JENIS-JENIS CAPUNG (ODONATA) DI KAWASAN RESORT GUNUNG TUJUH TAMAN NASIONAL KERINCI SEBLAT KABUPATEN KERINCI PROVINSI JAMBI.
JEM$JIMS CA}I'NC (ODONAIA)DI KAWASAN
RISORT GUNUNC
IUruII TAMAN
NASIONAL KERTNCI S:EBLAT
I(ABUPAIEN KERINCT PROVTNSI JAMBI
SI(RIPSI 6AXJANA BTOLOCT
OLEq:
B.P, 06 133 0{6
JURUSAN DTOT.OGI
FAI(ULTAS MATEMATIXA DAN ILMU PENGEIAIIUAN AI-AM
IJMVERSITAS ANDALT\S
PADANG,2011
P{elitim le ansjenis-jdis capuc (Odomta) rebn dibJerkar tada ldggal l0 lsi
3 Jdi 2010 di kmm Resolt Cuug Tujulr Tme Nsional Kdinc'
Seblat, kbupalen krinci, Pbvinsi Jmbi de hbo8bnuF Tslenoni H*@.
Jln1M Biologi. FalDld Malemtika dm llEu ?engetalM AlaD, Uniidila
wpd
Andal6, Padang. ?enelide ini m@ecrlnal@ detode deskipfif da surei. copune
dikolelsi
ssus Derysuatsn j.la seme8a. Dui Fnclili& iri dirlspatks 22
j.nis spug ymg terdii dmi 14 sa€!5 de4m mpal {@ili yaio Libdlulidoe (13
jenis dengm tujul gen@), Calopr€rysidae do Comgiodd& (enpat j.nis dcnso
liga so@) dm Euphrojdae (srn jmis dmsa sattr senut.
l
Capung
nerupat
sahn
etu kelonpok sdnssa ydB €i.r rnil&nl! densu iir.
d
Menilild ull:m tubun rehiif besj beNma
bagus
bcs& hidupnya 61uk lerbds. Tanlpm1ahapo
p6de*e
dew6s
bi6eya
bubagai
jeik s@gea'siogga dd orgbhme
nerygun
aduluh
ltu
sebugiu
aqulit dm yee
lerdapal dekal air. Smoa tanape adahn pd@ssa
ds nalm
(Ahn dd Kuhono.200l).
lain
Capug dikelonpokle dalm ordo Odomla. Odonah.nin!! nn&s bersisi.
di basitu ujus labiu Oibn baNal) rerdapal tonjolm ronjolu (spina) rljm
ne.yerupai siSi (Ant de Kahono. 2003). Odonata lerdiri nld dus subordo rair
subordo AniepleG (capug
cepaE kepala
te6.brt
lebd pada basim
die.tdeld
ZyeopleE (capug
jm)
da
das dibandinsks
horizonlal pada waltu
kepala
nenmies
rerbarB densrr
sayap bclalme ymg bentulnya s€@.
d6mya dm lelika Gtimnal dilip8&e di
sdikr
nelebar {Sisi, l99l ).
Capune
densm snya! depe
d&
kail de r.bdng lmbar
psda posisi Bclihcne
basi
k€dMya
aras tubul]
nmiliki
notmpit
besda-sma
pad!
atau
ncmiliki p.mm penting bagi mmusia yanu ebaeai ihditllo! uruk
nemolau kulilai air di sekiE lingkunsan hidup.
hidup pada
dd
htieLt. S.dmgle Slbord.
meniliki tubui legsins. lebih
dibddinske capuq bi6a,
sayap dcpm
lebih geduk
tidal nendjee dald posisi helinlang rer4i denibular, m€niliki
saydp belakms lebih
sayap
bi&) deniliki tubui
at ymg lercend
atau
km
oihfa capus tidak
yde tida{ benesetasi (Ssmti,
ala
1998). Selain itu.
capunsjusa beipem dalm bidms keehatan maupu perldian. Pud! derah Blnlr.
Jaw!
Tinu nflgelnalo capog
sebagai
malalE (Amir de (alDno.
2001).
Sal ini diperkiEl
dmi4
julan
ada 5000-6000
jenk Mpuns. Capug lcrscbd di selrhrh
ymg snsat n.liopah lcntada t€rdaFt di kaw6m lropis Fpeni
Indonesi4 ka.ena di
ka@d ini
mcm
terdapar b€rbagai
habiiat
(Suwd. l99s).
Nenek moyeg dad Odonata adrtah satat satu
Mcsalarypus
sffigga pubi. tosit capug
tch&e iyb9dib utr r beluu tebih dai 200 iula tlbun talu (Arir
.Ln Kohono. 2003). Mmuut MitF (2006). Odonab rcdnj ddi 29 famili dcnld
6000 jenis yans €lan dikeiahui di setuun dunia.
Beberapa p€nelilim n€ngenai Odo@b
Afzan. Julia
d
y
s penan dihi{trk& adatah oleh
Amirudin (2006). tcnrang kemekaagam dd disiribusi capug di
Hutrn Rekedi Sekayr Tcrcnsseu didapatkar 44 ienis densm
Rahid (2008),
lmili.
hbng
Oppel (2005).
d&sonflies
t6hg
dei
Sinsapun didspattd 3s jenis
sosiasi habitlt d&i
konun$
legu.unsu bawa!, P!p@ nencnulm 6t jenis
dog
lhhe
dd penehie
jenis-jenis capus di Hutan Pendidikm
Andds. Padsg nddapalko
ledekmsme
23
ser&gga air di
ll Iihiti. N.ma-
jenh dengm lujuh
13
dclge t4
Odonab di Huh!
fdili.. Emnd6
(200S).
Riolosi. rjniv€rsila!
fmili. Assdi
Tme Nsional Cuug tlatinu.
(2001),
re
g
nendapalku 26
jeds capug denea scnbil&
lTeinabtis
fdili. IGlkmd (2008), mcndapartd d!! jctris b@
sjupp da Mano ja rdrrlt9 ddi yap€n de Birt. rde J.ya.
capms n€n8habhkm sebasim b€s hidupnya sebagai niDta (epdin)
ssal bergulug
pada habitai
g
peraim eper.i ss€n, ddau, kotm. arnu €wa
Capug demsa scring
tdih'
tenpar meeka bsbiak
de bcrbm nakmm. sebagi& beF capms
pada p@uk runput, perdn dan
y
pada
tcnpal'lenpar tcrbula. terulm! psda p(ai@
senaos hinseap
t.inta'n yds tumbutr di sekilar koian, sungai. priL
st4Eh[
atau
eenege air laieya. Capus melalold kegiard
Oleh
kacm illr pad! hdi pdas capuns atm lerb&g smgal atrif suln unruk dj
pada
derad. Sedaskm lada sdja hei capDg lebih mudrn didel(ati
(diMa!).
(Sutrri, I99s)
V. I(XSTMPULA]\ DAN SARAN
Dari p€nelirio capus (odonatr) di
Kawls Rc$n Cuuns Tujuh.
T$BD
Nsional Kerinci Seblat, Kabupaien Kerinci, Pmvinsi Jmbi dipercteh kcainpute
t.
Capung
€n'p!r
ydg didapatkm *banyd
lmili
22
yaitu subordo Anisopren
iujun eene6). Sedmgte
d{i
je.k ydg
genera
d6!d
ta:!! linili Libelluljdc (1] jenis
denean
rerdiri
suboilo Zygopre.! yaitu
Coenacionid& (mpat jenk deng& ris! senen)
2. Pada penelide
dei l4
hnilj
Cdtoprerygidae
dd Eupncidle
Galu jenh
ini didapatkd 4 jenis capug ylns tidat ditenuttu
penehim scb€lMnya ta.g lerdni
ddi
dua
dd
pada
jenn (Libellulidae), saru i.nis
(Caloplcrygida) dan siu jenis (Euphcidae).
Dalrm !€netitis selaniutnya
disMkan unrul neneliri fakor fattu. ckologi ymg
mempenga4li keFsmar jeds capung di kows& Reson
cuus
lujuh.
DAI'TAR PUS'fA(A
W.J uha tud A Anrmdn. _006. Di!.R &d Dis,.but.on
"1,", .1
)
of
rtrecra: omn.r! in 5erGra psredb.a.
.e*"s;*,"
F"R,r.
?Dpon'Es
r, uryat d su,turahihj t,,en,, aad ttanaae?apat
2ao6 vhlua"
r,t,.\.-
dAr S (at-oio )^01..p,aa?aa tahdr ya.,D"ot
daArd, rrar. B,odi!e6in Consepauon pmiecr.
4n'.. M.
,;!au p Hrtmu,.ttun
tamru-- r 2010 A p,Iatu.Au nui"s. dt
K6ta,D
tanrn \^b4d K tricobta rr,t
RISORT GUNUNC
IUruII TAMAN
NASIONAL KERTNCI S:EBLAT
I(ABUPAIEN KERINCT PROVTNSI JAMBI
SI(RIPSI 6AXJANA BTOLOCT
OLEq:
B.P, 06 133 0{6
JURUSAN DTOT.OGI
FAI(ULTAS MATEMATIXA DAN ILMU PENGEIAIIUAN AI-AM
IJMVERSITAS ANDALT\S
PADANG,2011
P{elitim le ansjenis-jdis capuc (Odomta) rebn dibJerkar tada ldggal l0 lsi
3 Jdi 2010 di kmm Resolt Cuug Tujulr Tme Nsional Kdinc'
Seblat, kbupalen krinci, Pbvinsi Jmbi de hbo8bnuF Tslenoni H*@.
Jln1M Biologi. FalDld Malemtika dm llEu ?engetalM AlaD, Uniidila
wpd
Andal6, Padang. ?enelide ini m@ecrlnal@ detode deskipfif da surei. copune
dikolelsi
ssus Derysuatsn j.la seme8a. Dui Fnclili& iri dirlspatks 22
j.nis spug ymg terdii dmi 14 sa€!5 de4m mpal {@ili yaio Libdlulidoe (13
jenis dengm tujul gen@), Calopr€rysidae do Comgiodd& (enpat j.nis dcnso
liga so@) dm Euphrojdae (srn jmis dmsa sattr senut.
l
Capung
nerupat
sahn
etu kelonpok sdnssa ydB €i.r rnil&nl! densu iir.
d
Menilild ull:m tubun rehiif besj beNma
bagus
bcs& hidupnya 61uk lerbds. Tanlpm1ahapo
p6de*e
dew6s
bi6eya
bubagai
jeik s@gea'siogga dd orgbhme
nerygun
aduluh
ltu
sebugiu
aqulit dm yee
lerdapal dekal air. Smoa tanape adahn pd@ssa
ds nalm
(Ahn dd Kuhono.200l).
lain
Capug dikelonpokle dalm ordo Odomla. Odonah.nin!! nn&s bersisi.
di basitu ujus labiu Oibn baNal) rerdapal tonjolm ronjolu (spina) rljm
ne.yerupai siSi (Ant de Kahono. 2003). Odonata lerdiri nld dus subordo rair
subordo AniepleG (capug
cepaE kepala
te6.brt
lebd pada basim
die.tdeld
ZyeopleE (capug
jm)
da
das dibandinsks
horizonlal pada waltu
kepala
nenmies
rerbarB densrr
sayap bclalme ymg bentulnya s€@.
d6mya dm lelika Gtimnal dilip8&e di
sdikr
nelebar {Sisi, l99l ).
Capune
densm snya! depe
d&
kail de r.bdng lmbar
psda posisi Bclihcne
basi
k€dMya
aras tubul]
nmiliki
notmpit
besda-sma
pad!
atau
ncmiliki p.mm penting bagi mmusia yanu ebaeai ihditllo! uruk
nemolau kulilai air di sekiE lingkunsan hidup.
hidup pada
dd
htieLt. S.dmgle Slbord.
meniliki tubui legsins. lebih
dibddinske capuq bi6a,
sayap dcpm
lebih geduk
tidal nendjee dald posisi helinlang rer4i denibular, m€niliki
saydp belakms lebih
sayap
bi&) deniliki tubui
at ymg lercend
atau
km
oihfa capus tidak
yde tida{ benesetasi (Ssmti,
ala
1998). Selain itu.
capunsjusa beipem dalm bidms keehatan maupu perldian. Pud! derah Blnlr.
Jaw!
Tinu nflgelnalo capog
sebagai
malalE (Amir de (alDno.
2001).
Sal ini diperkiEl
dmi4
julan
ada 5000-6000
jenk Mpuns. Capug lcrscbd di selrhrh
ymg snsat n.liopah lcntada t€rdaFt di kaw6m lropis Fpeni
Indonesi4 ka.ena di
ka@d ini
mcm
terdapar b€rbagai
habiiat
(Suwd. l99s).
Nenek moyeg dad Odonata adrtah satat satu
Mcsalarypus
sffigga pubi. tosit capug
tch&e iyb9dib utr r beluu tebih dai 200 iula tlbun talu (Arir
.Ln Kohono. 2003). Mmuut MitF (2006). Odonab rcdnj ddi 29 famili dcnld
6000 jenis yans €lan dikeiahui di setuun dunia.
Beberapa p€nelilim n€ngenai Odo@b
Afzan. Julia
d
y
s penan dihi{trk& adatah oleh
Amirudin (2006). tcnrang kemekaagam dd disiribusi capug di
Hutrn Rekedi Sekayr Tcrcnsseu didapatkar 44 ienis densm
Rahid (2008),
lmili.
hbng
Oppel (2005).
d&sonflies
t6hg
dei
Sinsapun didspattd 3s jenis
sosiasi habitlt d&i
konun$
legu.unsu bawa!, P!p@ nencnulm 6t jenis
dog
lhhe
dd penehie
jenis-jenis capus di Hutan Pendidikm
Andds. Padsg nddapalko
ledekmsme
23
ser&gga air di
ll Iihiti. N.ma-
jenh dengm lujuh
13
dclge t4
Odonab di Huh!
fdili.. Emnd6
(200S).
Riolosi. rjniv€rsila!
fmili. Assdi
Tme Nsional Cuug tlatinu.
(2001),
re
g
nendapalku 26
jeds capug denea scnbil&
lTeinabtis
fdili. IGlkmd (2008), mcndapartd d!! jctris b@
sjupp da Mano ja rdrrlt9 ddi yap€n de Birt. rde J.ya.
capms n€n8habhkm sebasim b€s hidupnya sebagai niDta (epdin)
ssal bergulug
pada habitai
g
peraim eper.i ss€n, ddau, kotm. arnu €wa
Capug demsa scring
tdih'
tenpar meeka bsbiak
de bcrbm nakmm. sebagi& beF capms
pada p@uk runput, perdn dan
y
pada
tcnpal'lenpar tcrbula. terulm! psda p(ai@
senaos hinseap
t.inta'n yds tumbutr di sekilar koian, sungai. priL
st4Eh[
atau
eenege air laieya. Capus melalold kegiard
Oleh
kacm illr pad! hdi pdas capuns atm lerb&g smgal atrif suln unruk dj
pada
derad. Sedaskm lada sdja hei capDg lebih mudrn didel(ati
(diMa!).
(Sutrri, I99s)
V. I(XSTMPULA]\ DAN SARAN
Dari p€nelirio capus (odonatr) di
Kawls Rc$n Cuuns Tujuh.
T$BD
Nsional Kerinci Seblat, Kabupaien Kerinci, Pmvinsi Jmbi dipercteh kcainpute
t.
Capung
€n'p!r
ydg didapatkm *banyd
lmili
22
yaitu subordo Anisopren
iujun eene6). Sedmgte
d{i
je.k ydg
genera
d6!d
ta:!! linili Libelluljdc (1] jenis
denean
rerdiri
suboilo Zygopre.! yaitu
Coenacionid& (mpat jenk deng& ris! senen)
2. Pada penelide
dei l4
hnilj
Cdtoprerygidae
dd Eupncidle
Galu jenh
ini didapatkd 4 jenis capug ylns tidat ditenuttu
penehim scb€lMnya ta.g lerdni
ddi
dua
dd
pada
jenn (Libellulidae), saru i.nis
(Caloplcrygida) dan siu jenis (Euphcidae).
Dalrm !€netitis selaniutnya
disMkan unrul neneliri fakor fattu. ckologi ymg
mempenga4li keFsmar jeds capung di kows& Reson
cuus
lujuh.
DAI'TAR PUS'fA(A
W.J uha tud A Anrmdn. _006. Di!.R &d Dis,.but.on
"1,", .1
)
of
rtrecra: omn.r! in 5erGra psredb.a.
.e*"s;*,"
F"R,r.
?Dpon'Es
r, uryat d su,turahihj t,,en,, aad ttanaae?apat
2ao6 vhlua"
r,t,.\.-
dAr S (at-oio )^01..p,aa?aa tahdr ya.,D"ot
daArd, rrar. B,odi!e6in Consepauon pmiecr.
4n'.. M.
,;!au p Hrtmu,.ttun
tamru-- r 2010 A p,Iatu.Au nui"s. dt
K6ta,D
tanrn \^b4d K tricobta rr,t