Yellow Road Workshop 2014

(1)

YELLOW ROAD WORKSHOP 2014

1

H

A

D

I

A

U M A - L A R A N

H

A

M

E

T

I

N


(2)

2

YELLOW ROAD WORKSHOP

29 -30 MAIU - 2014

AJENDA

1. ITA ATU BA NEBE?

2. ITA AGORA IHA NEBE?


(3)

ITA ATU BA

NEBE?

APREZENTASAUN 1:

Planeamentu,

Implementasaun &

Monitorizasaun


(4)

ITA ATU BA NEBE?

PED: Nasaun ho Rendimentu Médiu-Altu iha 2030

Halakon

ki’ak

, sidadaun tomak moris saudavel no

edukadu, no iha nivel moris nebe

hanesan

Programa V Governu (2012-2017),

MDG (2015) & New Deal.

Planu Asaun

Anual


(5)

5

FAZE I

Dezenvolve Rekursus

Umanus;

Dezenvolve

Infra-estrutura;

Hametin Institusoens

MDGs o New Deal

FAZE II

Kontinua Dezenvolve

Infra-estrutura;

Hametin Rekursus

Umanus;

Haburas

Kompetividade

Ekonomika

FAZE III

Halakon

Ki’ak

;

Haforsa Sétor Privadu

o

Kooperativa;

Moderniza no

Diversifika Ekonomia

PLANU BA 2011-2015

PLANU BA 2016-2020

PLANU BA 2021-2030

PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTU NASIONAL 2011-2030


(6)

6

AGRIKULTURA

TURISMU

PETROLIFERU

Moderniza no Diversifika Ekonomia

SETORES PRINSIPAIS: Dezenvolvimentu Infra-estrutura no Rekursus Umanus

PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTU NASIONAL 2011-2030

Visaun: Timor-Leste Sai Nasaun ho Rendimentu M

é

diu-Altu iha

0 0


(7)

7

KAPITAL SOSIAL

93% labarik asesu ona ba kualidade ensinu baziku;

Iha ona postu saude ba Suco ho populasaun 1,500 and 2,000; Kuaze 55,000 uma harí ona ba ema ki’ak

EKONOMIA

Produtividade sétor agrikultura aumenta signifikante, sétor turismu buras no ekspanda ona, no sétor privadu involve ona iha industria hotu hotu, liu-liu husi empreza kiik no médiu.

INFRAESTRUT URA

Estradas rurais tomak rehabilita ona;

75% populasaun rural asesu ona ba be mos;

Povu tomak hetan ona naroman durante 24 oras no asesu ona ba linha telekomunikasaun; Portu nebe iha rehabilita ona.

OBJETIVU:

Iha Oportunidades ba ema hotu-hotu ho forma justa no

inkluziva, no kresimentu ekonomiku nebe dinâmika no inovadora.


(8)

ITA ATU BA NEBE?

Relasaun Entre PED, PSGs and MDGs

Setores PED

PSGs

MDG

Dezenvolvimentu

Ekonomiku

Aliserse Ekonomiku

Eradika

ki’ak

no

hamlaha

Sosial Kapital

Servisus & Reseitas

Ensinu Baziku

Universal

Hamenus mortalidade

labarik

Hadia saude inan

Kombate Malaria, HIV

no moras seluk

Governasaun

Lejitimidade Politika

Promove igualidade

jeneru

Justisa

La iha metas espesifiku

Seguransa

La iha metas espesifiku

Planu

dezenvolvi

mentu

Infra-estrutura

iha PED atu

suporta

dezenvolvi

mentu

sosiu-ekonomiku

nebe

inklusivu

no

sustentavel

.


(9)

9

$1,361 1006

$3,976

1005

$2,969

$8,299

$0 $2,000 $4,000 $6,000 $8,000 $10,000 $12,000 $14,000

Lower Income Country

Timor Leste Lower Middle Income Upper Middle Income

Klasifikasaun Nasaun bazeia ba Rendimentu Per-kapita GNI (2011)

Income Classifiaction Bracket

ITA ATU BA NEBE?

Timor-Leste Hakarak Sai Nasaun

Ho Rendimentu

Médiu

-

Altu iha 2030


(10)

ITA ATU BA NEBE?

Oinsa Atu Sai Nasaun ho Rendimentu Médiu - Altu

Periodu Okupasaun Indonesia

Periodu Kolonizasaun too 1975

Nasaun - Rendimentu Baixa (GNI per-kapita <$ 1,035)

Nasaun-Rendimentu Médiu - Baixu (GNI per-kapita $1,036 too $4,085)

Nasaun-Rendimentu Médiu - Altu (GNI per-kapita $4,086 too $12,615)

Nasaun – Rendimentu Altu (GNI per-kapita >$12,616)

BELE ATINJI KA

LAE??? OINSA???

D

e

ze

n

v

o

lv

ime

n

tu

S

o

si

a

l

D

e

ze

n

v

o

lv

im

e

n

tu

E

ko

n

o

mi

k

u

Timor-Leste – non-oil GNI $1,361

10

ITA AGORA


(11)

ITA ATU BA NEBE?

Vizaun PED

Oinsa Atu Atinji

Atu atinji PED, TL tenki iha média

kresimentu ekonomiku boot ba tempu naruk, tinan eskola

aumenta ba 12.4, investimentu nebe boot, kampu trabalhu nebe barak no iha produtividade

aumenta.

11

Husi tinan 1950, Nasaun 13 (husi total 193 nasaunI) mak iha média kresimentu ekonomiku liu 7%

iha tinan 25 nia laran.

Iha nasaun 6 deit mak ho GNI per-kapita hanesan ho Timor-Leste no sai nasaun ho rendimentu

média - altu menus husi tinan 18


(12)

ITA ATU BA NEBE?

Economic Miracle C

ou tries

Persiza Tinan Hira

Hodi Sai Nasaun Rendimentu Médiu

- Altu

19

20

18

7 7 7

10

7

18

6

21

0 5 10 15 20 25


(13)

ITA ATU BA NEBE?

Estratejia Iha Mirra le E o o i Cou tries Hodi “ai Nasau

ho Rendimentu

Médiu

- Altu

Substitusaun

impor no

promove

eksportasaun

Promove

Investimentu

Boa

Governasaun

Orienta ba

Merkadu

Estabilidade

Makro

ekonomiku


(14)

ITA ATU BA NEBE?

Aprezentasaun 2:

Mekanismu Koordenasaun Politika Dezenvolvimentu (MKPD)


(15)

ITA ATU BA NEBE

Estrutura Mekanismu Koordenasaun Politika Dezenvolvimentu

Secretariat : GVPM

Secretariat: MPS, ADN, NPC

Secretariat: NDEP, MoF

Economic Strategic Sector

Co-Chairs: MoF/MoCIE/MoAF Supported by WB

Social Strategic Sector

Co-Chairs: VPM Supported by AusAID

Infrastructure Dev. Strategic Sector

Co-Chairs : MoPW/MoTC Supported by ADB

Secretariat: Justisa

Office of

Prime Minister

Governance /Institutional Dev. Strategic Sector

Co-Chairs: MoJ Supported by UN

Sub sector MoCIE Sub sector MoAF Sub sector Justice Sub sector Social Security Sub sector Natural Disasters Management Sub sector Health Sub sector Security Reform Sub sector WATSAN/Electricity Urbanization Sub sector Decentralization Sub sector Roads/Bridges/ Airports/Ports Sub sector Education Sub sector ASEAN Chair: MFAC Sub sector Petroleum/Natural Resources Sub sector Tourism Sub sector Youth National Secretariat DPMU, MoF Supported by UN


(16)

MKPD:

Nudar mekanismu koordenasaun ida atu operasionaliza no

implementa PED (2011-2030) no programa Governu.

Objetivu MKPD:

Atu identifika prioridades no hadia no hametin koordenasaun

servisu intra no inter-ministerial

Atu planea, koordena, implementa no monitoriza programa

governu.

Atu sai nudar forum dialogue ba programa dezenvolvimentu

entre Governu Timor-Leste no Parseiru Dezenvolvimentu sira.


(17)

Aplika Prinsipiu

Result Based Ma age e t

RBM

ba Matrix PED

17

Komponente Importante iha RBM:

1. Hirarkia ba metas Jestaun

2. Alokasaun Responsabilidade Akuntabilidade

3. Estabelese Alvu Planeamentu


(18)

PED Matrix

Setor Sosial Setor

Infra-estrutura Setor Ekonomiku

Setor Governasaun Metas 1: Asesu ba Edukasaun Metas 2: Asesu ba Saude

Metas 3: Protesaun Sosial Metas 4: Ambiente Sustentavel Metas 6: Promove Juventud e Metas 5: Promove Cultura Metas1: Aumenta Produtividade Metas 2: Asesu ba Servisu Metasb 3: Hadia Susstainabilidad e Increase Agricultural Production (Goal 1) Produsaun Agr. (Sub-Metas 1.1) Produtus Ai-han Produtus Komersiais Jestaun Bee Floresta (Sub-Metas 1.2) Sustentabilida de Florestal Produsaun Bamboo Produ saun Ho e Rattan Politika bazeia ba evidensia Konserva Rekursus Florestal Peskas (Sub-Metas 1.3) Aquakultura Preservasaun no Prousaun Ikan Lisensa ba peskas Pekuaria (Sub-Metas1.4) Produsaun animal Produsaun Susu been Dezenvolve Variedade Jestaun Animal Suade Aniamal Suporta Servisu Agr. (Sub-Metas 1.2) Karantina no Seguransa Peskiza Agri- no agro- business Politika no lejislasaun Servisu Ekstensaun Data/Stastiti ka Agrikultura Metas 1: Aumenta Prod Agr. Metas 2: Dezenvolv e Industria Metas 3: Kria Kampu Servisu Metas 4: Diversifika Ekonomia Metas 1: Seguransa & Estabilidade Metas 4: Kultura Demokra sia Metas 3: Kooperasa un Global Metas 5: Setor PUbliku

1. Hirarkia ba Metas

Atividades iha objetivus no sub-objetivus nia okos hodi fasil atu jere no monitoriza

Ezemplu: Aplika RBM ba Setor Estratejiku Ekonomiku

Metas 2:

Hametin Justisa


(19)

NIVEL 1: Metas

NIVEL 2: Sub-Metas

NIVEL 3: Produtus & Servisus

NIVEL 4: Atividades

ITA ATU BA NEBE?

2. Aloksaun Servisu no Responsabilidade

Iha alokasaun no responsabilidade servisu nebe klaru

Metas 1: Hasae Produsaun

Agrikula

Sub-Metas 1.1: Hasae crop

Productio

Sub-Metas 1.4 Aumenta area kultivasaun haree Sub-Metas 1.3

Hasae Produsaun Produtus Aihan

Responsavel: Diretor Jeral

Responsavel: Diretor Nasional Responsavel:

Vice Ministro Responsavel:

Ministro

19


(20)

LEVEL 1: Metas

LEVEL 2: Sub-Metas

LEVEL 3:

Produtus & Servisus

LEVEL 4: Atividades

ITA ATU BA NEBE?

3. Estabelese Metas

Kada objetivu, sub-objetivus no atividades iha metas no situasaun atual

Alvu: Produsaun Anual Produtus Aihan Aumenta

ba XXX iha XXX

Alvu: Area Kultivasaun aumenta ba XXX iha

tinan XXX Alvu: Produsaun annual

aumenta XXX% iha XXX Alvu: Iha kresimentu

XXX% kada tinan

Metas 1: Hasae Produsaun

Agrikula

Sub-Metas 1.1: Hasae crop

Productio Produtus: Hasae Produsaun Produtus Aihan Atividade: Aumenta Area Kultivasaun Haree 20

Ezemplu: Aplika RBM ba Setor Estratejiku Ekonomiku

Situsaun Atual: kresimentu XXX% iha

tinan XXX

Situsaun Atual: Prodasun Anual XXX iha

XXX

Situsaun Atual: Produsaun Anual Aihan

XXX iha XXX

Situsaun Atual: Area Kultivasaun XXX iha XXX


(21)

ITA ATU BA NEBE?

Ezemplu Matrix PED

21 Level 1 (Meta) Level 2 (Sub-Metas) Level 3

(Produtus & Servisu)

Level 4

(Atividades Prinsipais)

Hasae Produsaun Agrikula Hasae Crop productio Hasae produsaun ba

produtus aihan

Haree

Hasae produsaun haree

Alvu: Kresimentu anual ba

Setor XXX%. (Situasaun

Atual: kresimentu anual ba setor XXX% iha tinan XXX )

Alvu: Produsaun anual

ba crop sae XXXX%.

(Situasaun Atual:

Produsaun anual crop XXX% iha tinan XXX )

Meta: Produsaun anual ba produtus aihan sae XXX%

(Situasaun Atual: Produsaun anual ba produtus aihan XXX% iha tinan XXX) )

Alvu: Hasae produsaun haree ba 167,000 toneladas/tinan

iha tinan XXXX (Situasaun

Atual: Produsaun haree XXXX toneladas iha tinan XXX)

Alvu: Aumenta area kultivasaun ba haree too 57,000 hektares iha tinan XXXX (Situasaun Atual: Area kultivasaun haree XXX

hektares iha tinan XXX)


(22)

Implementasaun PED:

PED Matrix

AAP

Dezenvolvimentu Ekonomiku:

Indikadores Makro Ekonomia

Dezenvolvimentu Sosial:

MDG

Peace Building and State Building:

New Deal - liliu ho PSGs

22

ITA ATU BA NEBE?


(23)

ITA AGORA IHA NEBE?

Aprezentasaun 3 :

Dezenvolvimentu Sosial - MDG


(24)

Objetivu

Faze Frajilidade

Faze 1: Krize

Faze 2:

Hari’i & Reforma

Faze 3: Tranzisaun

Faze 4: Transformasaun

Faze: Rezilensia

1. Lejitimidade

Politika

2. Seguransa

3. Justisa

4. Fundasaun

Ekonomia

5. Reseita no

Servisu


(25)

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Sosial: MDG 1 - Eradika Ekstreme Kiak no Hamlaha

•Presiza servisu aka’as, orientadu no integradu hodi hadia TL nia Indikadores sosiais

•Indikadores sosiais no kresimentu ekonomiku iha relasaun ba malu: Kresimentu ekonomiku aumenta rendimentu no hadia padraun moris uma kain, nunee mos trabalhador nebe produtivu (saudavel non edukadu) bele aumenta produtividade ekonomiku.

25

41

30.1

22.7 23.8

66.2 16 Timor-Leste (2009) Cambodia (2007) Solomon Islands (2009)

Nepal (2013) São Tomé Principe

(2011)

Vanuatu (2006)

Populasaun Nebe Moris iha Linha Kiak Nia Okos (%)

52 28 11.5 28.8 14.4 11 Timor-Leste (2009) Cambodia (2010) Solomon Islands (2010) Nepal (2013) São Tomé Principe (2009) Vanuatu (2007)

Labarik ho Idade Menus Tinan 5 Nebe Todan la Too (%)

Meta: 31%


(26)

26

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Sosial: MDG 2

Ensinu Baziku Universal

94

97

94 95.3

98.6 86 Timor-Leste (2010) Cambodia (2013) Solomon Islands (2010)

Nepal (2013) São Tomé e Príncipe

(2010)

Vanuatu (2008)

Net E rol e t Rasio iha Ensinu Primaria %

Meta: 100%

85.1

92.5

89 88.6

80.2 92 Timor-Leste (2007) Cambodia (2013) Solomon Islands (2010) Nepal (2013)

São Tomé e Príncipe

(2001)

Vanuatu (2009)

Literacy rate of youth 5-24) (%)

Meta: 100%

32.9

87.4 87 84.2

66.1

90

Timor-Leste (2010)

Cambodia (2013) Solomon Islands (2010)

Nepal (2013) São Tomé e

Príncipe (2009)

Vanuatu (2008)


(27)

27

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Sosial: MDG 3

Igualdade Jeneru &

Empoderamentu Feto

39

20

0

33

18

2

Feto Iha Parliamentu

Meta: 35%

0.93 0.95 0.97

1.02

0.97

0.91 1.01

0.87 0.84

0.99

1.13

1.02

Rasio Feto-Mane Iha Ensinu Primaria no Sekundaria


(28)

28

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Sosial: MDG 4

Hamenus Mortalidade Labarik

64

54

70.3

54 53.2

30

44 45

24

46

38

25

Taisa Mortalidade Labarik ho Idade

Menus Tinan 5

Under-5 Mortalityrate Infant Mortality rate

Meta <5: 96/1000 Meta <2: 53/1000

7.62

14.00

1.65

5.14

Timor-Leste (8 years)

Cambodia (5 years)

Vanuatu (17 years)

Nepal (21 years)

Média Redusaun Anual ba Taisa Mortalidade Labarik ho Idade Menus Tinan 5


(29)

29

557

206

146

170

70

86

Timor-Leste

(2010)

Cambodia

(2010)

Solomon

Islands (2009)

Nepal (2013)

São Tomé e

Príncipe (2010)

Vanuatu (2007)

Mortalidade Inan (Kada 100,000 Bebe nebe moris)

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Sosial: MDG 5

Hadia Saude Inan


(30)

30

104.2

27.9

137

1.47

130

16

Timor-Leste (2009)

Cambodia (2007) Solomon Islands (2009)

Nepal (2013) São Tomé

Principe (2011)

Vanuatu (2006)

Incidence of Malaria (per 1,000 of population)

39 33

15

62

97

64

69 67 70 85

34

81

Timor-Leste (2011) Cambodia (2011) Solomon Islands

(2007)

Nepal (2012) São Tomé e

Príncipe (2011)

Vanuatu (2009)

Proportion of population using an improved sanitation facility Proportion of population using an improved drinking water source

Meta Sanitation: 60% Meta be mos: 78%

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Sosial: MDG 6 – Kombate HIV no Malaria; MDG 7 - Sustentabilidade Ambiente


(31)

31

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Sosial: MDGs - Konkluzaun

Indikador

Medida

Valor

(tinan)

Meta

2015

Situasaun

Atual

Proporsaun Feto iha Parlamento % 38.5 (2012) 35 Atinji ona

Mortalidade infantil (menus tinan lima) Por kada 1,000 moris

64 (2009) 96 Atinji ona

Mortalidade infantil (menus tinan rua) Por kada 1,000 44 (2009) 53 Atinji ona

Proporsaun kasus TB nebe detekta (DOTS) % 70 (2009) 70 Atinji ona

Proporsaun kasus TB nebe kura (DOTS) % 88 (2010) 85 Atinji ona

Insidensia TB Por kada 100,000 145 (2009) 138 On-track

Prevalensia TB Por kada 100,000 378 (2010) 353 On-track

Proporsaun inan partus ho assistensia profisionais saude

% 29.6 (2009) 60 On-track

Objektivus MDG = 8

Indikadores MDG =60 Indikadores nebee TL

define nia metas = 24

Indikadores nebee

atinji ona - 5


(32)

ITA AGORA IHA NEBE?

Aprezentasaun 4 :

Dezenvolvimentu Ekonomia


(33)

33

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: Total Ekonomia

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Tasa Kresimentu GDP (%)

53.3 60.2 -0.6 12.1 -6.7 -1.4 7.3

Sétor Pretroliferu (%)

77.6 79.9 -2.7 11.6 -10.6 -4.1 6.0

Sétor Naun-Petroliferu (%)

6.5 -3.2 11.6 14.6 12.8 9.5 12.0

Total GDP ($M)

1,675.6 2,568.3 4,113.4 4,088.2 4,583.0 4,275.0 4,215.6 4,525.1

Sétor Petroliferu ($M)

1,102.2 1,957.5 3,522.0 3,428.1 3,826.3 3,421.7 3,281.3 3,478.4

Sétor Naun-Petroliferu ($M)

537.3 610.8 591.4 660.1 756.7 853.3 934.3 1,046.7

Total GDP Per-Kapita ($)

1,760 2,649 4,160 4,046 4,432 4,032 3,871 4,040

Sétor Petroliferu ($)

1,158 2,019 3,561 3,393 3,700 3,228 3,013 3,106

Sétor Naun-petroliferu ($)

602 630 598 653 732 805 858 935


(34)

34

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: Kresimentu Ekonomiku

660.1 756.7 853.3 934.3 1046.7 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 0 200 400 600 800 1000 1200

2007 2008 2009 2010 2011

T o ko n U S D

Kresimentu Ekonomiku Naun-Petroliferu

Total non-Oil Non-Oil Growth

0 100 200 300 400 500 600 700

2006 2007 2008 2009 2010 2011

13.9 33.4 48.4 54.6 60.6 43.5 15.6

30.6

111.9

245.7 241.5

557.2

Investimentu Setor Publiku (GFCF)

Investimentu Setor Privadu -Naun Petroliferu (GFCF)

Komparasaun Investimentu Husi Setor Privadu no Publiku (Naun Petroliferu)


(35)

35 20.8 20.2 14.6 13.3 8.6 5.7 3.0 2.5 2.4

8.8

Kontribuisaun Sektoral ba PIB Naun-Petroliferu (2014) Construction Public administration and defence; compulsory social security

Agriculture, forestry and fishing

Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles Real estate activities

Information and communication Accommodation and food services Manufacturing -$1,500 -$1,000 -$500 $0 $500 $1,000 $1,500 $2,000 $2,500

2007 2008 2009 2010 2011

PIB TL (USD Tokon) – Modelu Despeza

Government Consumption

Household and Other Consumption Government Investment

Private Sector Investment Net Exports

ITA AGORA IHA NEBE?


(36)

36

$-1,500 $-1,000 $-500 $- $500 $1,000 $1,500 $2,000 $2,500 $3,000 $3,500

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Balansu Komersiu Timor-Leste (Tokon USD, Presu 2010)

Trade Balance Non-Oil Trade Balance

Source: 2011 Timor-Leste National Accounts 2000-2011

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: TL Defisit iha Komersiu Internasional

(wainhira eksklui Mina-rai nudar produtus eksportasaun )


(37)

37

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: TL Nia Eksportasaun

(Eksklui Mina-rai)

$49,207

$34,512

$41,660

$53,253

$76,893 $79,334

$- $5,000 $10,000 $15,000 $20,000 $25,000 $30,000 $35,000

$- $10,000 $20,000 $30,000 $40,000 $50,000 $60,000 $70,000 $80,000 $90,000

2008 2009 2010 2011 2012 2013

TL Nia Eksportasaun (000 USD)


(38)

38

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: TL Nia Importasaun (000 USD)

$- $100,000 $200,000 $300,000 $400,000 $500,000 $600,000 $700,000 $800,000 $900,000

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Non-Merchandise Import Merchandise Import

$45,345 $182,975 $154,482 $193,799 $226,245 $454,134 $359,605 0 50,000 100,000 150,000 200,000 250,000 300,000 350,000 400,000 450,000 500,000 $- $50,000 $100,000 $150,000 $200,000 $250,000

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Mineral products Vehicle & spareparts products Cereals products Machinary products

Electrical machinery and electronic prodcuts Beverages, spirits and vinegar products Optical, photographic, cinematographic & surgical instruments Iron and steel products

Iron or steel articles Pharmaceutical products Total

Merchandise & Non Merchandise


(39)

39

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: Kresimentu Ekonomia Boot Maibe

Inflasaun Mos Boot

Iha Q4 2013, Inflasaun tun

aka’as


(40)

40

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: Fatores Eksternal Kauza Inflasaun

Estavel iha 2011-2013 Maibe Inflasaun Boot Nafatin

Evidensia Katak

Kauza Inflasaun Husi Fatores Domestikas

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170

Dec-09 Apr-10 Aug-10 Dec-10 Apr-11 Aug-11 Dec-11 Apr-12 Aug-12 Dec-12 Apr-13 Aug-13 Dec-13

N o m in a l e ff e ct iv e e xc h a n ge r a te i n d e x In d is e P re su F A O n o M in a -r a i

Indise Fatores Eksternais (Dez 2009 too Dez 2013

)


(41)

41

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: Inflasaun nebe boot no produtivadade

nebe

ki’ik

nudar impedimentus ba investimentu husi setor privadu

0 20 40 60 80 100 120 $0 $20 $40 $60 $80 $100 $120 $140 $160 $180 $200

Indonesia Philippines* Timor-Leste Vietnam

A

d

ju

st

e

d

N

e

t

E

n

ro

llm

e

n

t

in

P

ri

m

ar

y

Sc

h

o

o

l (

%

)

2

0

1

0

Sal

ar

iu

Me

n

sal

U

SD

Komparasaun Produtividade ho Salariu

Monthly Nominal Wage (USD) Enrollment in Primary School

Source: International Labour Organisation and World Bank *Adjusted Net Enrollment in Primary School (%) from 2009


(42)

42

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia

:

Investimentu Eksternu Diretu

FDI

8,695

39,698

49,931

28,516

47,075

18,218 18,538

- 10,000 20,000 30,000 40,000 50,000 60,000

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Fonte: Banco Central website


(43)

43

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: Kresimentu Setor Manufatura no

Agrikultura sei

ki’ik

Dezafiu ba Kriasaun Kampu Servisu no Aumenta

Rendimentu Uma Kain

(USD Tokon)

$0

$50

$100

$150

$200

$250

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012


(44)

Fatores Nebe Dezafia Kresimentu Iha Setor Manufatura

Kustu trabalhador nebe boot kompara ho sira nia produtividade

tamba edukasaun

nebe kiik, konhesimentu nebe oituan, no atitude servisu nebe la kontribui ba

produtividade;

Ambiente investimentu nebe ladun kondusivel;

Inflasaun boot iha 2011 too 2013 nunee halo kustu produsaun ba setor privadu boot;

Tasa importasaun

ka i port dut

nebe kiik nunee ladun insentiva industrias

domestika;

Iha potensia barak

maibe seidauk dezenvolve ho maximu

Esforsu Nebe Halo Ona

Estabele FDKH iha 2011 ho esperansa atu hadia rekursus umanus iha Timor-Leste

Hadia klima investimentu

Estabelese SERVE no estabelese FI atu hadia

infra-estrutura iha Timor-Leste

Inflasaun hahu tuun ona iha Q4 2013

Governu iha komitmentu atu

re ie lei

tributaria

Estudu no asaun konkreta balun kona-ba diversifikasaun ekonomia hahu implementa

ona.

44

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: Kresimentu iha Setor Manufatura

Dezafiu no Esforsu


(45)

10%

7% 9% 7%

60% 63%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2001

2007

2010

2013

Unemployment Rate

Percentage of Working Age Population not in Employment

Fontes: TLSLS 2001 & 2007 no Timor-Leste LFS 2010 & 2013 *13th International Conference of Labour Statisticians Standards

45

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: Populasaun ho tinan apropriadu atu

servisu

barak mak la involve iha merkadu trabalhu


(46)

ITA AGORA IHA NEBE?

(1)

Dezenvolvimentu Ekonomia: Kriasaun Empregu Husi

Setor Privadu

21.7

11.9

0 5 10 15 20 25

0 10,000 20,000 30,000 40,000 50,000 60,000 70,000

2010 2011 2012 Feto Mane Kresimentu

Empregu Kria Husi Setor Privadu Naun-Petroliferu

-150 -100 -50 0 50 100 150 200 250

Indonesia Micronesia, Fed. Sts. Mongolia Philippines Timor-Leste Vanuatu Vietnam Lao PDR Tonga W. Samoa

Less than 6 years 6 to 20 years 11 years plus


(47)

ITA AGORA IHA NEBE?

(2)

Dezenvolvimentu Ekonomia: Kriasaun Empregu Husi

Setor Privadu

Kriasaun Empregu Husi Setor Privadu Bazeia ba Industria

Manufaktu ra

Konstrusa un

"Retail & Wholesale

"

Akomodas aun & Restorante

Industria

Seluk Total 2010 2,600 10,000 12,800 6,300 14,800 46,500 2011 2,300 16,600 18,300 6,300 12,900 56,400 2012 2,100 17,000 21,900 6,300 15,900 63,200

0 10,000 20,000 30,000 40,000 50,000 60,000 2010

2011 2012

39,200

48,100 52,600

7,200 8,300

10,600

Distritu 12 Distritu Dili

Kriasaun Empregu Husi Setor Privadu Bazeia ba Distritu


(48)

ITA AGORA IHA NEBE?

Dezenvolvimentu Ekonomia: Se mak benefisia Husi Kresimentu

Ekonomiku Nebe Boot

Fonte: Banku Mundial

Participation rate for 12 to 17 year olds

0 20 40 60 80 100

Poorest Poorer Middle Richer Richest

S

ha

re (%

)

2009-10 2007 2001

Under 5 year olds with a BCG shot

0 20 40 60 80 100

Poorest Poorer Middle Richer Richest

S

ha

re (%

)

2009-10 2007 2001


(49)

Kresimentu

Ekonomiku

Nebe Boot,

Inklusivu no

Sustentavel

Estabilidade

Makro-Ekonomia

Diversifika Ekonomia: Agrikultura, Turizmu,

Petroliferu, Manufaktura

Reforma Estrutural

Hadia

Infra-estrutura

Hadia Rekursus Humanus no

Aumenta Produtividade

49

ITA AGORA IHA NEBE?

(1)

Dezenvolvimentu Ekonomia: Estratejia Atu Iha Kresimentu

Ekonomiku Nebe Boot, Inklusivu no Sustentavel


(50)

ESTABILIDADE MAKRO EKONOMIA

Asegura Katak Politika Fiskal Sustentavel:

Tamba setor privadu duvida atu investe se karik iha tempu

naruk despeza no demanda governu la sustentavel

Inflasaun Moderada:

Timor-Leste hahu iha inflasaun nebe kiik (Q4 2013), importante atu

mantein inflasaun entre 4%-6%

REFORM ESTRUTURAL

Objetivu:

Atu halo ambiente negosiu iha Timor-Leste sai atrativu liu tan.

Politika Atu Halo Ferforma Estrutural

- SERVE (One Stop Shop)

- Presiza Lei ba Rai (Kolateral)

- Lei investimentu

- Lei tributaria

50

ITA AGORA IHA NEBE?

(2)

Dezenvolvimentu Ekonomia: Estratejia Atu Iha Kresimentu

Ekonomiku Nebe Boot, Inklusivu no Sustentavel


(51)

IHA KOMITMENTU ATU KONTINUA HADIA INFRA-ESTRUTURA NO REKURSUS

UMANUS:

Objetivu: Atu hatuun kustu produsaun, risku no aumenta produtividade

Infra-estrutra: Estarada, eletrisidade (Jestaun O&M), portu, aeroportu, be mos

Rekursus Umanu: asesu ba edukasaun, kualidade edukasaun no edukasaun nebe

orienta ba

de a d a d suppl

DIVERSIFIKA EKONOMIA:

Dezenvolve Setor Agrikultura: tamba iha potensia (maibe tenki bazeia ba

vantajen komparativu), populasaun barak (liu-liu iha areas rurais) mak sei

depende ba setor ida nee, no Agrikultura nudar setor ho karakter

la or

i te si e. o “ME

Dezenvolve Setor Turismu: tamba iha potensia, labor intensive no ho natureza

SME;

Dezenvolve Setor Petroliferu: liu-liu industria downstream

Dezenvolve Setor Manufaktura: transformasaun ekonomia

o la or i te si e

Dezenvolve SME: Tamba sei halo ekonomia ho aliserse nebe metin, labor

intensive.

51

ITA AGORA IHA NEBE?

(3)

Dezenvolvimentu Ekonomia: Estratejia Atu Iha Kresimentu

Ekonomiku Nebe Boot, Inklusivu no Sustentavel


(52)

ITA AGORA IHA NEBE?

Aprezentasaun 5 :

Jestaun Fundu Petroliferu


(53)

53

15,671

(4,000) (2,000) - 2,000 4,000 6,000 8,000 10,000 12,000 14,000 16,000 18,000

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Mar 2014

Balansu inisiu Reseitas petroliferas Retornu investimentu Levantamentu Balansu Ikus

ITA AGORA IHA NEBE?


(54)

ITA AGORA IHA NEBE?

Fundu Petroliferu: Reseitas Fundu Mina-rai

0 250 500 750 1,000 1,250 1,500 1,750 2,000 2,250 2,500 2,750 3,000 3,250 3,500 3,750 4,000 M il iau n de do lares de A meri ka nu Other Taxes Kitan

BU Additional Profits Tax BU Income Tax

BU Profit Oil BU FTP

Source: NDPF and BU 2013

•Figura 2013-2022 bazea ba kalkulasaun no asumpsaun iha Orsamentu 2014. Kalkulasaun atualizadu


(55)

Alokasaun Jestor/Manager Allocations Alokasaun Ativu/Asset Allocations

92.4 % 7.6% 80.0 % 20.0 % 80% 20% 76% 20% 4% 60% 20% 5% 15%

BCTL BIS Schroders SSGA

US Treasuries Non US Sovereign Developed Bonds

Developed Market Equity Tempu

2009 2010 2011 2012 2013

68.1 % 34.9 % 53% 20% 5% 17% 5% BlackRock 50% 10% 40% 50% 10% 10% 5% 17% 8% 92.4 % 3.6% 4.0%

55

ITA AGORA IHA NEBE?

Fundu Petroliferu: Diversifikasaun Investimentu Fundu

Petroliferu no Jestores


(56)

56

ITA AGORA IHA NEBE?

Fundu Petroliferu: Prosesu no Estratejia Investimentu FP iha

Futuru


(57)

June 2014

Ba futuru..?

Global Equity (40%)

Global Sovereign bonds, ex US (10%)

US Treasury (50%)

Global Equity

Global Sovereign bonds, ex US

US Treasury

Emerging Sovereign bonds??? Company bonds???

57

ITA AGORA IHA NEBE?

Fundu Petroliferu: Distribuisaun ba Investimentu FP Iha

Futuru Seidauk Deside


(58)

$2,109

$- $500 $1,000 $1,500 $2,000 $2,500

0.0% 1.0% 2.0% 3.0% 4.0% 5.0% 6.0% 7.0% 8.0%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Annual return, % (LHS) Cummulative net income (millions) (RHS)

58 -10.0%

-5.0% 0.0% 5.0% 10.0% 15.0% 20.0% 25.0% 30.0%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Developed market bonds Developed market equities

Retornu Investimentu Likidu FP

Kontribuisaun Tuir Alokasaun Ativu

Diversifikasaun hanesan xave atu jere risku..

ITA AGORA IHA NEBE?


(59)

(Investimentu FP iha 31 Dezembru 2013) NORTH

AMERICA

77 %

EUROPE

15 %

ASIA 8 %

59

ITA AGORA IHA NEBE?


(60)

ITA AGORA IHA NEBE?

Aprezentasaun 6 :

Revizaun Despeza Publika


(61)

Ri

ke

za

Mi

n

a

-r

a

i

Fundu Mina-rai

Reseitas

Petroliferas iha

Futuru

Orsamentu

Jeral Estadu

(OJE)

Emprestimus

R

e

se

it

a

s

D

o

m

e

st

ik

a

s

Reseitas husi

impostos

Reseitas laos

imposto

Ajensia

retensaun

RSE

Despezas Governu

Promesas

Kapital

Rekorrente

ITA AGORA IHA NEBE?


(62)

Revenues

Despezas

Reseitas & Finansiamentu

Reseitas Domestikas

Rikosoin Mina-rai

Emprestimu

Rekorente

Kapital

Promesas (inklui

selu emprestimu)

=<

ITA AGORA IHA NEBE?


(63)

$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600

2008 Actual 2009 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Actual 2014 Budget

(USD Tokon)

Recurrent Capital

63

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika: Orsamentu no Despeza Atual Domina Husi Despeza ba Rekorente


(64)

KUALIDADE

DESPEZA

Osan la Gasta

ou Gasta Lalais

Despeza

Balun la Fo

Benefisiu

Direita

Despeza

Oituan ba

O&M

Gasta Boot

Maibe

Rezultadu

Oituan

64

ITA AGORA IHA NEBE?


(65)

65

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika: Orsamentu vs Ezekusaun

2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007T 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Orsamentu 76 80 87 142 329 116 788 681 838 1,306 1,806 1,648 1,500 Ezekusaun Real 60 59 65 89 160 64 484 604 760 1,097 1,198 1,080 220 % Ezekusaun 79% 74% 75% 62% 49% 55% 61% 89% 91% 84% 66% 65% 15%

79% 74% 75% 62% 49% 55% 61%

89% 91%

84% 66% 65% 15% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% - 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 1,600 1,800 2,000 USD Tokon


(66)

66

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika: Osan la Gasta – Ezekusaun Kiik Tamba Ezekusaun Kiik Iha Fundu Infra-Estrutura

84%

66%

65%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600 $1,800 $2,000

2011 2012 2013


(67)

$0 $50 $100 $150 $200 $250 $300

Despeza Kada Fulan (Tokon USD)

2013

67

ITA AGORA IHA NEBE?


(68)

$0 $100 $200 $300 $400 $500 $600

Valor Kontratu Kada Fulan Iha Tinan 2013

2013

68

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika: Kualidade Despeza – Kontratu Barak Mak Halo Iha Q4


(69)

$0 $10,000,000 $20,000,000 $30,000,000 $40,000,000 $50,000,000 $60,000,000

Local Travel Training & Workshop Goods & Services Goods & Services

2008 Actual 2009 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Actual 2014 Budget

69

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika: Kualidade Despeza – Despeza Nebe la fo Benefisiu Direita ba Povu


(70)

70

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika: Kualidade Despeza – Orsamentu ba Manutensaun Kiik

Orsamentu ba Konstrusaun Boot-Maibe ba Manutensaun Kiik

$0 $20 $40 $60 $80 $100 $120

$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Asset Value of Roads

Roads Maintenance Required @8%


(71)

71

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika: Kualidade Despeza – Alokasaun Orsamentu ba Konstrusaun Irigasaun Boot Maibe Orsamentu la Sufisiente ba Manutensaun


(72)

Orsamentu boot maibe ezekusaun kiik

Iha Evidensia katak kontratu no despeza barak mak halo iha Q4

nunee potensia ba

si gle sour e

Iha aumentu ba despeza nebe la fo benefisiu direita ba povu

Orsamentu ba konstrusaun boot

maibe Orsamentu ba

Manutensaun kiik

Mai ita halo orsamentu bazeia ba:

- Sustentabilidade Fiskal

- Kapasidade Ezekusaun

- Kualidade Despeza

- Kapasidade Ekonomia hodi Absorve (Absorptive Capacity)

72

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika: Konkluzaun


(73)

$106

$54

$47

$32 $30

$13 $0 $20 $40 $60 $80 $100 $120 Procurement of major construction

component of the project has been

delayed

Design or feasibility study has been delayed

Construction and therefore payment

has proceeded more slowly than

envisaged

Poor quality construction has

led to non-payment

Delays/Problems with the contract

Payment processing constraints/delays

Ezekusaun Fundu Infra-estrutura (USD Tokon)

Problema planu

Aprovisionamentu Difisil Atu Hadia Iha Tempu Badak

Hatudu Katak Kapasidade Setor Privadu Nudar Fator

Ida Nebe Impede Ezekusaun FI

73

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika – Dezafius Iha Ezekusaun Projetos Fundu Infra-estrutura


(74)

74

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika

Desafios Iha Implementasaun Projectos

Fundo das Infraestruturas

28 May 2014

20

 Falta de Planeamento nebe diak iha faze preparasaun no exekusaun

projectos.

 Kompanhias barak mak seidauk iha kapacidade teknika, financeira no gestaun

de projectos. E.g. Kompanhias barak mak laiha pessoal tekniku experiente ba gestaun, supervisaun no trabalhadores qualificados ba exekusaun projetos tuir especifikasaun teknika nebe iha.

 Atraso iha mobilização recursos no materiais de construção

 Execução projectos iha terreno neneik liu tamba falta de monitorização no acompanhamento husi gestores empresa construtora, supervisao no projecto nain

 Dala barak, laiha entendimento diak entre empresa construtora, consultor

supervisão no projecto nain iha matérias técnicas relaciona ho execução projecto.

 Dala barak, submisaun documentos ba processo pagamento tama incompleto  Supervisaun no monitorizasaun projectos precisa fortifica ho capacidade


(75)

75

ITA AGORA IHA NEBE?

Revizaun Despeza Publika -- Lalaok servisu Aprovizionamentu (Work Flow Chart)

Prosesu Inisiu

1. Projetu Nain prepara dokumentus (Dezeñu

tékniku, BOQ, Informasaun ba tender, TOR, sst)

2. Vistu husi MPS kona-ba orsamentu (fundus

Infraestrutura).

3. Verifikasaun husi ADN kona-ba kustu no kualidade 4. CNA verifika depois hahú prosesa.

Prosesu Konkursu no Avaliasaun

1. CNA analiza dokumentus, no fó sai anúnsiu ba públiku (Media lokál, Website MOF no DG Market) durasaun anúnsiu mínimu fulan 1.

2. Hafoin halo pre bid meeting no

su isau proposta tuir data e’e e

termina. Proposta hotu sei loke ba públiku/perante kompetidór sira nia oin iha loron hanesan.

3. Prosesu avaliasaun proposta tékniku no finanseiru (mínimu semana 2, másimu fulan 1).

4. Valor kontratu husi $5M>, sujeitu ba aprovasaun Conselho Ministros, se valor menus husi <$5M aprovasaun husi

CAFI/PM.

5. Publika Intend to Award (loron 5);

Te pu e’e ak oportu idade a ko petidór sira hodi hato’o kei a o

hetan debriefing husi CNA.

Adjudikasaun Kontratu

1. Preparasaun Kontratu

(Negosiasaun kontratu aplika ba servisu konsultoria)

2. Asinatura Kontratu (husi Kompañia Manan nain no Projecto Nain)

3. CNA sei lori fila ko tratu e’e e

asina ba Tribunal de Kontas hodi hetan vistu Previa. (Mínimu semana 2).

4. Entrega hikas kontratu ba projecto nain hodi hahú ezekusaun projecto. 5. Ezekusaun Projecto hahú

(kualidade, fiskalizasaun fila hotu ba responsabilidade Projecto nain no ADN).


(76)

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Aprezentasaun 7 :

Politika Fiskal no Envelope Fiskal


(77)

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal Timor-Leste

Politika Fiskal:

- Vantajen: Iha Fundu Petroliferu nudar Reserva

- Desvantajen: Sei depende

aka’as

ba Mina-rai

tamba

reseitas domestika menus husi 11% husi despeza total anual

Tenki hakore an husi dependensia

aka’as

ba Mina-rai - hasae

reseitas domestika liu husi diversifikasaun ekonomia no politika

ekonomia nebe orientadu ba kresimentu nebe boot, sustentavel,

no inklusivu

.

Politika Fiskal tenki sustentavel ba tempu naruk no iha kualidade

despeza nebe promove dezenvolvimentu

- Infra-estrutura,

- Rekursus umanus,

- Sosiu-ekonomiku,


(78)

Atu iha

Sustentabilidade Fiskal

, Governu estabele ona instrumentu fiskal hirak tuir mai

nudar meius atu kontrola despeza publiku

Regulamentu Fiskal

Deskrisaun

Rendimentu Sustentavel Estimativu (RSE)

Foti 3% deit husi Fundu Petroliferu hodi Nunee TL nia Fundu Petroliferu la hotu iha tempu naruk

Enkuadramentu Despeza Publiku Bazeia ba Estratejia PED

Politika Fiskal Fo tloadi g : Foti liu E“I iha te pu adak hodi finansia programa dezenvolvimentu infra-estrutura no Rekursus Umanus – maibe tenki fila fali ba ESI iha mediu no longu-prazu.

Despeza Rekorente Presiza iha disiplina ba despeza rekorente - atu iha

sustentabilidade fiskal, kresimentu anual despeza rekorente labele liu 4% too 6%

Fiscal Deficit Rule Non-oil deficit = (domestic revenue – expenditure)/ non-oil GDP. This

shows increase in demand due to Government expenditure. Should not exceed 70% and should fall to 50% in medium term

Reseitas Domestika Tenki hasae reseitas domestika liu husi: kresimentu ekonomiku

nebe boot, hadia lei tributaria no administrasaun tributaria Determinasaun Envelope Fiskal Konselhu Ministrus determina envelope fiskal bazeia ba:

prioridade nasional, sustentabilidade fiskal, kapasidade ezekusaun, kualidade despeza no kapasidade ekonomia atu

absorve 78

ITA PRESIZA HALO SAIDA?


(79)

$0 $500 $1,000 $1,500 $2,000 $2,500 Actual 2008 Actual 2009 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014 Outer Budet 2015 Outer Budet 2016 Outer Budet 2017 Outer Budet 2018

Recurrent

Capital

Despeza atual nee tuir disiplina fiskal ka lae?

Planu despeza iha futuru nee tuir disiplina fiskal ka lae?

79

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: Despeza Atual no Planu Despeza Iha Futuru

Tuir RSE ka lae?


(80)

$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600 $1,800 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014 Outer Budet 2015 Outer Budet 2016 Outer Budet 2017 Outer Budet 2018

ESI Actual Withdraw

LAE: Tamba foti liu RSE

LAE: Tamba foti liu RSE

80

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: Despeza Atual no Planu Despeza Iha Futuru

Tuir RSE ka lae?


(81)

$0 $500 $1,000 $1,500 $2,000 $2,500 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014 Outer Budet 2015 Outer Budet 2016 Outer Budet 2017 Outer Budet 2018

Total SDP Level of Expenditure Rule

LAE: Tamba despeza atual

gasta liu estratejia despeza

PED

LAE: Tamba planu despeza iha futuru sei boot liu – kompara ho estratejia Despeza PED

81

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: Despeza Atual no Planu Despeza Iha Futuru

Tuir Estratejia Despeza PED ka lae?


(82)

$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600 $1,800 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014 Outer Budet 2015 Outer Budet 2016 Outer Budet 2017 Outer Budet 2018

Actual Withdraw SDP Total Withdraw Rule

LAE: Tamba foti liu estratejia Fro tloadi g

iha PED

82

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: Despeza Atual no Planu Despeza Iha Futuru

Tuir Estratejia Despeza

Fro tloadi g

iha PED ka lae?


(83)

$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 Actual 2008 Actual 2009 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014 Outer Budet 2015 Outer Budet 2016 Outer Budet 2017 Outer Budet 2018

Recurrent

2008 Recurrent Expenditure with 6% Growth Rate

LAE: Tamba kresimentu

anual despeza

rekorente liu 6%

83

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: Despeza Atual no Planu Despeza Rekorente

Tuir Disiplina Fiskal ka lae?


(84)

Governu iha komitmentu atu aumenta reseitas domestika

Presiza estabele grupu trabalhu nasional ba reforma lei tributaria no

investimentu

Komitmentu Governu iha 2014

10.3%

9.9% 10.2% 9.5%

9.4%

0.00% 2.00% 4.00% 6.00% 8.00% 10.00% 12.00%

Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014

84

ITA PRESIZA HALO SAIDA?


(85)

85

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: OJE Iha Pasadu Tuir Envelope Fiskal Nebe Determina iha YRW ka Lae

$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600 $1,800 $2,000

2012 2013 2014

Tokon USD

Ceiling

Budget

Actual

Too iha 08 Maiu 2014


(86)

Regulamentu Fiskal

Kumpri Regulamentu Fiskal ka lae?

Rendimentu Sustentavel Estimativu

LAE: Ita foti osan liu RSE husi Fundu

Petroliferu ba OJE anual

Politika Fiskal

Fro tloadi g

Tuir

Estratejia Despeza PED

LAE: Ita gasta barak liu kompara ho

politika fiskal

fro tloadi g

iha PED

Politika Fiskal Foti

Liu R“E

Tuir

Estratejia Nebe Artikula iha PED

LAE: Ita foti liu RSE husi Fundu Mina-rai

la tuir estratejia nebe artikula iha PED

Kresimentu Anual Despeza Rekorente

(4% too 6%)

LAE: Hahu husi ano fiskal 2008

kresimentu despeza rekonrente liu 6%

Hasae Reseitas Domestika Nudar %

Husi PIB

LAE: Reseitas Domestika la sae

aka’as

maski kresimentu ekonomiku boot

rejime tributaria jenerouzu liu

Envelope Fiskal

LAE: Iha 2012-2014, orsamentu sempre

boot liu envelope fiskal

86

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: Sumariu Kona-ba Regulamentu no Disiplina Fiskal


(87)

87

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2010 2011 2012 2013 2014

Fiscal Deficit GDP (Non-Oil Sector) Short Term Rule long Term Rule

Ita dala barak ona la tuir regulamentu fiskal nebe iha,

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: Ita Disiplina Iha Fiskal Ka Lae?


(88)

Ministeriu Finansas liu husi Diresaun Nasional Politika Ekonomia

halo ona estudu no analize kona-ba enkuadramentu fiskal ba

Timor-Leste iha tempu naruk:

Asumsoens/Asumsi Prinsipais iha estudu nee mak:

Despeza ba kapital dezenvolvimentu hanesan iha livru

orsamentu no 1 ba OJE 2014

Kresimentu despeza rekorente 9% kada tinan

Tasa reseitas domsetika 10% husi total PIB

nivel ekonomia

aumenta boot.

Rezultadu analize hatudu katak Fundu Petroliferu sei hotu iha

2030

Hahu iha 2031 despeza tenki hatuun no sei afeta ba

dezenvolvimentu ekonomiku.

88

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

(1) Politika Fiskal: Saida Mak Sei Akontese se karik Ita Kontinua la iha Disiplina Fiskal


(89)

-$1,000 $0 $1,000 $2,000 $3,000 $4,000 $5,000 $6,000

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 ESI Loans Domestic Revenue Total Expenditure Total Sustainable Revenue

Diferensa ida nee finansia husi foti liu RSE

Iha 20130, balansu Fundu Petroliferu zero nunee

89

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

(2) Politika Fiskal: Saida Mak Sei Akontese se karik Ita Kontinua la iha Disiplina Fiskal


(90)

Governu presiza define prioridade nasional ba 2015

Bazeia ba evidensia hirak nee no hodi konsidera: sustentabilidade

fiskal, kapasidade ezekusaun, kualidade despeza no kapasidade

ekonomia atu absorve, Ministeriu Finansas rekomenda envelope

fiskal ba OJE 2015 ho montante US$ biliaun 1.300

Montante ida nee tuir estratejia despeza PED no bele asegura

sustentabilidade fiskal ba tempu naruk

90

Total Envelope Fiskal

$1,300 million

Envelope Fiskal ba Despeza Rekorente

$793 million

Envelope Fiskal ba Despeza Kapital &

Dezenvolvimentu

$507 million

ITA PRESIZA HALO SAIDA?


(1)

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: OJE Iha Pasadu Tuir Envelope Fiskal Nebe Determina iha YRW ka Lae

$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600 $1,800 $2,000

2012 2013 2014

Tokon USD

Too iha 08 Maiu 2014


(2)

Regulamentu Fiskal Kumpri Regulamentu Fiskal ka lae? Rendimentu Sustentavel Estimativu LAE: Ita foti osan liu RSE husi Fundu

Petroliferu ba OJE anual Politika Fiskal Fro tloadi g Tuir

Estratejia Despeza PED

LAE: Ita gasta barak liu kompara ho politika fiskal fro tloadi g iha PED Politika Fiskal Foti Liu R“E Tuir

Estratejia Nebe Artikula iha PED

LAE: Ita foti liu RSE husi Fundu Mina-rai la tuir estratejia nebe artikula iha PED Kresimentu Anual Despeza Rekorente

(4% too 6%)

LAE: Hahu husi ano fiskal 2008

kresimentu despeza rekonrente liu 6% Hasae Reseitas Domestika Nudar %

Husi PIB

LAE: Reseitas Domestika la sae aka’as maski kresimentu ekonomiku boot – rejime tributaria jenerouzu liu

Envelope Fiskal LAE: Iha 2012-2014, orsamentu sempre boot liu envelope fiskal

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: Sumariu Kona-ba Regulamentu no Disiplina Fiskal


(3)

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2010 2011 2012 2013 2014

Ita dala barak ona la tuir regulamentu fiskal nebe iha,

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

Politika Fiskal: Ita Disiplina Iha Fiskal Ka Lae?


(4)

Ministeriu Finansas liu husi Diresaun Nasional Politika Ekonomia

halo ona estudu no analize kona-ba enkuadramentu fiskal ba

Timor-Leste iha tempu naruk:

Asumsoens/Asumsi Prinsipais iha estudu nee mak:

Despeza ba kapital dezenvolvimentu hanesan iha livru

orsamentu no 1 ba OJE 2014

Kresimentu despeza rekorente 9% kada tinan

Tasa reseitas domsetika 10% husi total PIB

nivel ekonomia

aumenta boot.

Rezultadu analize hatudu katak Fundu Petroliferu sei hotu iha

2030

Hahu iha 2031 despeza tenki hatuun no sei afeta ba

dezenvolvimentu ekonomiku.

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

(1) Politika Fiskal: Saida Mak Sei Akontese se karik Ita Kontinua la iha Disiplina Fiskal


(5)

$0 $1,000 $2,000 $3,000 $4,000 $5,000 $6,000

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 ESI Loans Domestic Revenue Total Expenditure Total Sustainable Revenue

Diferensa ida nee finansia husi foti liu RSE

Iha 20130, balansu Fundu Petroliferu zero nunee

ITA PRESIZA HALO SAIDA?

(2) Politika Fiskal: Saida Mak Sei Akontese se karik Ita Kontinua la iha Disiplina Fiskal


(6)

Governu presiza define prioridade nasional ba 2015

Bazeia ba evidensia hirak nee no hodi konsidera: sustentabilidade

fiskal, kapasidade ezekusaun, kualidade despeza no kapasidade

ekonomia atu absorve, Ministeriu Finansas rekomenda envelope

fiskal ba OJE 2015 ho montante US$ biliaun 1.300

Montante ida nee tuir estratejia despeza PED no bele asegura

sustentabilidade fiskal ba tempu naruk

Total Envelope Fiskal $1,300 million

Envelope Fiskal ba Despeza Rekorente $793 million Envelope Fiskal ba Despeza Kapital &

Dezenvolvimentu

$507 million

ITA PRESIZA HALO SAIDA?