Yellow Road Workshop 2014
YELLOW ROAD WORKSHOP 2014
1
H
A
D
I
A
U M A - L A R A N
H
A
M
E
T
I
N
(2)
2
YELLOW ROAD WORKSHOP
29 -30 MAIU - 2014
AJENDA
1. ITA ATU BA NEBE?
2. ITA AGORA IHA NEBE?
(3)
ITA ATU BA
NEBE?
APREZENTASAUN 1:
Planeamentu,
Implementasaun &
Monitorizasaun
(4)
ITA ATU BA NEBE?
PED: Nasaun ho Rendimentu Médiu-Altu iha 2030
Halakon
ki’ak
, sidadaun tomak moris saudavel no
edukadu, no iha nivel moris nebe
hanesan
Programa V Governu (2012-2017),
MDG (2015) & New Deal.
Planu Asaun
Anual
(5)
5
FAZE I
•
Dezenvolve Rekursus
Umanus;
•
Dezenvolve
Infra-estrutura;
•
Hametin Institusoens
•
MDGs o New Deal
FAZE II
•
Kontinua Dezenvolve
Infra-estrutura;
•
Hametin Rekursus
Umanus;
•
Haburas
Kompetividade
Ekonomika
FAZE III
•
Halakon
Ki’ak
;
•
Haforsa Sétor Privadu
o
Kooperativa;
•
Moderniza no
Diversifika Ekonomia
PLANU BA 2011-2015
PLANU BA 2016-2020
PLANU BA 2021-2030
PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTU NASIONAL 2011-2030
(6)
6
AGRIKULTURA
TURISMU
PETROLIFERU
Moderniza no Diversifika Ekonomia
SETORES PRINSIPAIS: Dezenvolvimentu Infra-estrutura no Rekursus Umanus
PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTU NASIONAL 2011-2030
Visaun: Timor-Leste Sai Nasaun ho Rendimentu M
é
diu-Altu iha
0 0
(7)
7
KAPITAL SOSIAL
• 93% labarik asesu ona ba kualidade ensinu baziku;
• Iha ona postu saude ba Suco ho populasaun 1,500 and 2,000; • Kuaze 55,000 uma harí ona ba ema ki’ak
EKONOMIA
•Produtividade sétor agrikultura aumenta signifikante, sétor turismu buras no ekspanda ona, no sétor privadu involve ona iha industria hotu hotu, liu-liu husi empreza kiik no médiu.
INFRAESTRUT URA
• Estradas rurais tomak rehabilita ona;
• 75% populasaun rural asesu ona ba be mos;
• Povu tomak hetan ona naroman durante 24 oras no asesu ona ba linha telekomunikasaun; • Portu nebe iha rehabilita ona.
OBJETIVU:
Iha Oportunidades ba ema hotu-hotu ho forma justa no
inkluziva, no kresimentu ekonomiku nebe dinâmika no inovadora.
(8)
ITA ATU BA NEBE?
Relasaun Entre PED, PSGs and MDGs
Setores PED
PSGs
MDG
Dezenvolvimentu
Ekonomiku
Aliserse Ekonomiku
Eradika
ki’ak
no
hamlaha
Sosial Kapital
Servisus & Reseitas
Ensinu Baziku
Universal
Hamenus mortalidade
labarik
Hadia saude inan
Kombate Malaria, HIV
no moras seluk
Governasaun
Lejitimidade Politika
Promove igualidade
jeneru
Justisa
La iha metas espesifiku
Seguransa
La iha metas espesifiku
Planu
dezenvolvi
mentu
Infra-estrutura
iha PED atu
suporta
dezenvolvi
mentu
sosiu-ekonomiku
nebe
inklusivu
no
sustentavel
.
(9)
9
$1,361 1006
$3,976
1005
$2,969
$8,299
$0 $2,000 $4,000 $6,000 $8,000 $10,000 $12,000 $14,000
Lower Income Country
Timor Leste Lower Middle Income Upper Middle Income
Klasifikasaun Nasaun bazeia ba Rendimentu Per-kapita GNI (2011)
Income Classifiaction Bracket
ITA ATU BA NEBE?
Timor-Leste Hakarak Sai Nasaun
Ho Rendimentu
Médiu
-
Altu iha 2030
(10)
ITA ATU BA NEBE?
Oinsa Atu Sai Nasaun ho Rendimentu Médiu - Altu
Periodu Okupasaun Indonesia
Periodu Kolonizasaun too 1975
Nasaun - Rendimentu Baixa (GNI per-kapita <$ 1,035)
Nasaun-Rendimentu Médiu - Baixu (GNI per-kapita $1,036 too $4,085)
Nasaun-Rendimentu Médiu - Altu (GNI per-kapita $4,086 too $12,615)
Nasaun – Rendimentu Altu (GNI per-kapita >$12,616)
BELE ATINJI KA
LAE??? OINSA???
D
e
ze
n
v
o
lv
ime
n
tu
S
o
si
a
l
D
e
ze
n
v
o
lv
im
e
n
tu
E
ko
n
o
mi
k
u
Timor-Leste – non-oil GNI $1,361
10
ITA AGORA
(11)
ITA ATU BA NEBE?
Vizaun PED
–
Oinsa Atu Atinji
•
Atu atinji PED, TL tenki iha média
kresimentu ekonomiku boot ba tempu naruk, tinan eskola
aumenta ba 12.4, investimentu nebe boot, kampu trabalhu nebe barak no iha produtividade
aumenta.
11
•
Husi tinan 1950, Nasaun 13 (husi total 193 nasaunI) mak iha média kresimentu ekonomiku liu 7%
iha tinan 25 nia laran.
•
Iha nasaun 6 deit mak ho GNI per-kapita hanesan ho Timor-Leste no sai nasaun ho rendimentu
média - altu menus husi tinan 18
(12)
ITA ATU BA NEBE?
Economic Miracle C
ou tries
Persiza Tinan Hira
Hodi Sai Nasaun Rendimentu Médiu
- Altu
19
20
18
7 7 7
10
7
18
6
21
0 5 10 15 20 25
(13)
ITA ATU BA NEBE?
Estratejia Iha Mirra le E o o i Cou tries Hodi “ai Nasau
ho Rendimentu
Médiu
- Altu
Substitusaun
impor no
promove
eksportasaun
Promove
Investimentu
Boa
Governasaun
Orienta ba
Merkadu
Estabilidade
Makro
ekonomiku
(14)
ITA ATU BA NEBE?
Aprezentasaun 2:
Mekanismu Koordenasaun Politika Dezenvolvimentu (MKPD)
(15)
ITA ATU BA NEBE
Estrutura Mekanismu Koordenasaun Politika Dezenvolvimentu
Secretariat : GVPM
Secretariat: MPS, ADN, NPC
Secretariat: NDEP, MoF
Economic Strategic Sector
Co-Chairs: MoF/MoCIE/MoAF Supported by WB
Social Strategic Sector
Co-Chairs: VPM Supported by AusAID
Infrastructure Dev. Strategic Sector
Co-Chairs : MoPW/MoTC Supported by ADB
Secretariat: Justisa
Office of
Prime Minister
Governance /Institutional Dev. Strategic Sector
Co-Chairs: MoJ Supported by UN
Sub sector MoCIE Sub sector MoAF Sub sector Justice Sub sector Social Security Sub sector Natural Disasters Management Sub sector Health Sub sector Security Reform Sub sector WATSAN/Electricity Urbanization Sub sector Decentralization Sub sector Roads/Bridges/ Airports/Ports Sub sector Education Sub sector ASEAN Chair: MFAC Sub sector Petroleum/Natural Resources Sub sector Tourism Sub sector Youth National Secretariat DPMU, MoF Supported by UN
(16)
MKPD:
Nudar mekanismu koordenasaun ida atu operasionaliza no
implementa PED (2011-2030) no programa Governu.
Objetivu MKPD:
•
Atu identifika prioridades no hadia no hametin koordenasaun
servisu intra no inter-ministerial
•
Atu planea, koordena, implementa no monitoriza programa
governu.
•
Atu sai nudar forum dialogue ba programa dezenvolvimentu
entre Governu Timor-Leste no Parseiru Dezenvolvimentu sira.
(17)
Aplika Prinsipiu
Result Based Ma age e t
RBM
ba Matrix PED
17
Komponente Importante iha RBM:
1. Hirarkia ba metas Jestaun
2. Alokasaun Responsabilidade Akuntabilidade
3. Estabelese Alvu Planeamentu
(18)
PED Matrix
Setor Sosial Setor
Infra-estrutura Setor Ekonomiku
Setor Governasaun Metas 1: Asesu ba Edukasaun Metas 2: Asesu ba Saude
Metas 3: Protesaun Sosial Metas 4: Ambiente Sustentavel Metas 6: Promove Juventud e Metas 5: Promove Cultura Metas1: Aumenta Produtividade Metas 2: Asesu ba Servisu Metasb 3: Hadia Susstainabilidad e Increase Agricultural Production (Goal 1) Produsaun Agr. (Sub-Metas 1.1) Produtus Ai-han Produtus Komersiais Jestaun Bee Floresta (Sub-Metas 1.2) Sustentabilida de Florestal Produsaun Bamboo Produ saun Ho e Rattan Politika bazeia ba evidensia Konserva Rekursus Florestal Peskas (Sub-Metas 1.3) Aquakultura Preservasaun no Prousaun Ikan Lisensa ba peskas Pekuaria (Sub-Metas1.4) Produsaun animal Produsaun Susu been Dezenvolve Variedade Jestaun Animal Suade Aniamal Suporta Servisu Agr. (Sub-Metas 1.2) Karantina no Seguransa Peskiza Agri- no agro- business Politika no lejislasaun Servisu Ekstensaun Data/Stastiti ka Agrikultura Metas 1: Aumenta Prod Agr. Metas 2: Dezenvolv e Industria Metas 3: Kria Kampu Servisu Metas 4: Diversifika Ekonomia Metas 1: Seguransa & Estabilidade Metas 4: Kultura Demokra sia Metas 3: Kooperasa un Global Metas 5: Setor PUbliku
1. Hirarkia ba Metas
Atividades iha objetivus no sub-objetivus nia okos hodi fasil atu jere no monitoriza
Ezemplu: Aplika RBM ba Setor Estratejiku Ekonomiku
Metas 2:
Hametin Justisa
(19)
NIVEL 1: Metas
NIVEL 2: Sub-Metas
NIVEL 3: Produtus & Servisus
NIVEL 4: Atividades
ITA ATU BA NEBE?
2. Aloksaun Servisu no Responsabilidade
Iha alokasaun no responsabilidade servisu nebe klaru
Metas 1: Hasae Produsaun
Agrikula
Sub-Metas 1.1: Hasae crop
Productio
Sub-Metas 1.4 Aumenta area kultivasaun haree Sub-Metas 1.3
Hasae Produsaun Produtus Aihan
Responsavel: Diretor Jeral
Responsavel: Diretor Nasional Responsavel:
Vice Ministro Responsavel:
Ministro
19
(20)
LEVEL 1: Metas
LEVEL 2: Sub-Metas
LEVEL 3:
Produtus & Servisus
LEVEL 4: Atividades
ITA ATU BA NEBE?
3. Estabelese Metas
Kada objetivu, sub-objetivus no atividades iha metas no situasaun atual
Alvu: Produsaun Anual Produtus Aihan Aumenta
ba XXX iha XXX
Alvu: Area Kultivasaun aumenta ba XXX iha
tinan XXX Alvu: Produsaun annual
aumenta XXX% iha XXX Alvu: Iha kresimentu
XXX% kada tinan
Metas 1: Hasae Produsaun
Agrikula
Sub-Metas 1.1: Hasae crop
Productio Produtus: Hasae Produsaun Produtus Aihan Atividade: Aumenta Area Kultivasaun Haree 20
Ezemplu: Aplika RBM ba Setor Estratejiku Ekonomiku
Situsaun Atual: kresimentu XXX% iha
tinan XXX
Situsaun Atual: Prodasun Anual XXX iha
XXX
Situsaun Atual: Produsaun Anual Aihan
XXX iha XXX
Situsaun Atual: Area Kultivasaun XXX iha XXX
(21)
ITA ATU BA NEBE?
Ezemplu Matrix PED
21 Level 1 (Meta) Level 2 (Sub-Metas) Level 3
(Produtus & Servisu)
Level 4
(Atividades Prinsipais)
Hasae Produsaun Agrikula Hasae Crop productio Hasae produsaun ba
produtus aihan
Haree
Hasae produsaun haree
Alvu: Kresimentu anual ba
Setor XXX%. (Situasaun
Atual: kresimentu anual ba setor XXX% iha tinan XXX )
Alvu: Produsaun anual
ba crop sae XXXX%.
(Situasaun Atual:
Produsaun anual crop XXX% iha tinan XXX )
Meta: Produsaun anual ba produtus aihan sae XXX%
(Situasaun Atual: Produsaun anual ba produtus aihan XXX% iha tinan XXX) )
Alvu: Hasae produsaun haree ba 167,000 toneladas/tinan
iha tinan XXXX (Situasaun
Atual: Produsaun haree XXXX toneladas iha tinan XXX)
Alvu: Aumenta area kultivasaun ba haree too 57,000 hektares iha tinan XXXX (Situasaun Atual: Area kultivasaun haree XXX
hektares iha tinan XXX)
(22)
•
Implementasaun PED:
–
PED Matrix
–
AAP
•
Dezenvolvimentu Ekonomiku:
–
Indikadores Makro Ekonomia
•
Dezenvolvimentu Sosial:
–
MDG
•
Peace Building and State Building:
–
New Deal - liliu ho PSGs
22
ITA ATU BA NEBE?
(23)
ITA AGORA IHA NEBE?
Aprezentasaun 3 :
Dezenvolvimentu Sosial - MDG
(24)
Objetivu
Faze Frajilidade
Faze 1: Krize
Faze 2:
Hari’i & Reforma
Faze 3: Tranzisaun
Faze 4: Transformasaun
Faze: Rezilensia
1. Lejitimidade
Politika
2. Seguransa
3. Justisa
4. Fundasaun
Ekonomia
5. Reseita no
Servisu
(25)
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Sosial: MDG 1 - Eradika Ekstreme Kiak no Hamlaha
•Presiza servisu aka’as, orientadu no integradu hodi hadia TL nia Indikadores sosiais
•Indikadores sosiais no kresimentu ekonomiku iha relasaun ba malu: Kresimentu ekonomiku aumenta rendimentu no hadia padraun moris uma kain, nunee mos trabalhador nebe produtivu (saudavel non edukadu) bele aumenta produtividade ekonomiku.
25
41
30.1
22.7 23.8
66.2 16 Timor-Leste (2009) Cambodia (2007) Solomon Islands (2009)
Nepal (2013) São Tomé Principe
(2011)
Vanuatu (2006)
Populasaun Nebe Moris iha Linha Kiak Nia Okos (%)
52 28 11.5 28.8 14.4 11 Timor-Leste (2009) Cambodia (2010) Solomon Islands (2010) Nepal (2013) São Tomé Principe (2009) Vanuatu (2007)
Labarik ho Idade Menus Tinan 5 Nebe Todan la Too (%)
Meta: 31%
(26)
26
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Sosial: MDG 2
–
Ensinu Baziku Universal
94
97
94 95.3
98.6 86 Timor-Leste (2010) Cambodia (2013) Solomon Islands (2010)
Nepal (2013) São Tomé e Príncipe
(2010)
Vanuatu (2008)
Net E rol e t Rasio iha Ensinu Primaria %
Meta: 100%
85.1
92.5
89 88.6
80.2 92 Timor-Leste (2007) Cambodia (2013) Solomon Islands (2010) Nepal (2013)
São Tomé e Príncipe
(2001)
Vanuatu (2009)
Literacy rate of youth 5-24) (%)
Meta: 100%
32.9
87.4 87 84.2
66.1
90
Timor-Leste (2010)
Cambodia (2013) Solomon Islands (2010)
Nepal (2013) São Tomé e
Príncipe (2009)
Vanuatu (2008)
(27)
27
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Sosial: MDG 3
–
Igualdade Jeneru &
Empoderamentu Feto
39
20
0
33
18
2
Feto Iha Parliamentu
Meta: 35%
0.93 0.95 0.97
1.02
0.97
0.91 1.01
0.87 0.84
0.99
1.13
1.02
Rasio Feto-Mane Iha Ensinu Primaria no Sekundaria
(28)
28
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Sosial: MDG 4
–
Hamenus Mortalidade Labarik
64
54
70.3
54 53.2
30
44 45
24
46
38
25
Taisa Mortalidade Labarik ho Idade
Menus Tinan 5
Under-5 Mortalityrate Infant Mortality rate
Meta <5: 96/1000 Meta <2: 53/1000
7.62
14.00
1.65
5.14
Timor-Leste (8 years)
Cambodia (5 years)
Vanuatu (17 years)
Nepal (21 years)
Média Redusaun Anual ba Taisa Mortalidade Labarik ho Idade Menus Tinan 5
(29)
29
557
206
146
170
70
86
Timor-Leste
(2010)
Cambodia
(2010)
Solomon
Islands (2009)
Nepal (2013)
São Tomé e
Príncipe (2010)
Vanuatu (2007)
Mortalidade Inan (Kada 100,000 Bebe nebe moris)
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Sosial: MDG 5
–
Hadia Saude Inan
(30)
30
104.2
27.9
137
1.47
130
16
Timor-Leste (2009)
Cambodia (2007) Solomon Islands (2009)
Nepal (2013) São Tomé
Principe (2011)
Vanuatu (2006)
Incidence of Malaria (per 1,000 of population)
39 33
15
62
97
64
69 67 70 85
34
81
Timor-Leste (2011) Cambodia (2011) Solomon Islands
(2007)
Nepal (2012) São Tomé e
Príncipe (2011)
Vanuatu (2009)
Proportion of population using an improved sanitation facility Proportion of population using an improved drinking water source
Meta Sanitation: 60% Meta be mos: 78%
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Sosial: MDG 6 – Kombate HIV no Malaria; MDG 7 - Sustentabilidade Ambiente
(31)
31
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Sosial: MDGs - Konkluzaun
Indikador
Medida
Valor
(tinan)
Meta
2015
Situasaun
Atual
Proporsaun Feto iha Parlamento % 38.5 (2012) 35 Atinji ona
Mortalidade infantil (menus tinan lima) Por kada 1,000 moris
64 (2009) 96 Atinji ona
Mortalidade infantil (menus tinan rua) Por kada 1,000 44 (2009) 53 Atinji ona
Proporsaun kasus TB nebe detekta (DOTS) % 70 (2009) 70 Atinji ona
Proporsaun kasus TB nebe kura (DOTS) % 88 (2010) 85 Atinji ona
Insidensia TB Por kada 100,000 145 (2009) 138 On-track
Prevalensia TB Por kada 100,000 378 (2010) 353 On-track
Proporsaun inan partus ho assistensia profisionais saude
% 29.6 (2009) 60 On-track
Objektivus MDG = 8
Indikadores MDG =60 Indikadores nebee TL
define nia metas = 24
Indikadores nebee
atinji ona - 5
(32)
ITA AGORA IHA NEBE?
Aprezentasaun 4 :
Dezenvolvimentu Ekonomia
(33)
33
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: Total Ekonomia
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Tasa Kresimentu GDP (%)
53.3 60.2 -0.6 12.1 -6.7 -1.4 7.3Sétor Pretroliferu (%)
77.6 79.9 -2.7 11.6 -10.6 -4.1 6.0Sétor Naun-Petroliferu (%)
6.5 -3.2 11.6 14.6 12.8 9.5 12.0Total GDP ($M)
1,675.6 2,568.3 4,113.4 4,088.2 4,583.0 4,275.0 4,215.6 4,525.1Sétor Petroliferu ($M)
1,102.2 1,957.5 3,522.0 3,428.1 3,826.3 3,421.7 3,281.3 3,478.4Sétor Naun-Petroliferu ($M)
537.3 610.8 591.4 660.1 756.7 853.3 934.3 1,046.7Total GDP Per-Kapita ($)
1,760 2,649 4,160 4,046 4,432 4,032 3,871 4,040Sétor Petroliferu ($)
1,158 2,019 3,561 3,393 3,700 3,228 3,013 3,106Sétor Naun-petroliferu ($)
602 630 598 653 732 805 858 935(34)
34
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: Kresimentu Ekonomiku
660.1 756.7 853.3 934.3 1046.7 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 0 200 400 600 800 1000 1200
2007 2008 2009 2010 2011
T o ko n U S D
Kresimentu Ekonomiku Naun-Petroliferu
Total non-Oil Non-Oil Growth
0 100 200 300 400 500 600 700
2006 2007 2008 2009 2010 2011
13.9 33.4 48.4 54.6 60.6 43.5 15.6
30.6
111.9
245.7 241.5
557.2
Investimentu Setor Publiku (GFCF)
Investimentu Setor Privadu -Naun Petroliferu (GFCF)
Komparasaun Investimentu Husi Setor Privadu no Publiku (Naun Petroliferu)
(35)
35 20.8 20.2 14.6 13.3 8.6 5.7 3.0 2.5 2.4
8.8
Kontribuisaun Sektoral ba PIB Naun-Petroliferu (2014) Construction Public administration and defence; compulsory social security
Agriculture, forestry and fishing
Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles Real estate activities
Information and communication Accommodation and food services Manufacturing -$1,500 -$1,000 -$500 $0 $500 $1,000 $1,500 $2,000 $2,500
2007 2008 2009 2010 2011
PIB TL (USD Tokon) – Modelu Despeza
Government Consumption
Household and Other Consumption Government Investment
Private Sector Investment Net Exports
ITA AGORA IHA NEBE?
(36)
36
$-1,500 $-1,000 $-500 $- $500 $1,000 $1,500 $2,000 $2,500 $3,000 $3,500
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Balansu Komersiu Timor-Leste (Tokon USD, Presu 2010)
Trade Balance Non-Oil Trade Balance
Source: 2011 Timor-Leste National Accounts 2000-2011
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: TL Defisit iha Komersiu Internasional
(wainhira eksklui Mina-rai nudar produtus eksportasaun )
(37)
37
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: TL Nia Eksportasaun
(Eksklui Mina-rai)
$49,207
$34,512
$41,660
$53,253
$76,893 $79,334
$- $5,000 $10,000 $15,000 $20,000 $25,000 $30,000 $35,000
$- $10,000 $20,000 $30,000 $40,000 $50,000 $60,000 $70,000 $80,000 $90,000
2008 2009 2010 2011 2012 2013
TL Nia Eksportasaun (000 USD)
(38)
38
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: TL Nia Importasaun (000 USD)
$- $100,000 $200,000 $300,000 $400,000 $500,000 $600,000 $700,000 $800,000 $900,000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Non-Merchandise Import Merchandise Import
$45,345 $182,975 $154,482 $193,799 $226,245 $454,134 $359,605 0 50,000 100,000 150,000 200,000 250,000 300,000 350,000 400,000 450,000 500,000 $- $50,000 $100,000 $150,000 $200,000 $250,000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Mineral products Vehicle & spareparts products Cereals products Machinary products
Electrical machinery and electronic prodcuts Beverages, spirits and vinegar products Optical, photographic, cinematographic & surgical instruments Iron and steel products
Iron or steel articles Pharmaceutical products Total
Merchandise & Non Merchandise
(39)
39
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: Kresimentu Ekonomia Boot Maibe
Inflasaun Mos Boot
–
Iha Q4 2013, Inflasaun tun
aka’as
(40)
40
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: Fatores Eksternal Kauza Inflasaun
–
Estavel iha 2011-2013 Maibe Inflasaun Boot Nafatin
–
Evidensia Katak
Kauza Inflasaun Husi Fatores Domestikas
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170
Dec-09 Apr-10 Aug-10 Dec-10 Apr-11 Aug-11 Dec-11 Apr-12 Aug-12 Dec-12 Apr-13 Aug-13 Dec-13
N o m in a l e ff e ct iv e e xc h a n ge r a te i n d e x In d is e P re su F A O n o M in a -r a i
Indise Fatores Eksternais (Dez 2009 too Dez 2013
)(41)
41
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: Inflasaun nebe boot no produtivadade
nebe
ki’ik
nudar impedimentus ba investimentu husi setor privadu
0 20 40 60 80 100 120 $0 $20 $40 $60 $80 $100 $120 $140 $160 $180 $200
Indonesia Philippines* Timor-Leste Vietnam
A
d
ju
st
e
d
N
e
t
E
n
ro
llm
e
n
t
in
P
ri
m
ar
y
Sc
h
o
o
l (
%
)
2
0
1
0
Sal
ar
iu
Me
n
sal
U
SD
Komparasaun Produtividade ho Salariu
Monthly Nominal Wage (USD) Enrollment in Primary School
Source: International Labour Organisation and World Bank *Adjusted Net Enrollment in Primary School (%) from 2009
(42)
42
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia
:
Investimentu Eksternu Diretu
FDI
8,695
39,698
49,931
28,516
47,075
18,218 18,538
- 10,000 20,000 30,000 40,000 50,000 60,000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Fonte: Banco Central website
(43)
43
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: Kresimentu Setor Manufatura no
Agrikultura sei
ki’ik
–
Dezafiu ba Kriasaun Kampu Servisu no Aumenta
Rendimentu Uma Kain
(USD Tokon)
$0
$50
$100
$150
$200
$250
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
(44)
Fatores Nebe Dezafia Kresimentu Iha Setor Manufatura
•
Kustu trabalhador nebe boot kompara ho sira nia produtividade
–
tamba edukasaun
nebe kiik, konhesimentu nebe oituan, no atitude servisu nebe la kontribui ba
produtividade;
•
Ambiente investimentu nebe ladun kondusivel;
•
Inflasaun boot iha 2011 too 2013 nunee halo kustu produsaun ba setor privadu boot;
•
Tasa importasaun
ka i port dut
nebe kiik nunee ladun insentiva industrias
domestika;
•
Iha potensia barak
–
maibe seidauk dezenvolve ho maximu
Esforsu Nebe Halo Ona
•
Estabele FDKH iha 2011 ho esperansa atu hadia rekursus umanus iha Timor-Leste
•
Hadia klima investimentu
–
Estabelese SERVE no estabelese FI atu hadia
infra-estrutura iha Timor-Leste
•
Inflasaun hahu tuun ona iha Q4 2013
•
Governu iha komitmentu atu
re ie lei
tributaria
•
Estudu no asaun konkreta balun kona-ba diversifikasaun ekonomia hahu implementa
ona.
44
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: Kresimentu iha Setor Manufatura
–
Dezafiu no Esforsu
(45)
10%
7% 9% 7%
60% 63%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
2001
2007
2010
2013
Unemployment Rate
Percentage of Working Age Population not in Employment
Fontes: TLSLS 2001 & 2007 no Timor-Leste LFS 2010 & 2013 *13th International Conference of Labour Statisticians Standards
45
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: Populasaun ho tinan apropriadu atu
servisu
–
barak mak la involve iha merkadu trabalhu
(46)
ITA AGORA IHA NEBE?
(1)
Dezenvolvimentu Ekonomia: Kriasaun Empregu Husi
Setor Privadu
21.7
11.9
0 5 10 15 20 25
0 10,000 20,000 30,000 40,000 50,000 60,000 70,000
2010 2011 2012 Feto Mane Kresimentu
Empregu Kria Husi Setor Privadu Naun-Petroliferu
-150 -100 -50 0 50 100 150 200 250
Indonesia Micronesia, Fed. Sts. Mongolia Philippines Timor-Leste Vanuatu Vietnam Lao PDR Tonga W. Samoa
Less than 6 years 6 to 20 years 11 years plus
(47)
ITA AGORA IHA NEBE?
(2)
Dezenvolvimentu Ekonomia: Kriasaun Empregu Husi
Setor Privadu
Kriasaun Empregu Husi Setor Privadu Bazeia ba Industria
Manufaktu ra
Konstrusa un
"Retail & Wholesale
"
Akomodas aun & Restorante
Industria
Seluk Total 2010 2,600 10,000 12,800 6,300 14,800 46,500 2011 2,300 16,600 18,300 6,300 12,900 56,400 2012 2,100 17,000 21,900 6,300 15,900 63,200
0 10,000 20,000 30,000 40,000 50,000 60,000 2010
2011 2012
39,200
48,100 52,600
7,200 8,300
10,600
Distritu 12 Distritu Dili
Kriasaun Empregu Husi Setor Privadu Bazeia ba Distritu
(48)
ITA AGORA IHA NEBE?
Dezenvolvimentu Ekonomia: Se mak benefisia Husi Kresimentu
Ekonomiku Nebe Boot
Fonte: Banku Mundial
Participation rate for 12 to 17 year olds
0 20 40 60 80 100
Poorest Poorer Middle Richer Richest
S
ha
re (%
)
2009-10 2007 2001
Under 5 year olds with a BCG shot
0 20 40 60 80 100
Poorest Poorer Middle Richer Richest
S
ha
re (%
)
2009-10 2007 2001
(49)
Kresimentu
Ekonomiku
Nebe Boot,
Inklusivu no
Sustentavel
Estabilidade
Makro-Ekonomia
Diversifika Ekonomia: Agrikultura, Turizmu,
Petroliferu, Manufaktura
Reforma Estrutural
Hadia
Infra-estrutura
Hadia Rekursus Humanus no
Aumenta Produtividade
49
ITA AGORA IHA NEBE?
(1)
Dezenvolvimentu Ekonomia: Estratejia Atu Iha Kresimentu
Ekonomiku Nebe Boot, Inklusivu no Sustentavel
(50)
ESTABILIDADE MAKRO EKONOMIA
•
Asegura Katak Politika Fiskal Sustentavel:
Tamba setor privadu duvida atu investe se karik iha tempu
naruk despeza no demanda governu la sustentavel
•
Inflasaun Moderada:
Timor-Leste hahu iha inflasaun nebe kiik (Q4 2013), importante atu
mantein inflasaun entre 4%-6%
REFORM ESTRUTURAL
•
Objetivu:
Atu halo ambiente negosiu iha Timor-Leste sai atrativu liu tan.
•
Politika Atu Halo Ferforma Estrutural
- SERVE (One Stop Shop)
- Presiza Lei ba Rai (Kolateral)
- Lei investimentu
- Lei tributaria
50
ITA AGORA IHA NEBE?
(2)
Dezenvolvimentu Ekonomia: Estratejia Atu Iha Kresimentu
Ekonomiku Nebe Boot, Inklusivu no Sustentavel
(51)
IHA KOMITMENTU ATU KONTINUA HADIA INFRA-ESTRUTURA NO REKURSUS
UMANUS:
•
Objetivu: Atu hatuun kustu produsaun, risku no aumenta produtividade
•
Infra-estrutra: Estarada, eletrisidade (Jestaun O&M), portu, aeroportu, be mos
•
Rekursus Umanu: asesu ba edukasaun, kualidade edukasaun no edukasaun nebe
orienta ba
“
de a d a d suppl
DIVERSIFIKA EKONOMIA:
•
Dezenvolve Setor Agrikultura: tamba iha potensia (maibe tenki bazeia ba
vantajen komparativu), populasaun barak (liu-liu iha areas rurais) mak sei
depende ba setor ida nee, no Agrikultura nudar setor ho karakter
la or
i te si e. o “ME
•
Dezenvolve Setor Turismu: tamba iha potensia, labor intensive no ho natureza
SME;
•
Dezenvolve Setor Petroliferu: liu-liu industria downstream
•
Dezenvolve Setor Manufaktura: transformasaun ekonomia
o la or i te si e
•
Dezenvolve SME: Tamba sei halo ekonomia ho aliserse nebe metin, labor
intensive.
51ITA AGORA IHA NEBE?
(3)
Dezenvolvimentu Ekonomia: Estratejia Atu Iha Kresimentu
Ekonomiku Nebe Boot, Inklusivu no Sustentavel
(52)
ITA AGORA IHA NEBE?
Aprezentasaun 5 :
Jestaun Fundu Petroliferu
(53)
53
15,671
(4,000) (2,000) - 2,000 4,000 6,000 8,000 10,000 12,000 14,000 16,000 18,000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Mar 2014
Balansu inisiu Reseitas petroliferas Retornu investimentu Levantamentu Balansu Ikus
ITA AGORA IHA NEBE?
(54)
ITA AGORA IHA NEBE?
Fundu Petroliferu: Reseitas Fundu Mina-rai
0 250 500 750 1,000 1,250 1,500 1,750 2,000 2,250 2,500 2,750 3,000 3,250 3,500 3,750 4,000 M il iau n de do lares de A meri ka nu Other Taxes Kitan
BU Additional Profits Tax BU Income Tax
BU Profit Oil BU FTP
Source: NDPF and BU 2013
•Figura 2013-2022 bazea ba kalkulasaun no asumpsaun iha Orsamentu 2014. Kalkulasaun atualizadu
(55)
Alokasaun Jestor/Manager Allocations Alokasaun Ativu/Asset Allocations
92.4 % 7.6% 80.0 % 20.0 % 80% 20% 76% 20% 4% 60% 20% 5% 15%
BCTL BIS Schroders SSGA
US Treasuries Non US Sovereign Developed Bonds
Developed Market Equity Tempu
2009 2010 2011 2012 2013
68.1 % 34.9 % 53% 20% 5% 17% 5% BlackRock 50% 10% 40% 50% 10% 10% 5% 17% 8% 92.4 % 3.6% 4.0%
55
ITA AGORA IHA NEBE?
Fundu Petroliferu: Diversifikasaun Investimentu Fundu
Petroliferu no Jestores
(56)
56
ITA AGORA IHA NEBE?
Fundu Petroliferu: Prosesu no Estratejia Investimentu FP iha
Futuru
(57)
June 2014
Ba futuru..?
Global Equity (40%)
Global Sovereign bonds, ex US (10%)
US Treasury (50%)
Global Equity
Global Sovereign bonds, ex US
US Treasury
Emerging Sovereign bonds??? Company bonds???
57
ITA AGORA IHA NEBE?
Fundu Petroliferu: Distribuisaun ba Investimentu FP Iha
Futuru Seidauk Deside
(58)
$2,109
$- $500 $1,000 $1,500 $2,000 $2,500
0.0% 1.0% 2.0% 3.0% 4.0% 5.0% 6.0% 7.0% 8.0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Annual return, % (LHS) Cummulative net income (millions) (RHS)
58 -10.0%
-5.0% 0.0% 5.0% 10.0% 15.0% 20.0% 25.0% 30.0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Developed market bonds Developed market equities
Retornu Investimentu Likidu FP
Kontribuisaun Tuir Alokasaun Ativu
Diversifikasaun hanesan xave atu jere risku..
ITA AGORA IHA NEBE?
(59)
(Investimentu FP iha 31 Dezembru 2013) NORTH
AMERICA
77 %
EUROPE
15 %
ASIA 8 %
59
ITA AGORA IHA NEBE?
(60)
ITA AGORA IHA NEBE?
Aprezentasaun 6 :
Revizaun Despeza Publika
(61)
Ri
ke
za
Mi
n
a
-r
a
i
Fundu Mina-rai
Reseitas
Petroliferas iha
Futuru
Orsamentu
Jeral Estadu
(OJE)
Emprestimus
R
e
se
it
a
s
D
o
m
e
st
ik
a
s
Reseitas husi
impostos
Reseitas laos
imposto
Ajensia
retensaun
RSE
Despezas Governu
Promesas
Kapital
Rekorrente
ITA AGORA IHA NEBE?
(62)
Revenues
Despezas
Reseitas & Finansiamentu
•
Reseitas Domestikas
•
Rikosoin Mina-rai
•
Emprestimu
•
Rekorente
•
Kapital
•
Promesas (inklui
selu emprestimu)
=<
ITA AGORA IHA NEBE?
(63)
$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600
2008 Actual 2009 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Actual 2014 Budget
(USD Tokon)
Recurrent Capital
63
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza Publika: Orsamentu no Despeza Atual Domina Husi Despeza ba Rekorente
(64)
KUALIDADE
DESPEZA
Osan la Gasta
ou Gasta Lalais
Despeza
Balun la Fo
Benefisiu
Direita
Despeza
Oituan ba
O&M
Gasta Boot
Maibe
Rezultadu
Oituan
64
ITA AGORA IHA NEBE?
(65)
65
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza Publika: Orsamentu vs Ezekusaun
2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007T 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Orsamentu 76 80 87 142 329 116 788 681 838 1,306 1,806 1,648 1,500 Ezekusaun Real 60 59 65 89 160 64 484 604 760 1,097 1,198 1,080 220 % Ezekusaun 79% 74% 75% 62% 49% 55% 61% 89% 91% 84% 66% 65% 15%
79% 74% 75% 62% 49% 55% 61%
89% 91%
84% 66% 65% 15% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% - 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 1,600 1,800 2,000 USD Tokon
(66)
66
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza Publika: Osan la Gasta – Ezekusaun Kiik Tamba Ezekusaun Kiik Iha Fundu Infra-Estrutura
84%
66%
65%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%
$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600 $1,800 $2,000
2011 2012 2013
(67)
$0 $50 $100 $150 $200 $250 $300
Despeza Kada Fulan (Tokon USD)
2013
67
ITA AGORA IHA NEBE?
(68)
$0 $100 $200 $300 $400 $500 $600
Valor Kontratu Kada Fulan Iha Tinan 2013
2013
68
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza Publika: Kualidade Despeza – Kontratu Barak Mak Halo Iha Q4
(69)
$0 $10,000,000 $20,000,000 $30,000,000 $40,000,000 $50,000,000 $60,000,000
Local Travel Training & Workshop Goods & Services Goods & Services
2008 Actual 2009 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Actual 2014 Budget
69
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza Publika: Kualidade Despeza – Despeza Nebe la fo Benefisiu Direita ba Povu
(70)
70
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza Publika: Kualidade Despeza – Orsamentu ba Manutensaun Kiik
Orsamentu ba Konstrusaun Boot-Maibe ba Manutensaun Kiik
$0 $20 $40 $60 $80 $100 $120
$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Asset Value of Roads
Roads Maintenance Required @8%
(71)
71
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza Publika: Kualidade Despeza – Alokasaun Orsamentu ba Konstrusaun Irigasaun Boot Maibe Orsamentu la Sufisiente ba Manutensaun
(72)
•
Orsamentu boot maibe ezekusaun kiik
•
Iha Evidensia katak kontratu no despeza barak mak halo iha Q4
–
nunee potensia ba
si gle sour e
•
Iha aumentu ba despeza nebe la fo benefisiu direita ba povu
•
Orsamentu ba konstrusaun boot
–
maibe Orsamentu ba
Manutensaun kiik
•
Mai ita halo orsamentu bazeia ba:
- Sustentabilidade Fiskal
- Kapasidade Ezekusaun
- Kualidade Despeza
- Kapasidade Ekonomia hodi Absorve (Absorptive Capacity)
72
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza Publika: Konkluzaun(73)
$106
$54
$47
$32 $30
$13 $0 $20 $40 $60 $80 $100 $120 Procurement of major construction
component of the project has been
delayed
Design or feasibility study has been delayed
Construction and therefore payment
has proceeded more slowly than
envisaged
Poor quality construction has
led to non-payment
Delays/Problems with the contract
Payment processing constraints/delays
Ezekusaun Fundu Infra-estrutura (USD Tokon)
Problema planu
Aprovisionamentu Difisil Atu Hadia Iha Tempu Badak
Hatudu Katak Kapasidade Setor Privadu Nudar Fator
Ida Nebe Impede Ezekusaun FI
73
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza Publika – Dezafius Iha Ezekusaun Projetos Fundu Infra-estrutura
(74)
74
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza PublikaDesafios Iha Implementasaun Projectos
Fundo das Infraestruturas
28 May 2014
20
Falta de Planeamento nebe diak iha faze preparasaun no exekusaun
projectos.
Kompanhias barak mak seidauk iha kapacidade teknika, financeira no gestaun
de projectos. E.g. Kompanhias barak mak laiha pessoal tekniku experiente ba gestaun, supervisaun no trabalhadores qualificados ba exekusaun projetos tuir especifikasaun teknika nebe iha.
Atraso iha mobilização recursos no materiais de construção
Execução projectos iha terreno neneik liu tamba falta de monitorização no acompanhamento husi gestores empresa construtora, supervisao no projecto nain
Dala barak, laiha entendimento diak entre empresa construtora, consultor
supervisão no projecto nain iha matérias técnicas relaciona ho execução projecto.
Dala barak, submisaun documentos ba processo pagamento tama incompleto Supervisaun no monitorizasaun projectos precisa fortifica ho capacidade
(75)
75
ITA AGORA IHA NEBE?
Revizaun Despeza Publika -- Lalaok servisu Aprovizionamentu (Work Flow Chart)
Prosesu Inisiu
1. Projetu Nain prepara dokumentus (Dezeñu
tékniku, BOQ, Informasaun ba tender, TOR, sst)
2. Vistu husi MPS kona-ba orsamentu (fundus
Infraestrutura).
3. Verifikasaun husi ADN kona-ba kustu no kualidade 4. CNA verifika depois hahú prosesa.
Prosesu Konkursu no Avaliasaun
1. CNA analiza dokumentus, no fó sai anúnsiu ba públiku (Media lokál, Website MOF no DG Market) durasaun anúnsiu mínimu fulan 1.
2. Hafoin halo pre bid meeting no
su isau proposta tuir data e’e e
termina. Proposta hotu sei loke ba públiku/perante kompetidór sira nia oin iha loron hanesan.
3. Prosesu avaliasaun proposta tékniku no finanseiru (mínimu semana 2, másimu fulan 1).
4. Valor kontratu husi $5M>, sujeitu ba aprovasaun Conselho Ministros, se valor menus husi <$5M aprovasaun husi
CAFI/PM.
5. Publika Intend to Award (loron 5);
Te pu e’e ak oportu idade a ko petidór sira hodi hato’o kei a o
hetan debriefing husi CNA.
Adjudikasaun Kontratu
1. Preparasaun Kontratu
(Negosiasaun kontratu aplika ba servisu konsultoria)
2. Asinatura Kontratu (husi Kompañia Manan nain no Projecto Nain)
3. CNA sei lori fila ko tratu e’e e
asina ba Tribunal de Kontas hodi hetan vistu Previa. (Mínimu semana 2).
4. Entrega hikas kontratu ba projecto nain hodi hahú ezekusaun projecto. 5. Ezekusaun Projecto hahú
(kualidade, fiskalizasaun fila hotu ba responsabilidade Projecto nain no ADN).
(76)
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Aprezentasaun 7 :
Politika Fiskal no Envelope Fiskal
(77)
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal Timor-Leste
•
Politika Fiskal:
- Vantajen: Iha Fundu Petroliferu nudar Reserva
- Desvantajen: Sei depende
aka’as
ba Mina-rai
–
tamba
reseitas domestika menus husi 11% husi despeza total anual
•
Tenki hakore an husi dependensia
aka’as
ba Mina-rai - hasae
reseitas domestika liu husi diversifikasaun ekonomia no politika
ekonomia nebe orientadu ba kresimentu nebe boot, sustentavel,
no inklusivu
.
•
Politika Fiskal tenki sustentavel ba tempu naruk no iha kualidade
despeza nebe promove dezenvolvimentu
- Infra-estrutura,
- Rekursus umanus,
- Sosiu-ekonomiku,
(78)
Atu iha
Sustentabilidade Fiskal
, Governu estabele ona instrumentu fiskal hirak tuir mai
nudar meius atu kontrola despeza publiku
Regulamentu Fiskal
Deskrisaun
Rendimentu Sustentavel Estimativu (RSE)
Foti 3% deit husi Fundu Petroliferu hodi Nunee TL nia Fundu Petroliferu la hotu iha tempu naruk
Enkuadramentu Despeza Publiku Bazeia ba Estratejia PED
Politika Fiskal Fo tloadi g : Foti liu E“I iha te pu adak hodi finansia programa dezenvolvimentu infra-estrutura no Rekursus Umanus – maibe tenki fila fali ba ESI iha mediu no longu-prazu.
Despeza Rekorente Presiza iha disiplina ba despeza rekorente - atu iha
sustentabilidade fiskal, kresimentu anual despeza rekorente labele liu 4% too 6%
Fiscal Deficit Rule Non-oil deficit = (domestic revenue – expenditure)/ non-oil GDP. This
shows increase in demand due to Government expenditure. Should not exceed 70% and should fall to 50% in medium term
Reseitas Domestika Tenki hasae reseitas domestika liu husi: kresimentu ekonomiku
nebe boot, hadia lei tributaria no administrasaun tributaria Determinasaun Envelope Fiskal Konselhu Ministrus determina envelope fiskal bazeia ba:
prioridade nasional, sustentabilidade fiskal, kapasidade ezekusaun, kualidade despeza no kapasidade ekonomia atu
absorve 78
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
(79)
$0 $500 $1,000 $1,500 $2,000 $2,500 Actual 2008 Actual 2009 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014 Outer Budet 2015 Outer Budet 2016 Outer Budet 2017 Outer Budet 2018
Recurrent
Capital
Despeza atual nee tuir disiplina fiskal ka lae?
Planu despeza iha futuru nee tuir disiplina fiskal ka lae?
79
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: Despeza Atual no Planu Despeza Iha Futuru
Tuir RSE ka lae?
(80)
$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600 $1,800 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014 Outer Budet 2015 Outer Budet 2016 Outer Budet 2017 Outer Budet 2018
ESI Actual Withdraw
LAE: Tamba foti liu RSE
LAE: Tamba foti liu RSE
80
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: Despeza Atual no Planu Despeza Iha Futuru
Tuir RSE ka lae?
(81)
$0 $500 $1,000 $1,500 $2,000 $2,500 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014 Outer Budet 2015 Outer Budet 2016 Outer Budet 2017 Outer Budet 2018
Total SDP Level of Expenditure Rule
LAE: Tamba despeza atual
gasta liu estratejia despeza
PED
LAE: Tamba planu despeza iha futuru sei boot liu – kompara ho estratejia Despeza PED
81
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: Despeza Atual no Planu Despeza Iha Futuru
Tuir Estratejia Despeza PED ka lae?
(82)
$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600 $1,800 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014 Outer Budet 2015 Outer Budet 2016 Outer Budet 2017 Outer Budet 2018
Actual Withdraw SDP Total Withdraw Rule
LAE: Tamba foti liu estratejia Fro tloadi g
iha PED
82
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: Despeza Atual no Planu Despeza Iha Futuru
Tuir Estratejia Despeza
Fro tloadi g
iha PED ka lae?
(83)
$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 Actual 2008 Actual 2009 Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014 Outer Budet 2015 Outer Budet 2016 Outer Budet 2017 Outer Budet 2018
Recurrent
2008 Recurrent Expenditure with 6% Growth Rate
LAE: Tamba kresimentu
anual despeza
rekorente liu 6%
83
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: Despeza Atual no Planu Despeza Rekorente
Tuir Disiplina Fiskal ka lae?
(84)
•
Governu iha komitmentu atu aumenta reseitas domestika
•
Presiza estabele grupu trabalhu nasional ba reforma lei tributaria no
investimentu
–
Komitmentu Governu iha 2014
10.3%
9.9% 10.2% 9.5%
9.4%
0.00% 2.00% 4.00% 6.00% 8.00% 10.00% 12.00%
Actual 2010 Actual 2011 Actual 2012 Actual 2013 Budget 2014
84
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
(85)
85
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: OJE Iha Pasadu Tuir Envelope Fiskal Nebe Determina iha YRW ka Lae
$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600 $1,800 $2,000
2012 2013 2014
Tokon USD
Ceiling
Budget
Actual
Too iha 08 Maiu 2014
(86)
Regulamentu Fiskal
Kumpri Regulamentu Fiskal ka lae?
Rendimentu Sustentavel Estimativu
LAE: Ita foti osan liu RSE husi Fundu
Petroliferu ba OJE anual
Politika Fiskal
Fro tloadi g
Tuir
Estratejia Despeza PED
LAE: Ita gasta barak liu kompara ho
politika fiskal
fro tloadi g
iha PED
Politika Fiskal Foti
Liu R“E
Tuir
Estratejia Nebe Artikula iha PED
LAE: Ita foti liu RSE husi Fundu Mina-rai
la tuir estratejia nebe artikula iha PED
Kresimentu Anual Despeza Rekorente
(4% too 6%)
LAE: Hahu husi ano fiskal 2008
kresimentu despeza rekonrente liu 6%
Hasae Reseitas Domestika Nudar %
Husi PIB
LAE: Reseitas Domestika la sae
aka’as
maski kresimentu ekonomiku boot
–
rejime tributaria jenerouzu liu
Envelope Fiskal
LAE: Iha 2012-2014, orsamentu sempre
boot liu envelope fiskal
86
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: Sumariu Kona-ba Regulamentu no Disiplina Fiskal(87)
87
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
2010 2011 2012 2013 2014
Fiscal Deficit GDP (Non-Oil Sector) Short Term Rule long Term Rule
Ita dala barak ona la tuir regulamentu fiskal nebe iha,
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: Ita Disiplina Iha Fiskal Ka Lae?(88)
•
Ministeriu Finansas liu husi Diresaun Nasional Politika Ekonomia
halo ona estudu no analize kona-ba enkuadramentu fiskal ba
Timor-Leste iha tempu naruk:
Asumsoens/Asumsi Prinsipais iha estudu nee mak:
•
Despeza ba kapital dezenvolvimentu hanesan iha livru
orsamentu no 1 ba OJE 2014
•
Kresimentu despeza rekorente 9% kada tinan
•
Tasa reseitas domsetika 10% husi total PIB
–
nivel ekonomia
aumenta boot.
•
Rezultadu analize hatudu katak Fundu Petroliferu sei hotu iha
2030
–
Hahu iha 2031 despeza tenki hatuun no sei afeta ba
dezenvolvimentu ekonomiku.
88
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
(1) Politika Fiskal: Saida Mak Sei Akontese se karik Ita Kontinua la iha Disiplina Fiskal
(89)
-$1,000 $0 $1,000 $2,000 $3,000 $4,000 $5,000 $6,000
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 ESI Loans Domestic Revenue Total Expenditure Total Sustainable Revenue
Diferensa ida nee finansia husi foti liu RSE
Iha 20130, balansu Fundu Petroliferu zero nunee
89
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
(2) Politika Fiskal: Saida Mak Sei Akontese se karik Ita Kontinua la iha Disiplina Fiskal
(90)
•
Governu presiza define prioridade nasional ba 2015
•
Bazeia ba evidensia hirak nee no hodi konsidera: sustentabilidade
fiskal, kapasidade ezekusaun, kualidade despeza no kapasidade
ekonomia atu absorve, Ministeriu Finansas rekomenda envelope
fiskal ba OJE 2015 ho montante US$ biliaun 1.300
•
Montante ida nee tuir estratejia despeza PED no bele asegura
sustentabilidade fiskal ba tempu naruk
90
Total Envelope Fiskal
$1,300 million
Envelope Fiskal ba Despeza Rekorente
$793 million
Envelope Fiskal ba Despeza Kapital &
Dezenvolvimentu
$507 million
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
(1)
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: OJE Iha Pasadu Tuir Envelope Fiskal Nebe Determina iha YRW ka Lae
$0 $200 $400 $600 $800 $1,000 $1,200 $1,400 $1,600 $1,800 $2,000
2012 2013 2014
Tokon USD
Too iha 08 Maiu 2014
(2)
Regulamentu Fiskal Kumpri Regulamentu Fiskal ka lae? Rendimentu Sustentavel Estimativu LAE: Ita foti osan liu RSE husi Fundu
Petroliferu ba OJE anual Politika Fiskal Fro tloadi g Tuir
Estratejia Despeza PED
LAE: Ita gasta barak liu kompara ho politika fiskal fro tloadi g iha PED Politika Fiskal Foti Liu R“E Tuir
Estratejia Nebe Artikula iha PED
LAE: Ita foti liu RSE husi Fundu Mina-rai la tuir estratejia nebe artikula iha PED Kresimentu Anual Despeza Rekorente
(4% too 6%)
LAE: Hahu husi ano fiskal 2008
kresimentu despeza rekonrente liu 6% Hasae Reseitas Domestika Nudar %
Husi PIB
LAE: Reseitas Domestika la sae aka’as maski kresimentu ekonomiku boot – rejime tributaria jenerouzu liu
Envelope Fiskal LAE: Iha 2012-2014, orsamentu sempre boot liu envelope fiskal
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: Sumariu Kona-ba Regulamentu no Disiplina Fiskal(3)
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
2010 2011 2012 2013 2014
Ita dala barak ona la tuir regulamentu fiskal nebe iha,
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
Politika Fiskal: Ita Disiplina Iha Fiskal Ka Lae?(4)
•
Ministeriu Finansas liu husi Diresaun Nasional Politika Ekonomia
halo ona estudu no analize kona-ba enkuadramentu fiskal ba
Timor-Leste iha tempu naruk:
Asumsoens/Asumsi Prinsipais iha estudu nee mak:
•
Despeza ba kapital dezenvolvimentu hanesan iha livru
orsamentu no 1 ba OJE 2014
•
Kresimentu despeza rekorente 9% kada tinan
•
Tasa reseitas domsetika 10% husi total PIB
–
nivel ekonomia
aumenta boot.
•
Rezultadu analize hatudu katak Fundu Petroliferu sei hotu iha
2030
–
Hahu iha 2031 despeza tenki hatuun no sei afeta ba
dezenvolvimentu ekonomiku.
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
(1) Politika Fiskal: Saida Mak Sei Akontese se karik Ita Kontinua la iha Disiplina Fiskal
(5)
$0 $1,000 $2,000 $3,000 $4,000 $5,000 $6,000
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 ESI Loans Domestic Revenue Total Expenditure Total Sustainable Revenue
Diferensa ida nee finansia husi foti liu RSE
Iha 20130, balansu Fundu Petroliferu zero nunee
ITA PRESIZA HALO SAIDA?
(2) Politika Fiskal: Saida Mak Sei Akontese se karik Ita Kontinua la iha Disiplina Fiskal
(6)
•
Governu presiza define prioridade nasional ba 2015
•
Bazeia ba evidensia hirak nee no hodi konsidera: sustentabilidade
fiskal, kapasidade ezekusaun, kualidade despeza no kapasidade
ekonomia atu absorve, Ministeriu Finansas rekomenda envelope
fiskal ba OJE 2015 ho montante US$ biliaun 1.300
•
Montante ida nee tuir estratejia despeza PED no bele asegura
sustentabilidade fiskal ba tempu naruk
Total Envelope Fiskal $1,300 million
Envelope Fiskal ba Despeza Rekorente $793 million Envelope Fiskal ba Despeza Kapital &
Dezenvolvimentu
$507 million