2016 State Budget | Timor-Leste Ministry of Finance

República Democrática de Timor-Leste

Matadalan ba
Orsamentu
Geral Estadu
2016

“Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun” 

Indise
Prefásiu.......................................................................................................................................................................1
Indise..........................................................................................................................................................................2
Sumariu Ezekutivu...................................................................................................................................................3
Introdusaun...............................................................................................................................................................4
Despezas....................................................................................................................................................................7
Reseitas no Finansiamentu...................................................................................................................................10
Munisipius...............................................................................................................................................................11
Parseirus Desenvolvimentu..................................................................................................................................12
Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu........................................................................................................13
Informasaun Seluk.................................................................................................................................................13
 


 

2

Sumáriu Ezekutivu
Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2016 aloka orsamentu kada Linha Ministeriu no Instituisaun Estadu
bazeia ba prioridade governu nian. Matadalan ne’e sei ajuda Timoroan sira hodi kompriende didi’ak
politika governu nian no bele hatene informasaun prinisipais husi OJE 2016 kona-bá informasaun
orsamentu, despezas, reseitas, finansiamentu, fundus espesiais, gastus iha nivel distrital, despezas ba
RAEOA-ZEESM no mos kumprimisus husi parseirus dezenvolvimentu.
Matadalan ne’e produs hodi simplifika informasaun hotu husi livru 1 to’o 6 atu kria konsiensia kona-bá
jestaun finansas publikas. Atu hetan informasaun klaru liu, favor refere ba livru orsamentu sira nebé
publika ona.
2016 Orsamentu
(US $ milliaun)
Total Despezas Tuir Kategoria Appropriasaun (inklui imprestimus)

1,562.2


Total Despezas Tuir Kategoria Appropriasaun (exklui imprestimus)

1,455.2

Rekorrentes
Salárius no Vensimentus
Beins no Servisus (inkl. FDKU)
Transferênsias Públikas
Kapital
Kapital Menor

1,106.9
181.9
449.0
476.0
455.3
18.8

Kapital Dezenvolvimentu (inklui FI & imprêstimus)
Reseitas Doméstikas (Previsaun)

Défise Fiskal Naun-Petrolíferu
Finansiamentu

171.4
-1,390.8
1,390.8

RSE

544.8

Exesu Levantamentu
Uza Saldu Kaixa
Imprêstimus

739.0
107.0

Fontes: Diresaun Nasional Polítika Ekonomia, Ministeriu Finansas, 2016


 

436.5

3

Introdusaun
Saida mak orsamentu?
Orsamentu hanesan instrumentu ida ne’ebe bele ajuda hodi halo planu despezas bazeia ba rendimentu.
Rendimentu uma kain ka familia sira mai husi salarius, osan aluga uma, transferensias no negosius seluk,
husi osan ida ne’e hodi gasta fali ba hahan, saude, edukasaun no seluk-seluk tan hodi sukat entre
rendimentu no despezas atu nune’e bele halo poupansa osan ba futuru. Nune’e mos hanesan husi parte
Governu hetan reseitas husi impostus, taxas, rekursus petroleu no rekursus seluk. Osan ida ne’e gasta
hodi fornese servisus publiku, hanesan selu professores, profesioal saude no hadia infrastrutura basika.
Ita bele hare’e komparasaun ne’e entre governu no uma kain iha kraik:

Saida mak Orsamentu Jeral Estadu 2016?
Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2016 nudar planu despezas anual Governu nian husi previzaun reseitas
ba 2016 hodi realiza planus aktividades. Planus ne’e, Governu publika ona livru orsamentu ne’en (6) ho
detalhu kona-ba gastus no politika ona atravês media social.

Saida mak Matadalan Sidadaun ba Orsamentu Estadu 2016?
Bazeia ba politika Governu nian ba transparensia iha finansas publikas, Matadalan Sidadaun Orsamentu
aprezenta informasaun principais husi OJE 2016 ho maneira simplifikativu hodi fasilita leitor sira bele
kumpriende lalais.
Oinsá mak prosesu orsamentu estadu 2016?
Prosesu preparasaun orsamentu 2016 hahu husi fulan Abril 2015. Prosesu ne’e iha faze tolu (3): Faze
Preparasaun, Konsiderasaun no Aprovasaun.

 

4

Ministeriuu Finansas defini
d
pakotte fiskal ba Linha Minissteriu/Instittuisaun
Estadu (L
LM/IE) sirra ho monttante masim
mu ne'ebe sei
s gasta. Depois,
D

LM/IE prepara
p
subm
misaun orsaamentu inkluui detalhu kona
k
ba aktiividade
saida makk sira atu gassta osan ne'ee.
Komisaun Revizaun
K
R
Orssamentu (Po
olitiku) haree'e submisauun no halo
diiskusaun ho
o LM/IE sira hodi kon
nsidera mon
ntante final ba LM/IE
idda-idak.
Goveernu hato'o proposta orsamentu
o
ne'e ba Parrlamentu Nasional

N
hodi halo debate. Wainhira Parlamentu
P
konkorda
k
prroposta orsaamentu,
di halo prom
mulgasaun.
sei suubmete ba Presidente Reepublika hod

Oinsá mak
k Governu determina alokasaun orsamentu
u?
Desizaun ba gastus governu nian
n
bazeiaa ba prioriidade nasio
onal aliña ho Planu Estratejikuu
Dezenvolviimentu (PE
ED) no pro
ograma VI Governu Konstitusio

onal. Atu aatinzi vizaun
n ida ne’e,,
Governu prioritiza
p
desspeza ba infr
fraestrutura no
n setores xave
x
ekonóm
miku (inklui turizmu, aggrikultura no
o
minarai) no
o promove investimenttu iha setor sosial, saud
de no edukaasaun. Tinan
n ida ne’e, Governu
G
fo
o
prioridade ba edukasauun, saude, in
nfrastrukturaa baziku no agrikultura.

Oinsá mak
k Governu asegura traansparensiaa no inklusiividade ba Orsamentu
u?
Governu komete ona hodi
h tau as prinsipiu
p
inkklusividade no
n transparéénsia ba prosesu orsameentu.
ba orsamen
ntu no ezeekusaun akktual tau ih
ha website Transparensia Portall
• Daddus kona-b
Orssamentu;
• Parrlamentu Naasional, Kom
misaun C fo
o’o oportuniidade ba sossiedade sivill hodi bele partisipa
p
ihaa
pro
osesu orsameentu;

• Deb
bate iha Parrlamentu Naasional sei haalo transmissaun direita iha
i RTTL;
• Do
okumentus orsamentu
o
(llivru) publikka iha websitte MdF no desiminasaun
d
n too iha nivvel sukus.

 

5

 

6

Despezas
Orsamentu hira mak

k Governu atu
a gasta ih
ha 2016?
Planu goveernu nian seei gasta ham
mutuk US $1.562
$
billiaaun inklui mos
m impresti
timu US $1007 milliaun..
Montante ba
b despezass governu idda ne’e reprrezenta mud
dansa oitoan
n deit komp
para ho desp
pezas 2015,,
maibe mon
ntante ba im
mprestimu mak
m iha muudansa bo’o
ot tanba kom
mpara ho ddespezas 20115 aumentaa
US$37 millliaun.
Governu gasta
g
orsam
mentu ba saaida?
PED esplikka oinsá Tiimor-Leste sei transform
ma a’an ho
odi sai país ida ho renddimentu méédiu-altu ho
o
populasaun
n ne’ebe eduukadu, saudável no moris seguru ih
ha tinan 20330. PED ih
ha pillares haa’at (4) makk
hanesan:

Dezen
nvolvimentu Kap
pital Sosial
• Inkluui setor saude, edukasaun
n, inklusaun
n sosial, amb
biente, no kuultura

Dezen
nvolvimentu Infraastruktu
ura
• Inkluui hari'i estraada, pontes, eletrisidade, telekomuniikasaun, no saneamentuu

Dezen
nvolvimentu Eko
onomia
• Apoiuu setor ne'eb
be fo'o supo
orta kresimeentu ekonom
mia hanesan agrikultura, turismo,
dezen
nvolvimentuu rurais no mina.
m

Konso
olidasaun
n Enkuaadrumen
ntu Instittuisionall
• Apoiuu setor ne'eb
be hanesan setor publikku, estabilidaade, justisa, paz
p no relasaun internassional
Bazeia ba PED,
P
Goverrnu gasta orsamentu ba ninia politikka principal mak hanesaan:
Orsamen
ntu ba Pilllares PED

%

%

Kappital Sosial
Investimentu
Infrrastruktura

8%

Dezzenvolvimentu
Ekoonomia
Enkkuadrumentu
Instituisional

%
Fonte: Diressaun Nasional Polítika Ekonomia, Ministeriu Finansas, 2016

 

7

Orsamentu hira mak Ministeriu sira atu gasta?
LM/IE ne’ebe iha alokasaun boot liu mak:
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.

Fundu Infra-estruturas (US$392,960 Miliaun)
Dotasaun Todu Governu (US$323,935 Miliaun)
Ministeriu Solidaride Sosial (US $157,959 milliaun
Ministeriu Obras Publikas (US $110,840 milliaun)
Ministeriu Edukasaun (US $100,613 milliaun)
Ministeriu Saúde (US$ 42,387 miliaun)
Ministeriu Planeamentu, Investimentu no Estrategia (US$36,217 miliaun)
Mministeriu Administrasaun Estatal (US$35,094 miliaun)
Ministeriu/Sekretariu Estadu/Agensia Autonoma sira seluk (US$ 362,228 miliaun)

Alokasaun ba ministeriu sira bazeia ba prioridades governu nian, no mos dezenpenhu pasadu ministeriu
nian.

MSS
10%

MOPTC
7%

ME
7%

MS
3%

MPIE
2%

MAE
2%

DTG
21%
Outros
23%

FI
25%

Fonte: Diresaun Nasional Orsamentu, Ministeriu Finansas, 2016

Ministeriu sira gasta osan ba saida?
OJE aloka osan ba LM/IE sira, gasta hodi atinji objetivu ne’ebe mak indika iha Planu Anual nia laran.
Osan hirak ne’e gasta ba kategoria mak hanesan:

 

8

Salariuu vensimen
ntu

•Hodii selu salariu ba funsionariu publiku,
p
memb
bru governu, membru
m
parlam
mentu, juis,
mediiku, profesor, F-FDTL,
F
PNT
TL, dosente ih
ha UNTL no diiplomata Timo
oroan.

Bein
ns servisuu

•Desp
peza regular atu halao no hafforsa makina estadu
e
nian, haanesan: mina ba
b kareta ho
moto
or, mina ba eleetrisidade, ai-m
moruk ba saudee, aihan ba eskkola oan, segurransa aihan,
viajen
n lokal ho estrranjeiru no seluuk-seluk tan.

Tran
nsferensiaa
P
Publika

•Hodii selu ba veteraanu, idozu, bo
olsa da mae, em
ma moras, insen
ntivu ba trabaiilador hodi
halo servisu no vitiima dezastre natural.
n
Nomoss, uza hodi apo
oiu finanseiru ba
nizasaun natio
onal no internaasional, igreja no
n ajensia selukk ne'ebe mak presiza.
p
organ

Kapital Minorr

•Atu sosa
s
ekipamen
ntu hanesan kaareta, motor, ko
omputador, teelefone no mob
biliaru
haneesan meza no kadeira.
k

Kapital
K
Dezen
nvolvimen
ntu

•Alokkasaun ho eskaala boot liu iha area infrastrukktura hanesan eletrisidades, estradas,
ponttes, portu, edifi
fisius, no PDID
D.

Iha Orsameentu 2016, alokasaun
a
baa kategoria 5 mak hanessan tuir mai:

Alokasaaun tuir Kategoria
K
12%

%
28%

29%
1%

30%

Salariu Venssimentu

Benss Servisus

Trransferensia Publikka

Kapital Miinor

Fontee: Diresaun Nasional
N
Orsa
amentu, Minissteriu Finansa
as, 2016

 

9

Kapital Desenvolvimentu
D

Reseitas no
n Finansiamentu
Osan ne’ebe governu
u gasta maii husi ne’eb
be?
Finansiameentu ba desp
pezas govern
nu mai husi fontes mak hanesan:
1. Resseitas Domeestika
2. Resseitas husi Mina-rai
M
(inkklui RSE andd exesu levan
ntamentu huusi FP)
3. Imp
prestimus

Finansiamentu OJE 2016

7%

11%

35%
47
7%

Resitas 
Domestika
Rendimentu 
Sustenavel 
Estimadu
Exesu 
Levantamentu
Imprestimu

Fonte: Diresaun Nasiona
al Orsamentu
u, Ministeriu Finansas,
F
20116

Saida deit mak komp
postu husi Reseitas
R
Domestika?
Reseitas do
omestika ko
ompostu huusi impostuus, taxas no
o pagamentuus, juros n
no reseitas husi
h
ajensiaa
autonoma sira.
s Tuir prrevizaun kataak reseitas domestika
d
seei sa’e iha futturu.

Imposttus

•Im
mpostu diretu, husi individuaal no kompan
nia
•Im
mpostu indireittu husi servisuu, vendas, kon
nsumu no imp
portasaun

Taxass no Paggamentuss

•Haanesan taxa ad
dministrativa, pagamentu baa servisu no dotasaun
d
ba governu ba utilizasaun
u
rekuursus naturaiss

Juruss
Ajen
nsia Auttonoma

•Huusi pagamentuu juru/osan fuunan ne'ebe simu, no osan ne'e
n retein
ihaa FKTL, FDK
KU no FI
•Huusi reseita ba ajensia
a
autono
oma (Aviasaun
n, Porto, SAM
MES no
seluuk-seluk tan)

Oinsá mak
k governu jere
j
reseitass husi reku
ursu mina-rai/petrolifeeru?
Hanesan mos
m familia sira
s rai osan iha banku, Governu mos
m iha polittika ida hoddi rai osan huusi rekursuss
mina-rai baa futuru. Fuundu Petroliffeiru (FP) seei kontribui ba jestaun rekursu min
na-rai ne’ebee diak tantuu
 

10

ba benefísiiu jerasaun agora no mos
m ba jerasaaun aban-baainrua nian. Tuir Lei R
Rendimentu Sustentavell
Estimativa (RSE) nudaar montantee másimu ne’ebe
n
bele foti
f husi FP
P iha tinan ffiskal ida ho
o husik helaa
rekursu suffisiente iha FP
F atu bele apropria ih
ha tinan hiraak oin mai. RSE estableese ba 3% husi
h riku-soii
mina-rai.

. Reseitas h
husi Mina‐
rai

. Fundu Pettroleu

. RSE  Rendimeentu 
Sustentavel 
Estimativa

. Exesu 
Levaantamentu hussi 
FP

. Orsaamentu Jeral 
Estadu
E

Iha tinan 2016
2
Govern
nu foti verb
ba husi FP liiu RSE no justifika
j
kattak despeza ne’e ba inteerese longu-prazu Timo
or-Leste niaan no tenki hetan apro
ovasaun hussi Parlamenttu Nasional.“Exesu levvantamentu””
ne’e ho mo
ontante US $739
$
milliau
un iha 20166.
Munisipiu
us
Saida mak
k halo ona iha
i nivel Munisipiu?
M
Iha tinan 2016,
2
VI Governu
G
Ko
onstitusionall esforsu naafatin hodi kontinua h
haforsa diak liu tan ihaa
dezenvolvim
mentu lokaal nudar daalan ida atuu atinji meetas ne’ebe hatúr ona iha Planu Estratejikuu
Dezenvolviimentu Nasional ho nune’e
n
halaao kontinuaasaun ba prrograma deezenvolvimeentu PNDSS
(Programa Nasional Dezenvolviimentu Sukku) no PD
DIM (Prograama Dezen
nvolvimentuu Integraduu
Munisipal)..
Iha munisiipiu sira mo
os sei hetan Projetu An
nnual husi Ministeriu/A
M
Ajensia sira ho projetu multi anuall
husi Funduu Infrastrukttura, maibe projetu
p
sira ne’e sei imp
plementa hussi nivel nasio
onal.
Saida mak
k PNDS no PDID?

PNDS
• Alokkasaun orsam
mentu ba PN
NDS mai husi
h despezaa Transferen
nsia Publikaa iha Funduu konsolida
Timo
or-Leste (FK
KTL). Ba prrograma ida ne’e, MAE liu husi Sekkretario Estaado Dezenvvolvimento
Lokaal mak sei responsabili
r
iza diretameente ba alo
okasaun orsaamentu disttrital tuir krriteriu sira
ne'eb
be mak deterrmina husi lei
l no konsuulta ho Konsselhu Suku sira.
s

PDIM
• Alokkasaun orsam
mentu ba PD
DIM mai huusi despeza Kapital Deezenvolvimeentu iha fun
ndu FKTL.
Proggrama ne’e, MAE
M
mak sei kordena ho
h instituisaaun hotu-hottu ne'ebe iha projetu ho
o valor kiik
liu rihun US$$500,001. Institusaun
I
hotu-hotu sei apressenta prop
posta Planuu Kapital
Dezeenvolvimenttu liu husi PD
DIM ba MA
AE.
mplementa didi’ak,
d
PDIM no PND
DS sei kon
ntribui diretaa ba kresim
mentu ekono
omiku, lokee
Bainhira im
servisu, ho lori oportun
nidade barakk ba munisip
piu, postu ad
dministrativvu, suku no aaldeia.
 

11

Oinsá atu determina despezas iha
i munisip
piu sira?

PNDS
• Alokkasaun orsamentu ba suku ida-iddak bazea ba kriteria hanesan total
t
popullasaun, no
klasiffikasaun han
nesan area remota,
r
rem
mota liu no remota teb--tebes husi suku ba kap
pital postu
admiinistrativu, munisipiu
m
no
o kapital nassaun (Dili).

PDIM
• MAE
E mak sei responsabili
r
iza ba alokaasaun ba munisipiu
m
idda-idak tuir faktor relevante sira,
hanesan populassaun, numer u ema kiak no
n seluk-selluk tan.

Osan hirak
k ne’e gasta ba saida??
Osan hirakk ne’e aloka hodi
h
hadia dezenvolvim
d
mentu lokal, hanesan haddia infrastruutura, estrada, eskola no
o
seluk tan. Atu
A klaru liuu tan, bele haare’e deskrisaun detaliad
du iha Livro 3A, 3B, no 3C
Osan hira mak gastaa iha kada distritu?
d
Tuir Politika VI Govvernu Konstituisional ne’ebe
n
hetan
n remodelasaun estrutuura iha 20115 aloka baa
programa PDIM
P
no PNDS
P
hamuutuk $33.0 milliaun.
m
Husi total ne’e aloka ba PD
DIM $23.0 milliaun no
o
PNDS $10.0 milliaun
Saida mak
k politika ba RAEOA no
n ZEESM
M?
Rejiaun Addministrativa Espesial Oe-cusse Ambeno
A
(RA
AEOA) no
o Zona Esp
pesial Ekono
omia Sosiall
Merkadu (Z
ZEESM) saai hanesan parte
p
integrradu ba nassaun Timor--Leste no eestrutura Go
overnu makk
aktividade hotu
h
sei halaao tuir proggrama no oriientasaun huusi Governuu Sentral.
Programa PNDS no PDIM sei implementta RAEOA no ZEESM
M no responsibilidadee tomak baa
implementaasaun no monitorizasauun husi estruutura ne’ebee establese ih
ha Rejiaun rrefere, Goveernu Sentrall
sei halao nia
n knar nuddar kordenaddor, fasilitaddor no fiskaalisador. VI Governu K
Konstitusion
nal iha tinan
n
2016 aloka orsamentu ba RAEOA
A no ZEESM
M hamutuk milliaun
m
$2117.9.
Parseirus Dezenvolvvimentu
Oinsá mak
k parseirus dezenvolvvimentu tulu
un Timor-L
Leste?
Asistensia parseiru dezzenvolvimen
ntu iha Tim
mor Leste nuudar parte integrante
i
idda ba desen
nvolvimentuu
nasaun ida ne’e. Asisteensia hirak ne’e liu onaa husi akord
do no kordenasaun Go
overnu no Agensia
A
tuirr
Setor ida-iddak.
Osan hira mak parseeirus dezenvvolvimentu
u tulun Tim
mor-Leste?
Iha 2016, parseiru dezzenvolvimen
ntu halo onaa komprom
missu ho Govvernu Timo
or Leste hod
di fo’o tulun
n
osan ho to
otal hamuttuk milliaun
n (US$143.44 muliaun)), inklui ko
onsensoins no ajuda, husi
h
nasaun
n
Austrália, Portugal,
P
Prrograma ba Assistensia
A
husi Nova Zelândia, Uniaun
U
Euro
opeia, Japão, ADB, GIZ
Z
no selselukk tan.

 

12

Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu (FDCH)

 

Governu aloka orsamentu hamutuk $34.0 milliaun ba Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu.
Alokasaun ba despezas ne’e hodi kontinua fo’o benefisiu no responde banesesidades imperativas
hanesan hadi’a rekursus umanus liu-liu ba formasaun tekniku no formasaun professional, bolsas estudu
no seluk-seluk tan.
Informasaun Seluk
Atu hetan informasaun klaru liu tan, bele hare’e iha livru orsamentu 1 to’o 6, ne’ebe publika iha website
Ministeriu Finansas nian: www.mof.gov.tl. Ita mos bele asesu informasaun seluk iha Transparensia
Portal Orsamentu (http://www.budgettransparency.gov.tl/).
Ita mos bele kontakto ba Director Nasional Orsamentu Sr. Salomão Yaquim, email:
[email protected], no Telefone 3339518 atu hetan informasaun seluk. Director Jeral Finansas
Estadu Sr. Januario da Gama, email; [email protected], hanesan responsabel masimu ba Matadalan
Sidadania Orsamentu Jeral Estadu iha tinan 2016.
 
 

 

13

MINISTERIU FINANSAS
Edifício 5, 1. º Andar, Palácio do Governo, Díli, Timor-Leste
Phone - +670 3339510

Fax - +670 3331204

Website - www. mof. gov. tl