YRW Timor-Leste Atu Halo Saida
YELLOW ROAD WORKSHOP
09 -10 MAIU - 2013
AGENDA
1. ITA ATU BA NE’EBE?
2. ITA AGORA IHA NE’EBE?
3. SAIDA TAN MAKA ITA PRESIZA
HALO?
1
2
Oportunidade no Dezafiu
Indikadores
Politika Fiskal:
1) Determina regulamentu fiskal;
2) Determina nivel despeza e’ebe sustentavel.
3
Iha paz no estabilidade
Kresimentu ekonomiku
boot iha nivel reziaun
Sistema Jestaun Finansas
Publika diak
Forum Internasional:
Vizaun klaru
- G7+ (18 nasoens);
- ESCAP (4.1b populasaun)
Orsamentu sufisiente atu
finansia despeza
- HLP, SRSG, EITI, etc.
Iha konsensu ba interese
nasional
Rekonhese dezafiu no iha
korazen atu hadia
Iha transparensia
4
Planeamentu
seidauk diak
Mentalidade
dependensia no
ladun inovativu
Koordenasaun inter
no intra ministerial
seidauk metin
Jestaun Publiku
seidauk diak.
Non-Oil Defisit boot
Vizualmente GAP
entre ki’ak no riku,
no area rural &
urbanu aumenta
Institusaun seidauk
forte no kredivel
Reseitas Domestika
ki’ik tamba seidauk
explora potensia
e’ebe iha
Implementasaun no
kontrola seidauk
efisien no efikas.
Programa la
integradu/pakote
Setor privadu lokal
seidauk forte
Depende aka’as
ba Mina-rai
Ezekusaun boot
maibe rezultadu
ki’ik
Konhesimentu ki’ik
no la apropriadu ho
oportunidades
servisu
Inflasaun boot no
produtividade ki’ik
Husu orsamentu
boot maibe
ezekusaun ki’ik
5
N
o
INDIKADOR KAPITAL
SOSIAL
Ent.
Resp.
Rezulta
du 2009
Metas
2015
1
% populasaun moris iha
linha ki’ak nia okos
Hotuhotu
41
14
2
% labarik ho tinan 5 mai
kraik ho todan la to’o
MoS
45
31
3
% rejistu iha Eskola
Primaria
MoE
4
% labarik e’ebe maka
to’o grau 5
MoE
65.9
100
5
Mortalidade labarik
tinan 5 ba kraik (kada
1000)
MoS
64
09 -10 MAIU - 2013
AGENDA
1. ITA ATU BA NE’EBE?
2. ITA AGORA IHA NE’EBE?
3. SAIDA TAN MAKA ITA PRESIZA
HALO?
1
2
Oportunidade no Dezafiu
Indikadores
Politika Fiskal:
1) Determina regulamentu fiskal;
2) Determina nivel despeza e’ebe sustentavel.
3
Iha paz no estabilidade
Kresimentu ekonomiku
boot iha nivel reziaun
Sistema Jestaun Finansas
Publika diak
Forum Internasional:
Vizaun klaru
- G7+ (18 nasoens);
- ESCAP (4.1b populasaun)
Orsamentu sufisiente atu
finansia despeza
- HLP, SRSG, EITI, etc.
Iha konsensu ba interese
nasional
Rekonhese dezafiu no iha
korazen atu hadia
Iha transparensia
4
Planeamentu
seidauk diak
Mentalidade
dependensia no
ladun inovativu
Koordenasaun inter
no intra ministerial
seidauk metin
Jestaun Publiku
seidauk diak.
Non-Oil Defisit boot
Vizualmente GAP
entre ki’ak no riku,
no area rural &
urbanu aumenta
Institusaun seidauk
forte no kredivel
Reseitas Domestika
ki’ik tamba seidauk
explora potensia
e’ebe iha
Implementasaun no
kontrola seidauk
efisien no efikas.
Programa la
integradu/pakote
Setor privadu lokal
seidauk forte
Depende aka’as
ba Mina-rai
Ezekusaun boot
maibe rezultadu
ki’ik
Konhesimentu ki’ik
no la apropriadu ho
oportunidades
servisu
Inflasaun boot no
produtividade ki’ik
Husu orsamentu
boot maibe
ezekusaun ki’ik
5
N
o
INDIKADOR KAPITAL
SOSIAL
Ent.
Resp.
Rezulta
du 2009
Metas
2015
1
% populasaun moris iha
linha ki’ak nia okos
Hotuhotu
41
14
2
% labarik ho tinan 5 mai
kraik ho todan la to’o
MoS
45
31
3
% rejistu iha Eskola
Primaria
MoE
4
% labarik e’ebe maka
to’o grau 5
MoE
65.9
100
5
Mortalidade labarik
tinan 5 ba kraik (kada
1000)
MoS
64