeemiatooteid.
Fuussid ehk pigijäätmed põletatakse aga tsemenditootmise ahjudes.
11.
Keskkonnakaitseload ja aruandlus
Kõik põlevkivi kasutavad ja töötlevad ettevõtted peavad
tegutsemiseks taotlema keskkonnakaitseloa – keskkonnaloa või
keskkonnakompleksloa. Keskkonnakaitselubade eesmärk on tagada riigi
ennetav kontroll negatiivse keskkonnamõjuga tegevuste üle ning
võimaldada selliseid tegevusi üksnes riigi eelneval loal. 9 Keskkonnaluba
annab õiguse vähemalt üheks tegevuseks, nagu vee kasutamine,
õhuheitmete tekitamine, jäätmete käitlemine, maavara kaevandamine ja
kiirgustegevus. Keskkonnakompleksloa andmisel hinnatakse nimetatud
tegevuste mõju kompleksselt. Kompleksload on väljastatud nii
õlitootmise ettevõtetele kui ka põlevkivist elektrienergia tootjatele.
12.
Keskkonnakaitselubade infosüsteem
KLIS2 – internetipõhine dokumendihaldussüsteem, mille eesmärk on tagada
keskkonnakaitselubade ühtne
menetlemine. Süsteemis saab tutvuda
lubade sisuga, nende taotlemise ning
väljastamisega.
http://klis.envir.ee/
Jäätmearuandluse infosüsteem (JATS) –
Eestis tekkivate ja käideldavate ning
sisse- ja väljaveetavate jäätmekoguste
arvestamise süsteem. JATS võimaldab
ettevõtjatel oma jäätmearuandeid
infosüsteemi sisestada; Keskkonnaametil
andmeid kontrollida ja kinnitada;
keskkonnajärelevalve asutustel
juurdepääsu jäätmeandmetele;
Keskkonnaagentuuril koostada
riigisiseseid ja rahvusvahelisi aruandeid.
https://jats.keskkonnainfo.ee/
Keskkonnakaitselubasid annab Keskkonnaamet, kõik ajakohased
keskkonnakaitseload peavad olema kättesaadavad keskkonnalubade
infosüsteemist (KLIS2). Vajaduse korral algatab Keskkonnaamet enne loa
andmist keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH annab
Keskkonnaametile suunised, mille põhjal ettevõtetele
keskkonnatingimused seada. Lubades esitatud nõuetest kinnipidamise
ning keskkonnavaldkonna õigusaktide täitmise üle teeb järelevalvet
Keskkonnainspektsioon. Ettevõtted, kellel on keskkonnakaitseluba,
peavad keskkonna kasutamise, sh jäätmete kõrvaldamisega seotud
toimingute eest maksma keskkonnatasu. Jäätmearuanded kogutakse
jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS), mis näitab, palju eelneval
kalendriaastal jäätmeid tekkis ja kuidas neid käideldi. Joonisel 4 on antud
ülevaade lubade taotlemisest ja aruandlusega seotud tegevustest.
13.
9
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
SA Keskkonnaõiguse Keskus.
11
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Joonis 4. Keskkonnakaitseloa ja jäätmearuandlusega seotud tegevuste ning andmete liikumise lihtsustatud skeem
Ettevõte / jäätmekäitleja
Ettevõte esitab
keskkonnakaitseloa taotluse
Keskkonnaametile, loa
menetlemise õigus on ametil 180
päeva (keskkonnaloa puhul 90
päeva). Vajaduse korral algatab
Keskkonnamet KMH.
Keskkonnaamet väljastab
keskkonnakaitseloa. Luba on
kättesaadav infosüsteemis
KLIS2.
Keskkonnakaitseluba omav
ettevõte esitab kvartalipõhiselt
aruande keskkonnakasutamise
kohta (sh maavarade
kasutamine; tekkinud ja
käideldud jäätmeliigid ja
-kogused). Aruandes arvutab
etteõte seaduses toodud
tasumäärade järgi
keskkonnatasu summad ning
esitab maksudeklaratsioonina
süsteemi KLIS2.
Keskkonnainspektsioon
kontrollib loas seatud nõuetest ja
õigusaktidest kinnipidamist,
kaasates vajaduse korral ka
Keskkonnaameti.
Keskkonnaamet muudab
vajaduse korral luba või tunnistab
selle kehtetuks.
Ettevõte esitab üks kord aastas
aruande eelmisel kalendriaastal
tekkinud ja käideldud
jäätmeliikide ja -koguste kohta
süsteemis JATS.
Keskkonnaamet kontrollib
andmeid ja veendub nende
õigsuses.
Maksu- ja Tolliametile laekuvad
maksudeklaratsioonid süsteemist
KLIS2 ning selle alusel nõuab
amet sisse saastetasud.
Keskkonnaamet kontrollib
esitatud andmeid ja veendub
nende õigsuses. Järelevalvet
andmete õigsuse üle teeb ka
Keskkonnainspektsioon.
Keskkonnaagentuur kogub ja
koondab andmed.
Statistikaamet kasutab andmeid
riiklikuks statistikaks ja muu
hulgas esitab need ka ELi
statistikaametile Eurostat.
Allikas: Riigikontroll
Keskkonnamõju ja jääkreostus
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasneb suur
keskkonnamõju. Põlevkivisektoris kasutatakse igal aastal umbes 90%
kogu Eestis tarbitavast veest. Kaevandused, prügilad ja jäätmehoidlad
hõlmavad märkimisväärse osa Ida-Virumaast, mis muu hulgas rikuvad
maastikku ja bioloogilist mitmekesisust. Tehnoloogilistes protsessides
tekkivate õhuheitmete kogus inimese kohta on Eestis Euroopa Liidu
suuremaid.
14.
Üks olulisemaid põlevkivitööstusega kaasnevaid mõjusid on selle
mõju põhjaveele. Kaevanduste kuivendamine toob kaasa põhjaveetaseme
alanemise, mis jätab kuivaks joogiveekaevud. Samuti halveneb
kaevandatud aladel põhjavee kvaliteet sulfaatide sisalduse10 suurenemise
tõttu ning tõuseb märgatavalt ka infiltratsioon (pinnavee imbumine
sügavamatesse veekihtidesse), mille tõttu satub kaevandatud alal
kiiremini ja kergemini põhjavette ka maapinnalt pärinev reostus. Kuna
15.
10
Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne. Lisa 1: eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, keskkonnamõju ja selle
leevendamismeetmed. AS Maves, 2014, lk 44.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
12
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
põhjavesi liigub erinevate veekihtide vahel, siis ohustab ühe põhjaveekihi
reostumine sellega külgnevaid põhjaveekihte.
Näiteks on põlevkivi kaevandamise ja tööstuse tõttu halvas seisundis
kolm põhjaveekogumit: Kvaternaari Vasavere veekogum, Ordoviitsiumi
Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum ja sellega piirnev
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum 11. Ordoviitsiumi Ida-Viru
põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundi taastamine ei ole ekspertide
hinnangul tehniliselt ega majanduslikult enam teostatav, mistõttu on see
joogiveeallikana perspektiivitu. 12
16.
Põlevkivitööstus on reostanud keskkonda aastakümneid.
Põlevkivijäätmed on põhjustanud pinnavee ja pinnase reostust. Näiteks
on naftasaaduste ja fenoolidega reostunud Purtse jõgi ja selle lisajõed,
reostunud on tuha- ja poolkoksiprügilate ning aheraineladestute ümbruse
pinnas.
17.
Ajaloolise tausta tõttu on põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse
eest vastutajate kindlaksmääramine raskendatud ning riik käsitleb teatud
objekte kui jääkreostust. Riikliku jääkreostuse nimekirja on kantud
praeguseks teadaolevad 308 jääkreostusobjekti, millest 10 võib
otsesemalt seostada põlevkivijäätmete prügilate ja jäätmehoidlatega. 13 Ka
vanad nõuetele mittevastavad poolkoksi- ja tuhaprügilad ning
kaevandamisjäätmehoidlad (aherainemäed) loetakse jääkreostuskolleteks.
Enamik põlevkivijäätmetega seonduvaid objekte asub riigi maadel ning
ootab korrastamist vastavalt riigi seatud järjekorrale.
18.
Jääkreostusobjekt – inimese tegevuse
tagajärjel minevikus tekkinud maa ja
veekeskkonna reostunud piirkond, mis
ohustab ümbrus-konna inimeste tervist ja
elusloodust. Jääkreostuseks arvatakse
reostus, mis on tekkinud enne 1998. aasta
keskpaika ning praegusele maaomanikule
ei laiene kohustus lähtuvalt printsiibist
„saastaja maksab“ ala puhastada. 1998.
aastal jõustus kemikaaliseadus, mille
kohaselt kemikaali käitleja vastutab
reostuse likvideerimise eest.
Samuti põhjustab põlevkivitööstus õhusaastet. Peamised põlevkivi
töötlemisel tekkivad saasteained on vääveldioksiid (SO2) ja
lämmastikoksiidide (NOX). 93% Eesti SO2-heitmest ja 42% NOXheitmetest tekib põlevkivielektrijaamades. Lisaks saastavad
põlevkivitööstuses õhku veel tahked peened osakesed PM10 ja tahked eriti
peened osakesed (PM2,5), raskmetallid, püsivad orgaanilised ühendid
(dioksiinid, furaanid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud).
Haisuprobleeme tekitav vesiniksulfiid (H2S) on jätkuvalt probleemiks
Kohtla-Järvel (vt joonis 2).
19.
Keskkonnamõju jälgimine ehk keskkonnaseire
Selleks, et hinnata ja prognoosida keskkonnas toimuvaid muutusi
ning neid mõjutavaid looduslikke ja inimtekkelisi tegureid, kogub riik
andmeid keskkonna seisundi kohta. Riik on selleks loonud
keskkonnaseire süsteemi. Eesti keskkonnaseiresüsteem koosneb kolmest
tasandist: riiklikust keskkonnaseirest, mida korraldab
Keskkonnaministeerium, kohalike omavalitsuste keskkonnaseirest ja
ettevõtjate keskkonnaseirest. Kõikide tasandite seireandmete terviklik
analüüsimine võimaldab saada parema ja kiirema ülevaate
keskkonnaseisundist ning selle muutumisest. Keskkonnaseire süsteemi on
kirjeldatud joonisel 5.
20.
11
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on piiritletud Ordoviitsiumi
põhjaveekihis töötavate ja suletud kaevanduste, põlevkivitööstuse tööstusterritooriumite ning
jäätmehoidlate pärand- ja praeguse mõju alaga.
12
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi hinnang. Keskkonnaministeerium, 2014.
13
Jääkreostuse inventariseerimise programm 2014–2015. Lisa 2: jääkreostusobjektide nimekiri ja
kavandatavad tegevused.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
13
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Joonis 5. Keskkonnaseire süsteem
Keskkonnaseire
Riiklik seire
(vastutav elluviija
Keskkonnaministeerium)
Keskkonnaseire
programm
12 allprogrammi (nt
põhjavee- ja
siseveekogude seire). Vt
lisa A.
Alamprogrammid (nt
põhjaveekogumite ja
jõgeded hüdrokeemiline
seire).
Muud seiretööd
(eri asutused, nt
Keskkonnaministeerium,
Terviseamet)
Operatiivseire (meetmete
tõhususe selgitamiseks)
Ettevõtete seire
Kohalike omavalitsuste
seire
Keskkonnakaitselubade
alusel tehtav kohustuslik
seire, andmete esitamise
kohustus
Ettevõtte vabatahtlik
omaseire
Eeluuring (pidevseire
tegemise vajalikkuse
selgitamiseks)
Uurimuslik seire
(keskkonnaseisundi
halvenemise põhjused)
Allikas: Keskkonnaagentuur, Riigikontroll
Riikliku seire ja ettevõtete tehtava seire eesmärgid on erinevad ja
erinev on ka seiratava ala ulatus. Riikliku seirega jälgitakse
keskkonnaseisundit ja selle muutusi ühtlase võrguna üle kogu riigi, et
selgitada välja suuremaid keskkonnaseisundi muutusi. Põhilise osa
riikliku seirega kogutavatest andmetest annab keskkonnaseire programm
(vt lisad A ja B). Tegemist on pidevseirega, mis keskendub üldise
keskkonnaseisundi jälgimisele ja inimtegevuse mõju selgitamisele, mitte
konkreetsete ettevõtete või saasteallikate mõjule. Lisaks pidevseirele
tehakse igal aastal riikliku seire raames mitmesuguseid muid seiretöid (vt
joonis 5). Ettevõtete tehtava seire eesmärk on hinnata neile
keskkonnakaitseloaga lubatud tegevuse mõju.
21.
22. Kohalikud omavalitsused on teinud vaid üksikuid seiretegevusi (pms
välisõhu seire), sest seadusega ei ole neile otseseid seireülesandeid ette
nähtud. Põlevkivijäätmete keskkonnamõju hindamisel olulist põhjavee- ja
siseveekogude seiret Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ka teinud ei
ole.
EELIS – infosüsteem, mis koondab Eesti
loodusandmed ja milles toimub
keskkonnaregistrisse kuuluvate
looduskaitse ja veega seotud valdkondade
andmete sisestamine ja haldamine.
Süsteem on töövahendiks põhiliselt
keskkonnaametnikele loodusandmete
sisestamiseks, haldamiseks ja
kasutamiseks.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
Riikliku seire andmeid kogutakse keskkonnaregistrisse (Eesti looduse
infosüsteemis EELIS). Seireandmed sisestatakse ja avaldatakse
seireveebis. Ettevõtete keskkonnakaitselubadega määratud seire andmeid
ei edastata riigi ühtsesse seireandmete andmebaasi, vaid need säilitatakse
üldjuhul Keskkonnaameti dokumendiregistris Postipoiss.
23.
14
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Põlevkivijäätmete käitlemise korraldamisel esineb
puudusi
Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine,
vedamine, taaskasutamine ja
kõrvaldamine
Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale
isikule õiguse üheks või mitmeks
jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete
tekitamiseks ning määrab selle õiguse
realiseerimise tingimused.
Jäätmehierarhia – jäätmetekke vältimise
ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel
ning rakendamisel tuleb juhinduda
prioriteetide järjestusest:
a)
b)
c)
d)
jäätmetekke vältimine;
korduskasutuseks ettevalmistamine;
ringlussevõtt;
muu taaskasutamine (nt energia
tootmiseks);
e) kõrvaldamine.
Allikas: jäätmeseadus
Parim võimalik tehnika (PVT) – tehnilise
arendustegevuse ning selles
rakendatavate töömeetodite kõige
tõhusam ja kõige paremini välja arendatud
tase. Parima võimaliku tehnika
viitedokumentides on toodud nõuded, sh
heite piirväärtused, mille täitmisel saab
vältida, või kui see pole teostatav, siis
vähendada heidet ja selle keskkonnamõju
tervikuna. Viitedokumentides toodud
näitajate alusel seatakse tingimusi
keskkonnakaitselubadesse.
Keskkonnakaitselubade
kvaliteet on kesine
24. Riigi eesmärk jäätmekäitluse korraldamisel on tagada tekkivate
jäätmete käitlemine viisil, mis ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega
loomi, ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid, ei kahjusta paikkonda ega
erihuvi pakkuvaid paiku. Eesmärgi täitmiseks on riigil esiteks vaja teada,
kus, kui palju ja milliseid jäätmeid tekib ning kuidas tekkinud jäätmed
käideldakse. Teiseks saab riik kehtestada keskkonnakomplekslubades või
jäätmelubades jäätmete käitlemisele sellised nõuded, et eespool loetletud
keskkonnahäiringuid ei tekiks või jääksid need lubatud piiridesse.
Jäätmekäitluse korraldamisel peab riik juhinduma jäätmehierarhia
põhimõttest, mille kohaselt tuleb eelkõige hoiduda jäätmeid tekitamast,
kuid kui jäätmed on tekkinud, siis tuleb neid püüda võimalikult palju
taaskasutada, nt korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või
põletada energia saamiseks. Jäätmehierarhia põhimõtteid on riigil
võimalik eelkõige rakendada keskkonnakaitselubade ja neis sätestatud
ajakohaste tingimuste abil.
25.
Keskkonnakaitselubades esineb puudusi
Riigikontroll eeldas, et Keskkonnaameti poolt ettevõtetele antud
keskkonnakaitselubades sisalduvad andmed, mis peavad jäätmeseaduse ja
tööstusheite seaduse 14 kohaselt lubades olema. Sealhulgas peab olema
lubades kirjeldatud, kui palju ja milliseid jäätmeid ettevõte tohib tekitada,
kuidas nende üle arvestust peetakse ja kuidas need käideldakse; milliseid
jäätmekäitlustoiminguid võib ettevõte teha (nt taaskasutustoimingud);
kuidas peab ettevõte seirama oma tegevuse keskkonnamõju ja milliseid
pinna- ja põhjavee ning pinnase kaitse meetmeid tuleb rakendada. Et
muuta ettevõtte tegevus keskkonnasõbralikumaks ja vähem jäätmeid
tekitavaks, peab keskkonnakaitselubades seadma ettevõtte tegevusele
tehnilised ja keskkonnanõuded, piirmäärad jäätmete tekke kogusele ning
nõudma parima võimaliku tehnika (edaspidi ka PVT) kasutamist.
Keskkonnakaitselubades seatud tingimused peavad olema kirjeldatud
piisava põhjalikkusega selliselt, et tingimustest saaksid kõik, sh
Keskkonnaamet, loa omanik ja järelevalvaja ühtemoodi aru.
26.
Riigikontroll analüüsis kokku 36 Keskkonnaameti poolt aastatel
2006–2014 põlevkivi kaevandajatele ja töötlejatele väljastatud
keskkonnakaitseluba (13 jäätmeluba, 23 keskkonnakompleksluba), et
teada saada, kas keskkonnakaitseload täidavad oma eesmärki.
27.
Keskkonnaameti väljastatud keskkonnakaitselubades ei ole alati
kirjeldatud kõik õigusaktidega nõutud valdkonnad või ei ole lubade
tingimused piisavalt põhjalikult ega üheselt arusaadavalt lahti kirjutatud,
kuigi loa vorm nende andmete esitamist eeldab. Samuti ei suuna
keskkonnakaitseload ettevõtteid jäätmehierarhia põhimõtteid järgides
jäätmete teket vähendama. Lubades esinevate puuduste kirjeldamiseks
saab tuua järgmised näited.
28.
14
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
Jäätmeseadus, § 81 ja tööstusheite seadus, § 41.
15
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
■
Keskkonnakaitselubade tingimused ei ole seega alati nõuetekohaselt
kajastatud ega piisavalt hästi lahti kirjutatud. Nelja jäätmeloa puhul15
ei olnud kirja pandud ettevõtte tegevuse alustamisel ja lõpetamisel
rakendatavaid tervise- ning keskkonnakaitsemeetmeid, sh
jäätmekäitluskohtade järelhoolduse ja keskkonnaseirenõudeid.
Keskkonnakomplekslubade puhul tuvastas Riigikontroll puudusi
PVT-tingimustes ja nende viitedokumentidele viitamises. Näiteks
otsustas 2011. aastal Keskkonnainspektsioon ühe põlevkiviõli tootja
suhtes väärteomenetluse lõpetada selle tõttu, et ettevõttele väljastatud
keskkonnakompleksluba ei sisaldanud tegevusi, millega ettevõte peab
tagama sademevee kogumise ja ärajuhtimissüsteemi vastavuse PVTnõuetele. 16 Puudulikud keskkonnakaitselubade tingimused ei suuna
ettevõtteid olema keskkonnasõbralikud ja muudavad järelevalve
tegemise keerukamaks.
■
Lubadest ei selgu, millise meetodiga peab ettevõte tekkivate jäätmete
kogust arvestama. Jäätmearvestuse pidamise nõudeks lubades on
üldjuhul „Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud,
taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke
kohta“. Kuna lubades esitatud nõuded on liiga üldised, kasutavadki
põlevkivi töötlejad sama liiki jäätmete koguse kindlaksmääramisel eri
meetodeid (vt p 57), mistõttu ei ole jäätmete kogused määratud
ühtemoodi ja see tekitab ettevõtete ebavõrdset kohtlemist
keskkonnatasude maksmisel.
■
Kõigis valimis olnud keskkonnakomplekslubades ja 11 jäätmeloas
olid põlevkivijäätmete taaskasutustoimingud kirjeldatud selliselt, et ei
olnud võimalik aru saada, kuidas ja millisel eesmärgil ettevõte
jäätmeid taaskasutab. See võib põhjustada ebaseaduslikku jäätmete
käitlemist ja raskendab järelevalvet ettevõtete tegevuse üle.
Keskkonnaameti sõnul ei võimalda loa vorm neil taaskasutamistoiminguid detailsemalt kirjelda. Riigikontroll nõustub, et
taaskasutamise kehva kirjelduse põhjuseks on ka loa vormi
puudulikkus, kuid samas on keskkonnakomplekslubade puhul
võimalik see info sisestada keskkonnalubade infosüsteemi KLIS2,
mida seni enamasi tehtud ei ole.
■
Keskkonnakaitselubades esinev läbiv puudus on seiretingimuste
mitteseadmine või ebapiisav kirjeldamine, sh seirepunktide asukoha
määramata jätmine.17 Näiteks puuduvad ühe õlitehase
keskkonnakompleksloas prügila pinnaveeseire nõuded, kuigi selline
seire on kohustuslik ja õigusaktides on toodud täpsed seiratavate
näitajate loetelud. 18
15
Estonia kaevanduse jäätmeluba (2011–2016), Narva karjääri jäätmeluba (2011–2016), VKG
Kaevandused OÜ jäätmeluba (2009–2012) ja uus 2014. a lõpus VKG Kaevandused OÜ-le esitatud
jäätmeloa eelnõu.
16
Põlevkiviõli tootva ettevõtte poolkoksiprügila sademevee ärajuhtimissüsteemi toru oli katki ja
poolkoksiprügila sademevesi ei jõudnud settetiikidesse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6.10.2006. a lahendi 3-1-1-80-06 sisust lähtuvalt oleks ettevõttele väljastatud luba pidanud sisaldama
tegevusi, milleks ettevõte kohustub, et kogumise ja ärajuhtimissüsteem vastaks PVT nõuetele. Kuna
sellesisulist suunist keskkonnakompleksluba ei andnud, lõpetas Keskkonnainspektsioon
väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu.
17
Riigikontroll analüüsis kokku seitset põlevkivijäätmekäitluskohale välja antud
keskkonnakaitseluba. Puudusi esines viies loas.
18
Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded, § 40; kaevandamisjäätmete käitlemise kord,
§ 11.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
16
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Õigusaktid võimaldavad ettevõtte pinnaveeseire kohustusest
vabastada, kui Keskkonnaamet on veendunud, et prügila ei ohusta
pinnavett. Riigikontrolli hinnangul tuleb sellisel juhul
seirekohustusest vabastamise põhjendus loas ära märkida. Toodud
näite puhul pole aga seda tehtud. Samas loas on kirjas küll nõuded
tuhaväljaku drenaaživee ja jäätmelademe seire kohta, kuid ei ole
märgitud, millisest asukohast peab seireproove võtma, sh puuduvad
seirepunktide koordinaadid ka sellisel juhul, kui nende märkimine on
võimalik ja vajalik. Seetõttu on keeruline seire tulemusi kontrollida ja
määrata kindlaks, millist keskkonnamõju jäätmete käitlemine
põhjustab.
Riik ei sea keskkonnakaitselubades nõuet
vähendada jäätmeteket
Keskkonnakaitselubade
menetlemine võtab kaua aega
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
■
Keskkonnakaitselubade tingimustega ei mõjutata jäätmeteket
vähendamise suunas. Lubades kehtestatud jäätmetekke piirmäärad
arvutatakse ettevõtete maksimaalsete tootmisvõimsuse järgi ja
üldjuhul on need piirmäärad palju suuremad tegelikust jäätmetekkest.
Näiteks on Eesti Energia Õlitööstusel lubatud aasta jooksul tekitada
421 200 tonni põlevkivikoldetuhka ja 1,58 miljonit tonni
põlevkivilendtuhka, kuid 2013. aastal tekkis neid jäätmeid vastavalt
6145 ja 885 229 tonni. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti
sõnul oleks keskkonnakaitselubades võimalik jäätmetekke
vähendamist soodustavaid piirmäärasid seada juhul, kui oleksid
olemas põlevkivitööstuse PVT-viitedokumendid, milles on toodud
jäätmete eritekke piirmäärad. Praeguseks on Keskkonnaministeerium
koostanud PVT-viitedokumendi vaid põlevkiviõli tootmise kohta,
kuid selles ei ole toodud tahkete jäätmete eritekke piirväärtusi, mille
alusel saaks keskkonnakaitselubades seada põlevkiviõli tootjatele
jäätmetekke piirmäära
kaevandamis- ja
töötlemisjäätmete käitlemise
korraldamisel
Kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi
kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise
korraldamisel?
Riigikontrolli aruanne Riigikogule,
Tallinn, 29. mai 2015
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Head lugejad
Eesti tuntuim maavara – põlevkivi – on ühel ajal nii meie õnn kui ka
õnnetus. Õnn seetõttu, et see on meie riigi energiamajanduse alus,
põlevkivist saab nii elektrit kui ka õli, põlevkivitööstus annab tööd ja
leiba tuhandetele peredele Ida-Virumaal ja ka mujal. Õnnetus on ta
seepärast, et põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekib aastas
ligikaudu 17 miljonit tonni jäätmeid, mis moodustab 80% kõigist Eestis
tekkivaist jäätmeist. Rohkem kui pooled põlevkivi kasutamisel
tekkivatest jäätmetest on ohtlikud jäätmed.
Alates põlevkivitööstuse algusest ligi sada aastat tagasi on prügilatesse ja
jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni jäätmeid ning
jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaast üle 27 km². 2014. aasta
hinnangu järgi on põlevkivitööstusest, sh jäätmetest, tulenev reostus
kahjustanud Ida-Virumaa põhjaveekogumeid, millest on nüüdseks kolm
halvas seisundis.
Just põlevkivijäätmete suur hulk on põhjuseks, et aastas ühe inimese kohta
tekkivate ohtlike jäätmete koguse poolest on Eesti Euroopa Liidus esikohal,
ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat üle 40 korra.
Põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse likvideerimiseks on riik
kulutanud üle 50 miljoni euro Eesti ja teiste Euroopa Liidu
maksumaksjate raha. Samal ajal on mitmed reostusohtlikud objektid veel
korrastamata ning nende ohutuks tegemiseks kulub veel miljoneid ja
miljoneid eurosid.
Riigikontrolli audit näitab, et põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel
tekkivaid jäätmeid on seni võetud pigem paratamatusena. Jäätmete teke
muidugi ongi paratamatu, kuid samal ajal tuleks siiski püüda põlevkiviga
tegelevaid ja sellest tulu saavaid ettevõtteid senisest oluliselt rohkem ning
nõudlikumalt suunata jäätmete teket ning ladestamist vähendama.
Seega vajab riik konkreetseid plaane, kuidas toetada põlevkivisektoris
energia ja õli tootmise käigus tekkivate jäätmete taaskasutuslahenduste
ning tehnoloogiate arendamist ning rakendamist.
Riik on seni olnud seisukohal, et põlevkivijäätmete ulatuslikum
taaskasutamine on eelkõige ettevõtjate mure. Samas on selles vallas ka
riigil tähtis roll täita. Põlevkivijäätmete taaskasutamine eeldab, et lisaks
pakkumisele on ka nõudlust. Üheks peamiseks nõudluse tekitajaks saab
olla avalik sektor, kes saaks pakkuda võimalusi kasutada avalike hoonete
ja rajatiste, näiteks teede ehitamisel põlevkivijäätmeid. Kahtlemata
ergutaks see ka innovatsiooni.
Kui riik ei näe võimalust põlevkivijäätmete laialdasemaks kasutamiseks,
ladestatakse neist ka edaspidi suurem osa kaevandamisjäätmete
hoidlatesse ja ohtlike jäätmete prügilatesse. See tähendab, et
jäätmekäitluskohtade maht ja nende hõlmatud maa-ala kasvab ning
reostumisoht säilib. Kuni jäätmetele ei leita taaskasutamisvõimalusi, ei
ole võimalik kokku hoida muid loodusressursse, mida saaks jäätmetega
asendada.
Alar Karis
riigikontrolör
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
29. mai 2015
1
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
2
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Riigi tegevus põlevkivi
kaevandamis- ja töötlemisjäätmete
käitlemise korraldamisel
Kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi kaevandamis- ja
töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel?
Kokkuvõte auditeerimise tulemustest
Riigikontroll analüüsis, kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi
kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete käitlemise korraldamisel.
Selleks hindasime, kas riik on taganud ettevõtete keskkonnaohutu
tegevuse, suunanud neid jäätmete ladestamist vähendama ja taaskasutust
suurendama ning teinud õigusaktide nõuete ja lubade tingimuste täitmise
üle tõhusat järelevalvet. Lisaks analüüsiti, kas ettevõtted tagavad
põlevkivijäätmete prügilate ja hoidlate sulgemise ning korrastamise.
Miks on see maksumaksjatele
oluline?
Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib aastas ligikaudu
17 miljonit tonni, mis moodustab 80% kõigist Eestis tekkivatest
jäätmetest. Rohkem kui pooled põlevkivi kasutamisel tekkivatest
jäätmetest on ohtlikud jäätmed. Aastas ühe inimese kohta tekkivate
ohtlike jäätmete koguse poolest on Eesti Euroopa Liidus esikohal,
ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat üle 40 korra. Alates
põlevkivitööstuse algusest on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud
üle 400 miljoni tonni jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad IdaVirumaa territooriumist üle 27 km². Põlevkivitööstus, sh seal tekkivad
jäätmed, põhjustavad olulist negatiivset keskkonnamõju. Näiteks on
värskeima hinnangu järgi kahjustatud Ida-Virumaa põhjaveekogumeid,
millest on nüüdseks kolm halvas seisundis.
Põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse likvideerimiseks on riik
kulutanud üle 50 miljoni euro Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksjate
raha. Samal ajal on mitmed reostusohtlikud objektid veel korrastamata ja
nende ohutustamiseks peab riik tegema veel lisakulutusi.
Mida me auditi tulemusel
leidsime ja järeldasime?
Riigikontrolli hinnangul ei peaks Keskkonnaministeerium võtma
põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid paratamatusena, vaid
suunama ettevõtteid nõudlikumalt jäätmete teket ja ladestamist
vähendama. Ühtlasi peaks Keskkonnaamet nõudma ettevõtetelt
nõuetekohast tagatist, mis võimaldaks olla kindel, et ettevõtted
suudavad tulevikus ise põlevkivijäätmete ladestuspaigad sulgeda.
Riigikontrolli olulisemad tähelepanekud:
■
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
Keskkonnaministeerium pole põlevkivi kaevandamis- ega
töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel olnud piisavalt
nõudlik. Keskkonnaministeerium on põlevkivijäätmete
probleemidele vähe tähelepanu pööranud: koostatud arengukavades ei
3
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
peeta põlevkivijäätmeid suureks probleemiks ja põlevkivijäätmete
tekke vähendamiseks ei ole konkreetseid tegevusi planeeritud.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on riigi võimalused nõuda
põlevkivijäätmete tekke vähendamist piiratud. Seda saab teha vaid
kaevandamise vähendamise ja keskkonnatasude tõstmise teel.
Keskkonnaamet ei ole seni suunanud keskkonnakaitselubadesse 1
tingimusi seades ettevõtteid põlevkivijäätmete ladestamist
vähendama ja taaskasutust suurendama. Osa keskkonnakaitselubades
seatud nõuetest ei võimalda saada selget ja üheselt mõistetavat
ülevaadet tekkivate põlevkivijäätmete käitlemisest. Riiklik statistika
näitab, et põlevkivijäätmete teke on viimastel aastatel kasvanud.
■
Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise
korraldamine põhineb ettevõtete usaldamisel, kuid ettevõtete
tegevust pole piisavalt kontrollitud. Keskkonnaministeeriumi ja
Keskkonnaameti sõnul vastutavad jäätmeid puudutavate andmete
õigsuse eest ettevõtted. Jäätmearvestuse andmete tegelikkusele
vastavuse kontrollimist ei pea enda ülesandeks ei Keskkonnaamet ega
Keskkonnainspektsioon. Riigikontroll leidis jäätmearvestuse
andmetest mitmeid vigu, mis oleks olnud Keskkonnaameti või
Keskkonnainspektsiooni kontrollisüsteemi toimimisel lihtsasti
leitavad. Samuti usaldab riik ettevõtete esitatavaid andmeid
keskkonnamõju väljaselgitamisel, kuna neid andmeid ei ole
kontrollproovide teel kontrollinud ükski riigiasutus. Sealjuures ei ole
Keskkonnaamet ka keskkonnakaitselubadesse seadnud piisavalt
põhjalikke ega arusaadavaid tingimusi, kuidas ettevõte peab oma
tegevuse keskkonnamõju jälgima.
■
Jäätmearvestus ei kajasta ladestatud jäätmete koguseid õigesti.
Kuigi jäätmeseaduse mõtte kohaselt tuleb kõik ladestatavad jäätmed
kaaluda, pole kõikidel ettevõtetel seda võimalik teha. Praegu
kasutavad need ettevõtted jäätmekoguste kindlaksmääramiseks
erinevaid arvutuslikke meetodeid, mille õigsust pole Keskkonnaamet
ega Keskkonnainspektsioon kontrollinud. Keskkonnaministeerium
pole kehtestanud ühtset reeglistikku, kuidas tekkinud ja käideldud
jäätmekogused kindlaks määrata. Jäätmearvestuses puuduvad ka
tekkinud jäätmeliigi – peenpõlevkivi – andmed. Lisaks on põlevkivi
töötlemise tehnoloogia arenguga kaasnenud muutused
põlevkivijäätmete koostises ja omadustes, kuid jäätmearvestus ei
võimalda neid muutusi kajastada.
■
Riigil pole täielikult teada, millist keskkonnamõju põhjustab
põlevkivijäätmete käitlemine. Keskkonnaseire korraldus ei
võimalda anda adekvaatset ülevaadet põlevkivi kaevandamise ega
töötlemise keskkonnamõjust. Keskkonnaministeerium pole
keskkonnaseire üldise korraldajana suutnud koondada ühtsesse
infosüsteemi kõiki keskkonnaseisundit kirjeldavaid seireandmeid, sh
ettevõtete kogutavaid seireandmeid. Selle tulemusena on keeruline
analüüsida andmeid, teha kindlaks keskkonnamõju ja selle muutused
ning kasutada andmeid näiteks lubades olevate tingimuste
muutmiseks või seirekorraldust puudutavate otsuste tegemiseks.
1
Käesolevas aruandes on läbivalt käsitletud terminit „keskkonnakaitseluba“ vastavuses 1.1.2015
kehtima hakanud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-ga 40. Keskkonnakaitseluba võib olla nii
keskkonnakompleksluba kui ka keskkonnaluba (nt jäätmeluba).
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
4
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Mida me auditi tulemusel
soovitasime?
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
■
Riik on kulutanud põlevkivijäätmetest põhjustatud jääkreostuse
kõrvaldamiseks üle 50 miljoni euro ja peab kulutama veel
kümneid miljoneid eurosid. Keskkonnaministeerium on pidanud ise
korrastama Kohtla-Järve ja Kiviõli vanad poolkoksimäed. Nende
prügilate korrastamisprojektid olid keskkonnaseisundi parandamiseks
õigustatud, kuid projektide elluviimises oli vajakajäämisi. Auditi
käigus selgus, et projektide eeluuringute kvaliteet on halb ja selle
tõttu kallinesid korrastamisprojektid oluliselt võrreldes töövõtjate
algselt tehtud pakkumistega. Endiselt on Ida-Virumaal mitmed
põlevkivijäätmetega seotud jääkreostusobjektid, mis reostavad
pinnast ja pinna- ning põhjavett ja vajavad korrastamist või ohutuks
muutmist. Keskkonnaministeeriumil tuleb leida veel kümneid
miljoneid eurosid, et ohutuks muuta Kukruse põlev aherainemägi,
saastatud Purtse jõgi ja Kohtla-Järve poolkoksiprügila naabruses asuv
fenoolisoo.
■
Riik pole end piisavalt kaitsnud võimaliku olukorra eest, kus
tuleb jäätmekäitluskohad sulgeda maksumaksja raha eest, juhul
kui ettevõtted on sattunud majanduslikesse raskustesse. Kuigi
Eesti õigusaktid peaksid tagama, et ettevõtted sulgevad tulevikus ise
oma jäätmekäitluskohad, pole sulgemiseks ette nähtud rahaliste
tagatiste süsteem rakendunud. Keskkonnaamet pole nõudnud
ettevõtetelt prügilate ja jäätmehoidlate sulgemistöödeks vajalikku
tagatist ega välja arvutanud, kui suur see peaks olema. Riigikontrolli
hinnangul ei ole mitme ettevõtte tagatis piisav, et sulgeda
jäätmekäitluskohad.
■
Keskkonnaamet on lubanud ohtlike jäätmete käitlemisel tegevusi,
mille kooskõla õigusaktidega on kaheldav. Auditi käigus ilmnes, et
Keskkonnamet on lubanud ettevõttel neli aastat jäätmeid käidelda
nõuetele mittevastavas suletud prügilas. See oli võimalik, kuna
jäätmete ladestamine nimetati keskkonnakaitseloas ümber jäätmete
taaskasutamiseks. Samas aga ei tohtinud ettevõte jäätmeid prügila
korrastamistöödeks kasutada, kuna puudus ehitusluba.
Riigikontrolli olulisemad soovitused keskkonnaministrile:
■
Selleks, et vähendada põlevkivijäätmete keskkonnamõju ja kasutada
senisest efektiivsemalt loodusressursse, seada strateegilised
eesmärgid ning tegevused põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise
vähendamiseks ning taaskasutamise suurendamiseks.
■
Selleks, et saada ülevaade põlevkivijäätmete keskkonnamõjust ja
kasutada seireandmeid riigi strateegiliste otsuste tegemiseks, luua
terviklik infotehnoloogiline rakendus keskkonnaseire andmete
koondamiseks, päringute tegemiseks ja andmete analüüsimiseks.
■
Analüüsida, kas praegune prügilate ja jäätmehoidlate rahalise tagatise
süsteem tagab, et ettevõtted suudavad ise korrastada oma
jäätmekäitluskohad, juhul kui nad on sattunud majanduslikesse
raskustesse. Kui tagatise süsteem praegusel kujul eesmärki ei täida,
töötada välja uus lahendus. Kui täidab, siis nõuda Keskkonnaametilt
süsteemi täies ulatuses rakendamist.
5
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Keskkonnaministri vastus: keskkonnaminister tänas Riigikontrolli
põlevkivijäätmete valdkonna põhjaliku analüüsi eest ja lubas kas
täielikult või osaliselt arvestada enamiku Riigikontrolli soovitustega.
Riigikontrolli soovitusele põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise
vähendamiseks ning taaskasutamise suurendamiseks strateegiliste
eesmärkide seadmise kohta arvas keskkonnaminister, et oluline on
täiendada põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogiaid selliselt, et
jäätmeteke toote ühiku kohta väheneks. Põlevkivi töötlemise jäätmete
taaskasutamisele sihtarvude kehtestamisel tuleb arvestada jäätmete
koguseid ja taaskasutamisvõimalusi. Põlevkivijäätmete
taaskasutamisvõimaluste väljaselgitamist ja rakendamist peab minister
ennekõike ettevõtete kohustuseks, kuid märgib, et teeb ettevõtetega
koostööd ning aitab vastavalt võimalustele. Minister nõustub, et
põlevkivijäätmete käitluskohtade sulgemise tagatisrahasüsteem tuleb üle
vaadata.
Riikliku keskkonnaseire programmi andmehõive parandamiseks on
Keskkonnaministeeriumil töös programm „Keskkonnaseire ja
andmehõive arendamine“ (KESE), mille eesmärk on arendada ja välja
töötada seireandmestiku haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks
vajalikud töövahendid vastavalt kasutajate vajadustele. Programm lõpeb
2015. aastal. Keskkonnakaitseloa aluse keskkonnaseire andmehõivet aitab
parandada infosüsteemi KOTKAS arendus. Programmide KESE ja
KOTKAS rakendumisel saab lahendatud keskkonnaseire andmehõive
küsimus.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
6
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Sisukord
Valdkonna ülevaade
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine
Põlevkivitööstuse jäätmed ja nende käitlemine
Keskkonnakaitseload ja aruandlus
Keskkonnamõju ja jääkreostus
Keskkonnamõju jälgimine ehk keskkonnaseire
8
8
9
11
12
13
Põlevkivijäätmete käitlemise korraldamisel esineb puudusi
Keskkonnakaitselubades esineb puudusi
Keskkonnalubade infosüsteem ei lihtsusta keskkonnakaitselubade haldamist
Järelevalvet põlevkivijäätmete tekitajate üle tuleb tõhustada
Riigil pole täpselt teada, kui palju ja milliseid põlevkivijäätmeid tekib
15
15
18
20
23
Pole teada, kui suurt negatiivset keskkonnamõju põhjustavad põlevkivijäätmed praegu ja milline on
varasema reostuse mõju
Keskkonnaseire ei võimalda hinnata põlevkivijäätmete keskkonnamõju tegelikku ulatust
Riik peab lähiajal likvideerima põlevkivitööstuse põhjustatud reostuse, mille kõrvaldamist on seni edasi lükatud
31
32
35
Vanad põlevkivijäätmete prügilad on riigi toetusel korrastatud, aga pole kindlust, et tulevikus saavad
kasutuselolevad prügilad ilma riigi abita suletud
Põlevkivijäätmete prügilate korrastamine maksis üle 40 miljoni euro
Prügilate ja jäätmehoidlate korrastamine tulevikus ei ole tagatud, juhul kui nende omanikud satuvad rahalistesse
raskustesse
43
43
48
Riik ei ole nõudnud põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise vähendamist ning on teinud jäätmete
käitlemisel põhjendamatuid järeleandmisi
Jäätmete käitlemine peab olema kooskõlas õigusaktides sätestatud keskkonnanõuetega
Tuha hüdroärastust ei ole keskkonnasõbralikumaks muudetud
54
58
62
Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused
67
Auditi iseloomustus
77
Riigikontrolli varasemaid auditeid käesoleva auditiga seonduvatel teemadel
81
Lisa A. Riiklik keskkonnaseire, keskkonnaseire programmi allprogrammid ja alamprogrammid
82
Lisa B. Riikliku seire põhjaveeseire allprogrammide elluviimine 1996–2014
83
Lisa C. Põlevkivijäätmeid tekitavate ettevõtete väärteod 2007–2014
83
Lisa D. Riiklike seirepunktide ja ettevõtete tehtava seire punktide paiknemine Ida-Virumaal 2014
84
Lisa E. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemise tehniliste lahenduste muudatused, mis on
tehtud pärast riigihanget
84
Lisa F. Õigusaktides sätestatud nõuded jäätmekäitluskohtade sulgemise ja järelhoolduse ning rahaliste
tagatiste kohta
86
Lisa G. Põlevkivijäätmete taaskasutamise võimalused
88
Lisa H. Jäätmete lakkamiseks nimetamise ja asja kõrvalsaadusena käsitlemise tingimused jäätmeseaduse
järgi
89
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
7
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Valdkonna ülevaade
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine
1. Tööstuslikult on Eestis põlevkivi kasutatud ligi 100 aastat. Selle aja
jooksul on põlevkivi kaevandatud üle 870 miljoni tonni. 2013. aastal
kaevandati üle 15 miljoni tonni põlevkivi. Tegemist on maavarade
arvestuses kasutatava geoloogilise varuga, mille puhul ei võeta arvesse
kaevandamiskadu ega põlevkivikihindi sees olevaid lubjakivi vahekihte.
Tegelik põlevkivitööstuse poolt tarbitav põlevkivi kogus on riiklikus
maavarade arvestuses kajastuvast põlevkivi kogusest kuni 40% suurem,
sest kaevandamisel võetakse põlevkivi välja koos lubjakivi osistega, mida
ei õnnestu hiljem täielikult põlevkivist eemaldada 2. Samuti on tarbitava
põlevkivi niiskusesisaldus suurem kui geoloogilisel varul.
Üle 70% põlevkivist kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Umbes
24% põlevkivist kasutatakse põlevkiviõli tootmiseks (vt joonis 1).
Viimase viie aasta jooksul on põlevkivi kasutamine elektrienergia
tootmiseks kasvanud 9,3 miljonilt tonnilt umbes 15 miljoni tonnini aastas.
Põlevkivi kasutamine õlitootmiseks on viimase kümne aasta jooksul
kasvanud umbes 3,6 miljonilt tonnilt 4,9 miljoni tonnini. Umbes 3%
põlevkivi kasutatakse ka soojuse- ja tsemenditootmises ning
keemiatoodete valmistamiseks.
2.
Joonis 1. Põlevkivi kasutamine valdkonniti aastatel 2009–2013 (miljonites tonnides)
16
14
12
2009
10
2010
8
2011
6
2012
4
2013
2
0
Elektrienergia Põlevkiviõli Soojusenergia
Tsement
Allikas: põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
Valdav osa Eesti elektrienergiast toodetakse põlevkivi
otsepõletamisel Narva elektrijaamades. Põletamine toimub
tolmpõletustehnoloogial ja keevkihttehnoloogial põhinevate kateldega.
Teine oluline põlevkivi kasutusvaldkond on põlevkiviõli tootmine.
Põlevkiviõli tootmiseks on kasutusel kaks tehnoloogilist protsessi:
gaasilise ja tahke soojuskandjaga protsess 3.
3.
2
Maavarade arvestuses kajastub põlevkivi ilma lubjakivita. Kuna põlevkivikihid asuvad lubjakivi
kihtide vahel, kaevatakse põlevkivi alati koos lubjakiviga, mistõttu on kaevandatava ja kasutatava
maavara kogus arvestuses kajastuvast alati suurem.
3
Gaasilise soojuskandjaga protsessis saadakse põlevkivi termiliseks lagundamiseks (utmiseks)
vajalik soojus gaasi põletamisel. Tahke soojuskandjaga tehnoloogia korral lagundatakse põlevkivi
utmise protsessis (poolkoksistamine), kus vajalik soojus saadakse põlevkivi ja kuuma tuha
segunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Protsessi tulemusena saadakse põlevkiviõli, uttegaas ja aur.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
8
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Põlevkivitööstuse jäätmed ja nende käitlemine
Aheraine – koos maavaraga kaevandatud
kivimid ja mineraalid, mis ei ole
kaevandamise kontekstis maavara ning
eraldatakse maavarast rikastamise käigus
ja ladestatakse puistangutesse.
Koldetuhk – põlemise jäätmed, mis
langevad kas raskus- või tsentrifugaaljõu
mõjul kolde põhja.
Lendtuhk – põlemise jäätmed, mis
väljuvad koos põlemisgaasiga koldest ja
eemaldatakse enne elektrijaama
korstnasse jõudmist elektrostaatiliste
sadestite või osakeste filtreerimiseks
mõeldud muude seadmetega.
Põlevkivi poolkoks – termilisel
töötlemisel tekkivad musta värvi tahked
aluselised jäätmed. Jääksüsiniku sisaldus
ca 10%.
Uttegaas – põlevkivi termilisel töötlemisel
tekkiv gaas, mida saab kasutada elektri ja
soojuse tootmiseks.
Fenoolvesi (ehk uttevesi) – põlevkiviõli
tootmisega kaasnev fenoole ja muid
keemilisi ühendeid sisaldav vesi.
Tahke soojuskandja tuhk ehk must
tuhk – põlevkiviõli tootmisel tekkivad
tahke soojuskandjaga utteseadme
jäätmed.
Põlevkivisektoris tekkivad jäätmed moodustasid 2013. aastal enam
kui 80% Eestis tekkivatest jäätmetest. Kokku tekkis 2013. aastal
18,1 miljonit tonni 4 põlevkivijäätmeid. Põlevkivi kaevandamisel ja
kasutamisel tekib peamiselt kolme liiki jäätmeid: kaevandamisel ja
rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivikoldetuhk ja -lendtuhk,
põlevkiviõli tootmisel poolkoks ning tahke soojuskandja seadme must
tuhk ja fenoolvesi, lisaks tekib veel pigijäätmeid (fuusse) (vt joonis 2).
Kõik nimetatud jäätmed, välja arvatud aheraine, on Eesti õigusaktide
kohaselt liigitatud kui ohtlikud jäätmed ning vajavad käitlemiseks
eritingimusi.
4.
Eestis tekib inimese kohta 8 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. 5 Selle
näitajaga hoiab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas konkurentsitult
esimest kohta, ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat, 200 kg inimese
kohta aastas 6, 40 korda.
5.
Joonis 2. Põlevkivi kasutamise eri valdkondades põlevkivist saadav toodang, tekkivad
jäätmed ja atmosfääriheitmed
Kaevandamine
1,4 tonni kaevist (põlevkivi ja
aheraine)
Jäätmed:
aheraine 400 kg
(Edasisel töötlemisel võimalik
toota killustikku ja peenpõlevkivi.)
Toodang:
1 tonn põlevkivi
Elektritootmine
Tolmpõletamine /
keevkihttehnoloogia
Toodang:
elekter 850 kWh
Jäätmed:
põlevkivituhk (koldetuhk,
lendtuhk) 430 kg
Atmosfääriheitmed: CO2,
SO2, NOx, tahked osakesed
jt
Põlevkiviõli tootmine
Tahke soojuskandja
(Galoter)
Toodang:
põlevkiviõli 123 kg,
uttegaas 50 nm3
Jäätmed:
must tuhk 655 kg,
fenoolvesi 48 l
Atmosfääriheitmed: CO2,
SO2, NOx, H2S, tahked
osakesed jt
Gaasiline soojuskandja
(Kiviter)
Toodang:
põlevkiviõli 169 kg
Jäätmed:
poolkoks 470 kg,
fenoolvesi 220 l,
fuussid (filtrikook)
Atmosfääriheitmed: CO2,
SO2, NOx, H2S, tahked
osakesed jt
Allikas: Riigikontroll
Põlevkivijäätmete teke on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud seoses
suurema elektri- ja õlitoodanguga (vt joonis 3). Võrreldes 2009. aastaga
kasvas 2013. aastaks elektri tootmine ligikaudu poole (45%) ja õlitoodang
6.
4
Põlevkivi kaevandamisel ja sellele järgneval rikastamisel tekkis 2013. aastal 7,7 miljonit tonni
tavajäätmena käsitletavat aherainet, põlevkivi töötlemisel tekkis ohtlike jäätmete alla liigituvat
põlevkivituhka 8,8, poolkoksi 1,2 ja fenoolvett 0,4 miljonit tonni.
5
Statistikaamet 2013. a ohtlike jäätmete tekke andmete põhjal.
6
Eurostat, http://ec.europa.eu/eurostat/statisticsexplained/index.php/Waste_statistics#Hazardous_waste_generation
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
9
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Jäätmete eriteke – ühe toodanguühiku, nt
1 tonni põlevkiviõli, tootmisel tekkiv
jäätmete kogus
ligikaudu veerandi (25%) võrra. Põlevkivi kaevandamise maht samal
perioodil aga kasvas umbes 20%. 7 Jäätmete kogutekkele avaldab mõju ka
jäätmete eritekke suurenemine. Seda põhjustab nii väiksema
kütteväärtusega ja suurema mineraalisisaldusega põlevkivi kasutamine
kui ka Eesti elektrijaamas tolmpõletuskateldesse lubjakivi ja aheraine
lisamine, et vähendada väävliheitmeid.
Joonis 3. Põlevkivijäätmete teke aastatel 2004–2013
10
Miljon tonni
8
6
4
2
0
Aheraine
Poolkoks
Põlevkivikoldetuhk
Põlevkivilendtuhk
Allikas: jäätmearuandluse infosüsteem
Kaevandamisjäätmehoidla – ehitis või
ala, mida kasutatakse kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks.
Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkuse
alusel A-kategooria (suurõnnetusohuga)
või B-kategooria jäätmehoidlaks.
Prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed
ladestatakse maa peale või alla ja mida
kasutatakse püsivalt jäätmete
vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.
Prügilaid liigitatakse ladestatavate
jäätmete omaduste alusel järgmiselt:
1) ohtlike jäätmete prügila;
2) tavajäätmeprügila;
3) püsijäätmeprügila.
Hüdroärastus – jäätmetele lisatakse
teatud kogus vett, et need oleks võimalik
pumpade abil prügilasse transportida ja
ladestada. Eesti Energia ladestab nii
elektri- kui ka õlitootmisel tekkinud kogu
põlevkivituha prügilasse, kasutades tuha
ja vee suhet ca 1 : 20.
Kaevisest ehk kaevandamisel looduslikust olekust eraldatud kivimist
moodustab umbes 40% aheraine. Pärast põlevkivi rikastamist ladestatakse
ülejääv aheraine puistangutesse või taaskasutatakse. Kokku on Eestis
aheraine ladestamisel tekkinud 34 kaevandamisjäätmehoidlat
(aheraineladestut), millest Estonia kaevanduse aherainepuistang on
praeguseni kasutuses. Kaevandamisjäätmehoidlate aluse maa suurus on
enam kui 475 ha. 8
7.
8. Elektri tootmisel tekkiv kolde- ja lendtuhk on erinevate omadustega,
sõltudes sellest, millises protsessis ja millise põletustehnoloogia
tulemusena (tolmpõletus või keevkiht) see on tekkinud. Kolde- ja
lendtuhk ladestatakse peamiselt prügilatesse, kasutades hüdroärastuse
tehnoloogiat. 90% Eestis tekkivast põlevkivituhast ladestatakse Balti ja
Eesti elektrijaamade tuhaprügilatesse, mille pindala on ligikaudu 20 km2,
see on näiteks Naissaarest suurem maa-ala. Tuhaprügilad on
keskkonnaohtlikud peamiselt tuha transpordil tekkiva väga leeliselise vee
tõttu, millest on prügilates moodustunud suured veekogud. Tekkivast
tuhast taaskasutatakse marginaalne osa (aastatel 2007–2011 umbes 3%),
viimastel aastatel veidi rohkem.
9. Põlevkiviõli tootmisel Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tekkinud prügilatesse
on aastate jooksul ladestatud rohkem kui 100 miljonit tonni
põlevkivijäätmeid. Kohtla-Järve poolkoksiprügilasse on ladestatud
73 miljonit tonni poolkoksi ja Kiviõli poolkoksiprügilasse 13 miljonit
tonni poolkoksi. Nüüdseks on umbes 214 ha suurusest Kohtla-Järve
poolkoksi- ja tuhaprügilast suletud ligikaudu 94 ha ja umbes 47 ha
suurusest Kiviõli poolkoksiprügilast on suletud umbes 20 ha.
7
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Geoloogilisedandmed/Maardlad/Maavaravarude-koondbilansid-p193.html.
8
Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine. I etapp. AS Maves,
Tallinn 2011.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
10
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
10. Tahke soojuskandja seadmetes tekib tuhk, mis ladestatakse Eesti
ASis Energias koos elektritootmisel tekkinud tuhaga hüdroärastuse teel
tuhaväljadele ja ASis VGK koos poolkoksiga prügilasse.
Defenoleerimine – vees lahustunud
fenoolidest nende komponentide
eraldamine
Peenkeemia – keemiatööstuse haru, mis
toodab puhtaid keemilisi aineid
spetsiifiliseks otstarbeks, nt ravimid,
fotokemikaalid, pestitsiidid.
Fenoolvesi käideldakse ettevõtetes erinevalt. Eesti Energia
õlitööstuses tekkiv fenoolvesi põletatakse Eesti elektrijaama
tolmpõletuskateldes. Teised põlevkiviõli tootjad defenoleerivad
fenoolvett ning üks neist toodab sellest väärtuslikke peenkeemiatooteid.
Fuussid ehk pigijäätmed põletatakse aga tsemenditootmise ahjudes.
11.
Keskkonnakaitseload ja aruandlus
Kõik põlevkivi kasutavad ja töötlevad ettevõtted peavad
tegutsemiseks taotlema keskkonnakaitseloa – keskkonnaloa või
keskkonnakompleksloa. Keskkonnakaitselubade eesmärk on tagada riigi
ennetav kontroll negatiivse keskkonnamõjuga tegevuste üle ning
võimaldada selliseid tegevusi üksnes riigi eelneval loal. 9 Keskkonnaluba
annab õiguse vähemalt üheks tegevuseks, nagu vee kasutamine,
õhuheitmete tekitamine, jäätmete käitlemine, maavara kaevandamine ja
kiirgustegevus. Keskkonnakompleksloa andmisel hinnatakse nimetatud
tegevuste mõju kompleksselt. Kompleksload on väljastatud nii
õlitootmise ettevõtetele kui ka põlevkivist elektrienergia tootjatele.
12.
Keskkonnakaitselubade infosüsteem
KLIS2 – internetipõhine dokumendihaldussüsteem, mille eesmärk on tagada
keskkonnakaitselubade ühtne
menetlemine. Süsteemis saab tutvuda
lubade sisuga, nende taotlemise ning
väljastamisega.
http://klis.envir.ee/
Jäätmearuandluse infosüsteem (JATS) –
Eestis tekkivate ja käideldavate ning
sisse- ja väljaveetavate jäätmekoguste
arvestamise süsteem. JATS võimaldab
ettevõtjatel oma jäätmearuandeid
infosüsteemi sisestada; Keskkonnaametil
andmeid kontrollida ja kinnitada;
keskkonnajärelevalve asutustel
juurdepääsu jäätmeandmetele;
Keskkonnaagentuuril koostada
riigisiseseid ja rahvusvahelisi aruandeid.
https://jats.keskkonnainfo.ee/
Keskkonnakaitselubasid annab Keskkonnaamet, kõik ajakohased
keskkonnakaitseload peavad olema kättesaadavad keskkonnalubade
infosüsteemist (KLIS2). Vajaduse korral algatab Keskkonnaamet enne loa
andmist keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH annab
Keskkonnaametile suunised, mille põhjal ettevõtetele
keskkonnatingimused seada. Lubades esitatud nõuetest kinnipidamise
ning keskkonnavaldkonna õigusaktide täitmise üle teeb järelevalvet
Keskkonnainspektsioon. Ettevõtted, kellel on keskkonnakaitseluba,
peavad keskkonna kasutamise, sh jäätmete kõrvaldamisega seotud
toimingute eest maksma keskkonnatasu. Jäätmearuanded kogutakse
jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS), mis näitab, palju eelneval
kalendriaastal jäätmeid tekkis ja kuidas neid käideldi. Joonisel 4 on antud
ülevaade lubade taotlemisest ja aruandlusega seotud tegevustest.
13.
9
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
SA Keskkonnaõiguse Keskus.
11
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Joonis 4. Keskkonnakaitseloa ja jäätmearuandlusega seotud tegevuste ning andmete liikumise lihtsustatud skeem
Ettevõte / jäätmekäitleja
Ettevõte esitab
keskkonnakaitseloa taotluse
Keskkonnaametile, loa
menetlemise õigus on ametil 180
päeva (keskkonnaloa puhul 90
päeva). Vajaduse korral algatab
Keskkonnamet KMH.
Keskkonnaamet väljastab
keskkonnakaitseloa. Luba on
kättesaadav infosüsteemis
KLIS2.
Keskkonnakaitseluba omav
ettevõte esitab kvartalipõhiselt
aruande keskkonnakasutamise
kohta (sh maavarade
kasutamine; tekkinud ja
käideldud jäätmeliigid ja
-kogused). Aruandes arvutab
etteõte seaduses toodud
tasumäärade järgi
keskkonnatasu summad ning
esitab maksudeklaratsioonina
süsteemi KLIS2.
Keskkonnainspektsioon
kontrollib loas seatud nõuetest ja
õigusaktidest kinnipidamist,
kaasates vajaduse korral ka
Keskkonnaameti.
Keskkonnaamet muudab
vajaduse korral luba või tunnistab
selle kehtetuks.
Ettevõte esitab üks kord aastas
aruande eelmisel kalendriaastal
tekkinud ja käideldud
jäätmeliikide ja -koguste kohta
süsteemis JATS.
Keskkonnaamet kontrollib
andmeid ja veendub nende
õigsuses.
Maksu- ja Tolliametile laekuvad
maksudeklaratsioonid süsteemist
KLIS2 ning selle alusel nõuab
amet sisse saastetasud.
Keskkonnaamet kontrollib
esitatud andmeid ja veendub
nende õigsuses. Järelevalvet
andmete õigsuse üle teeb ka
Keskkonnainspektsioon.
Keskkonnaagentuur kogub ja
koondab andmed.
Statistikaamet kasutab andmeid
riiklikuks statistikaks ja muu
hulgas esitab need ka ELi
statistikaametile Eurostat.
Allikas: Riigikontroll
Keskkonnamõju ja jääkreostus
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasneb suur
keskkonnamõju. Põlevkivisektoris kasutatakse igal aastal umbes 90%
kogu Eestis tarbitavast veest. Kaevandused, prügilad ja jäätmehoidlad
hõlmavad märkimisväärse osa Ida-Virumaast, mis muu hulgas rikuvad
maastikku ja bioloogilist mitmekesisust. Tehnoloogilistes protsessides
tekkivate õhuheitmete kogus inimese kohta on Eestis Euroopa Liidu
suuremaid.
14.
Üks olulisemaid põlevkivitööstusega kaasnevaid mõjusid on selle
mõju põhjaveele. Kaevanduste kuivendamine toob kaasa põhjaveetaseme
alanemise, mis jätab kuivaks joogiveekaevud. Samuti halveneb
kaevandatud aladel põhjavee kvaliteet sulfaatide sisalduse10 suurenemise
tõttu ning tõuseb märgatavalt ka infiltratsioon (pinnavee imbumine
sügavamatesse veekihtidesse), mille tõttu satub kaevandatud alal
kiiremini ja kergemini põhjavette ka maapinnalt pärinev reostus. Kuna
15.
10
Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne. Lisa 1: eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, keskkonnamõju ja selle
leevendamismeetmed. AS Maves, 2014, lk 44.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
12
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
põhjavesi liigub erinevate veekihtide vahel, siis ohustab ühe põhjaveekihi
reostumine sellega külgnevaid põhjaveekihte.
Näiteks on põlevkivi kaevandamise ja tööstuse tõttu halvas seisundis
kolm põhjaveekogumit: Kvaternaari Vasavere veekogum, Ordoviitsiumi
Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum ja sellega piirnev
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum 11. Ordoviitsiumi Ida-Viru
põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundi taastamine ei ole ekspertide
hinnangul tehniliselt ega majanduslikult enam teostatav, mistõttu on see
joogiveeallikana perspektiivitu. 12
16.
Põlevkivitööstus on reostanud keskkonda aastakümneid.
Põlevkivijäätmed on põhjustanud pinnavee ja pinnase reostust. Näiteks
on naftasaaduste ja fenoolidega reostunud Purtse jõgi ja selle lisajõed,
reostunud on tuha- ja poolkoksiprügilate ning aheraineladestute ümbruse
pinnas.
17.
Ajaloolise tausta tõttu on põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse
eest vastutajate kindlaksmääramine raskendatud ning riik käsitleb teatud
objekte kui jääkreostust. Riikliku jääkreostuse nimekirja on kantud
praeguseks teadaolevad 308 jääkreostusobjekti, millest 10 võib
otsesemalt seostada põlevkivijäätmete prügilate ja jäätmehoidlatega. 13 Ka
vanad nõuetele mittevastavad poolkoksi- ja tuhaprügilad ning
kaevandamisjäätmehoidlad (aherainemäed) loetakse jääkreostuskolleteks.
Enamik põlevkivijäätmetega seonduvaid objekte asub riigi maadel ning
ootab korrastamist vastavalt riigi seatud järjekorrale.
18.
Jääkreostusobjekt – inimese tegevuse
tagajärjel minevikus tekkinud maa ja
veekeskkonna reostunud piirkond, mis
ohustab ümbrus-konna inimeste tervist ja
elusloodust. Jääkreostuseks arvatakse
reostus, mis on tekkinud enne 1998. aasta
keskpaika ning praegusele maaomanikule
ei laiene kohustus lähtuvalt printsiibist
„saastaja maksab“ ala puhastada. 1998.
aastal jõustus kemikaaliseadus, mille
kohaselt kemikaali käitleja vastutab
reostuse likvideerimise eest.
Samuti põhjustab põlevkivitööstus õhusaastet. Peamised põlevkivi
töötlemisel tekkivad saasteained on vääveldioksiid (SO2) ja
lämmastikoksiidide (NOX). 93% Eesti SO2-heitmest ja 42% NOXheitmetest tekib põlevkivielektrijaamades. Lisaks saastavad
põlevkivitööstuses õhku veel tahked peened osakesed PM10 ja tahked eriti
peened osakesed (PM2,5), raskmetallid, püsivad orgaanilised ühendid
(dioksiinid, furaanid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud).
Haisuprobleeme tekitav vesiniksulfiid (H2S) on jätkuvalt probleemiks
Kohtla-Järvel (vt joonis 2).
19.
Keskkonnamõju jälgimine ehk keskkonnaseire
Selleks, et hinnata ja prognoosida keskkonnas toimuvaid muutusi
ning neid mõjutavaid looduslikke ja inimtekkelisi tegureid, kogub riik
andmeid keskkonna seisundi kohta. Riik on selleks loonud
keskkonnaseire süsteemi. Eesti keskkonnaseiresüsteem koosneb kolmest
tasandist: riiklikust keskkonnaseirest, mida korraldab
Keskkonnaministeerium, kohalike omavalitsuste keskkonnaseirest ja
ettevõtjate keskkonnaseirest. Kõikide tasandite seireandmete terviklik
analüüsimine võimaldab saada parema ja kiirema ülevaate
keskkonnaseisundist ning selle muutumisest. Keskkonnaseire süsteemi on
kirjeldatud joonisel 5.
20.
11
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on piiritletud Ordoviitsiumi
põhjaveekihis töötavate ja suletud kaevanduste, põlevkivitööstuse tööstusterritooriumite ning
jäätmehoidlate pärand- ja praeguse mõju alaga.
12
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi hinnang. Keskkonnaministeerium, 2014.
13
Jääkreostuse inventariseerimise programm 2014–2015. Lisa 2: jääkreostusobjektide nimekiri ja
kavandatavad tegevused.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
13
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Joonis 5. Keskkonnaseire süsteem
Keskkonnaseire
Riiklik seire
(vastutav elluviija
Keskkonnaministeerium)
Keskkonnaseire
programm
12 allprogrammi (nt
põhjavee- ja
siseveekogude seire). Vt
lisa A.
Alamprogrammid (nt
põhjaveekogumite ja
jõgeded hüdrokeemiline
seire).
Muud seiretööd
(eri asutused, nt
Keskkonnaministeerium,
Terviseamet)
Operatiivseire (meetmete
tõhususe selgitamiseks)
Ettevõtete seire
Kohalike omavalitsuste
seire
Keskkonnakaitselubade
alusel tehtav kohustuslik
seire, andmete esitamise
kohustus
Ettevõtte vabatahtlik
omaseire
Eeluuring (pidevseire
tegemise vajalikkuse
selgitamiseks)
Uurimuslik seire
(keskkonnaseisundi
halvenemise põhjused)
Allikas: Keskkonnaagentuur, Riigikontroll
Riikliku seire ja ettevõtete tehtava seire eesmärgid on erinevad ja
erinev on ka seiratava ala ulatus. Riikliku seirega jälgitakse
keskkonnaseisundit ja selle muutusi ühtlase võrguna üle kogu riigi, et
selgitada välja suuremaid keskkonnaseisundi muutusi. Põhilise osa
riikliku seirega kogutavatest andmetest annab keskkonnaseire programm
(vt lisad A ja B). Tegemist on pidevseirega, mis keskendub üldise
keskkonnaseisundi jälgimisele ja inimtegevuse mõju selgitamisele, mitte
konkreetsete ettevõtete või saasteallikate mõjule. Lisaks pidevseirele
tehakse igal aastal riikliku seire raames mitmesuguseid muid seiretöid (vt
joonis 5). Ettevõtete tehtava seire eesmärk on hinnata neile
keskkonnakaitseloaga lubatud tegevuse mõju.
21.
22. Kohalikud omavalitsused on teinud vaid üksikuid seiretegevusi (pms
välisõhu seire), sest seadusega ei ole neile otseseid seireülesandeid ette
nähtud. Põlevkivijäätmete keskkonnamõju hindamisel olulist põhjavee- ja
siseveekogude seiret Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ka teinud ei
ole.
EELIS – infosüsteem, mis koondab Eesti
loodusandmed ja milles toimub
keskkonnaregistrisse kuuluvate
looduskaitse ja veega seotud valdkondade
andmete sisestamine ja haldamine.
Süsteem on töövahendiks põhiliselt
keskkonnaametnikele loodusandmete
sisestamiseks, haldamiseks ja
kasutamiseks.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
Riikliku seire andmeid kogutakse keskkonnaregistrisse (Eesti looduse
infosüsteemis EELIS). Seireandmed sisestatakse ja avaldatakse
seireveebis. Ettevõtete keskkonnakaitselubadega määratud seire andmeid
ei edastata riigi ühtsesse seireandmete andmebaasi, vaid need säilitatakse
üldjuhul Keskkonnaameti dokumendiregistris Postipoiss.
23.
14
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Põlevkivijäätmete käitlemise korraldamisel esineb
puudusi
Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine,
vedamine, taaskasutamine ja
kõrvaldamine
Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale
isikule õiguse üheks või mitmeks
jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete
tekitamiseks ning määrab selle õiguse
realiseerimise tingimused.
Jäätmehierarhia – jäätmetekke vältimise
ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel
ning rakendamisel tuleb juhinduda
prioriteetide järjestusest:
a)
b)
c)
d)
jäätmetekke vältimine;
korduskasutuseks ettevalmistamine;
ringlussevõtt;
muu taaskasutamine (nt energia
tootmiseks);
e) kõrvaldamine.
Allikas: jäätmeseadus
Parim võimalik tehnika (PVT) – tehnilise
arendustegevuse ning selles
rakendatavate töömeetodite kõige
tõhusam ja kõige paremini välja arendatud
tase. Parima võimaliku tehnika
viitedokumentides on toodud nõuded, sh
heite piirväärtused, mille täitmisel saab
vältida, või kui see pole teostatav, siis
vähendada heidet ja selle keskkonnamõju
tervikuna. Viitedokumentides toodud
näitajate alusel seatakse tingimusi
keskkonnakaitselubadesse.
Keskkonnakaitselubade
kvaliteet on kesine
24. Riigi eesmärk jäätmekäitluse korraldamisel on tagada tekkivate
jäätmete käitlemine viisil, mis ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega
loomi, ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid, ei kahjusta paikkonda ega
erihuvi pakkuvaid paiku. Eesmärgi täitmiseks on riigil esiteks vaja teada,
kus, kui palju ja milliseid jäätmeid tekib ning kuidas tekkinud jäätmed
käideldakse. Teiseks saab riik kehtestada keskkonnakomplekslubades või
jäätmelubades jäätmete käitlemisele sellised nõuded, et eespool loetletud
keskkonnahäiringuid ei tekiks või jääksid need lubatud piiridesse.
Jäätmekäitluse korraldamisel peab riik juhinduma jäätmehierarhia
põhimõttest, mille kohaselt tuleb eelkõige hoiduda jäätmeid tekitamast,
kuid kui jäätmed on tekkinud, siis tuleb neid püüda võimalikult palju
taaskasutada, nt korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või
põletada energia saamiseks. Jäätmehierarhia põhimõtteid on riigil
võimalik eelkõige rakendada keskkonnakaitselubade ja neis sätestatud
ajakohaste tingimuste abil.
25.
Keskkonnakaitselubades esineb puudusi
Riigikontroll eeldas, et Keskkonnaameti poolt ettevõtetele antud
keskkonnakaitselubades sisalduvad andmed, mis peavad jäätmeseaduse ja
tööstusheite seaduse 14 kohaselt lubades olema. Sealhulgas peab olema
lubades kirjeldatud, kui palju ja milliseid jäätmeid ettevõte tohib tekitada,
kuidas nende üle arvestust peetakse ja kuidas need käideldakse; milliseid
jäätmekäitlustoiminguid võib ettevõte teha (nt taaskasutustoimingud);
kuidas peab ettevõte seirama oma tegevuse keskkonnamõju ja milliseid
pinna- ja põhjavee ning pinnase kaitse meetmeid tuleb rakendada. Et
muuta ettevõtte tegevus keskkonnasõbralikumaks ja vähem jäätmeid
tekitavaks, peab keskkonnakaitselubades seadma ettevõtte tegevusele
tehnilised ja keskkonnanõuded, piirmäärad jäätmete tekke kogusele ning
nõudma parima võimaliku tehnika (edaspidi ka PVT) kasutamist.
Keskkonnakaitselubades seatud tingimused peavad olema kirjeldatud
piisava põhjalikkusega selliselt, et tingimustest saaksid kõik, sh
Keskkonnaamet, loa omanik ja järelevalvaja ühtemoodi aru.
26.
Riigikontroll analüüsis kokku 36 Keskkonnaameti poolt aastatel
2006–2014 põlevkivi kaevandajatele ja töötlejatele väljastatud
keskkonnakaitseluba (13 jäätmeluba, 23 keskkonnakompleksluba), et
teada saada, kas keskkonnakaitseload täidavad oma eesmärki.
27.
Keskkonnaameti väljastatud keskkonnakaitselubades ei ole alati
kirjeldatud kõik õigusaktidega nõutud valdkonnad või ei ole lubade
tingimused piisavalt põhjalikult ega üheselt arusaadavalt lahti kirjutatud,
kuigi loa vorm nende andmete esitamist eeldab. Samuti ei suuna
keskkonnakaitseload ettevõtteid jäätmehierarhia põhimõtteid järgides
jäätmete teket vähendama. Lubades esinevate puuduste kirjeldamiseks
saab tuua järgmised näited.
28.
14
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
Jäätmeseadus, § 81 ja tööstusheite seadus, § 41.
15
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
■
Keskkonnakaitselubade tingimused ei ole seega alati nõuetekohaselt
kajastatud ega piisavalt hästi lahti kirjutatud. Nelja jäätmeloa puhul15
ei olnud kirja pandud ettevõtte tegevuse alustamisel ja lõpetamisel
rakendatavaid tervise- ning keskkonnakaitsemeetmeid, sh
jäätmekäitluskohtade järelhoolduse ja keskkonnaseirenõudeid.
Keskkonnakomplekslubade puhul tuvastas Riigikontroll puudusi
PVT-tingimustes ja nende viitedokumentidele viitamises. Näiteks
otsustas 2011. aastal Keskkonnainspektsioon ühe põlevkiviõli tootja
suhtes väärteomenetluse lõpetada selle tõttu, et ettevõttele väljastatud
keskkonnakompleksluba ei sisaldanud tegevusi, millega ettevõte peab
tagama sademevee kogumise ja ärajuhtimissüsteemi vastavuse PVTnõuetele. 16 Puudulikud keskkonnakaitselubade tingimused ei suuna
ettevõtteid olema keskkonnasõbralikud ja muudavad järelevalve
tegemise keerukamaks.
■
Lubadest ei selgu, millise meetodiga peab ettevõte tekkivate jäätmete
kogust arvestama. Jäätmearvestuse pidamise nõudeks lubades on
üldjuhul „Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud,
taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke
kohta“. Kuna lubades esitatud nõuded on liiga üldised, kasutavadki
põlevkivi töötlejad sama liiki jäätmete koguse kindlaksmääramisel eri
meetodeid (vt p 57), mistõttu ei ole jäätmete kogused määratud
ühtemoodi ja see tekitab ettevõtete ebavõrdset kohtlemist
keskkonnatasude maksmisel.
■
Kõigis valimis olnud keskkonnakomplekslubades ja 11 jäätmeloas
olid põlevkivijäätmete taaskasutustoimingud kirjeldatud selliselt, et ei
olnud võimalik aru saada, kuidas ja millisel eesmärgil ettevõte
jäätmeid taaskasutab. See võib põhjustada ebaseaduslikku jäätmete
käitlemist ja raskendab järelevalvet ettevõtete tegevuse üle.
Keskkonnaameti sõnul ei võimalda loa vorm neil taaskasutamistoiminguid detailsemalt kirjelda. Riigikontroll nõustub, et
taaskasutamise kehva kirjelduse põhjuseks on ka loa vormi
puudulikkus, kuid samas on keskkonnakomplekslubade puhul
võimalik see info sisestada keskkonnalubade infosüsteemi KLIS2,
mida seni enamasi tehtud ei ole.
■
Keskkonnakaitselubades esinev läbiv puudus on seiretingimuste
mitteseadmine või ebapiisav kirjeldamine, sh seirepunktide asukoha
määramata jätmine.17 Näiteks puuduvad ühe õlitehase
keskkonnakompleksloas prügila pinnaveeseire nõuded, kuigi selline
seire on kohustuslik ja õigusaktides on toodud täpsed seiratavate
näitajate loetelud. 18
15
Estonia kaevanduse jäätmeluba (2011–2016), Narva karjääri jäätmeluba (2011–2016), VKG
Kaevandused OÜ jäätmeluba (2009–2012) ja uus 2014. a lõpus VKG Kaevandused OÜ-le esitatud
jäätmeloa eelnõu.
16
Põlevkiviõli tootva ettevõtte poolkoksiprügila sademevee ärajuhtimissüsteemi toru oli katki ja
poolkoksiprügila sademevesi ei jõudnud settetiikidesse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6.10.2006. a lahendi 3-1-1-80-06 sisust lähtuvalt oleks ettevõttele väljastatud luba pidanud sisaldama
tegevusi, milleks ettevõte kohustub, et kogumise ja ärajuhtimissüsteem vastaks PVT nõuetele. Kuna
sellesisulist suunist keskkonnakompleksluba ei andnud, lõpetas Keskkonnainspektsioon
väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu.
17
Riigikontroll analüüsis kokku seitset põlevkivijäätmekäitluskohale välja antud
keskkonnakaitseluba. Puudusi esines viies loas.
18
Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded, § 40; kaevandamisjäätmete käitlemise kord,
§ 11.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
16
Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel
Õigusaktid võimaldavad ettevõtte pinnaveeseire kohustusest
vabastada, kui Keskkonnaamet on veendunud, et prügila ei ohusta
pinnavett. Riigikontrolli hinnangul tuleb sellisel juhul
seirekohustusest vabastamise põhjendus loas ära märkida. Toodud
näite puhul pole aga seda tehtud. Samas loas on kirjas küll nõuded
tuhaväljaku drenaaživee ja jäätmelademe seire kohta, kuid ei ole
märgitud, millisest asukohast peab seireproove võtma, sh puuduvad
seirepunktide koordinaadid ka sellisel juhul, kui nende märkimine on
võimalik ja vajalik. Seetõttu on keeruline seire tulemusi kontrollida ja
määrata kindlaks, millist keskkonnamõju jäätmete käitlemine
põhjustab.
Riik ei sea keskkonnakaitselubades nõuet
vähendada jäätmeteket
Keskkonnakaitselubade
menetlemine võtab kaua aega
Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 29. mai 2015
■
Keskkonnakaitselubade tingimustega ei mõjutata jäätmeteket
vähendamise suunas. Lubades kehtestatud jäätmetekke piirmäärad
arvutatakse ettevõtete maksimaalsete tootmisvõimsuse järgi ja
üldjuhul on need piirmäärad palju suuremad tegelikust jäätmetekkest.
Näiteks on Eesti Energia Õlitööstusel lubatud aasta jooksul tekitada
421 200 tonni põlevkivikoldetuhka ja 1,58 miljonit tonni
põlevkivilendtuhka, kuid 2013. aastal tekkis neid jäätmeid vastavalt
6145 ja 885 229 tonni. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti
sõnul oleks keskkonnakaitselubades võimalik jäätmetekke
vähendamist soodustavaid piirmäärasid seada juhul, kui oleksid
olemas põlevkivitööstuse PVT-viitedokumendid, milles on toodud
jäätmete eritekke piirmäärad. Praeguseks on Keskkonnaministeerium
koostanud PVT-viitedokumendi vaid põlevkiviõli tootmise kohta,
kuid selles ei ole toodud tahkete jäätmete eritekke piirväärtusi, mille
alusel saaks keskkonnakaitselubades seada põlevkiviõli tootjatele
jäätmetekke piirmäära