Textu Lei Orsamentu Jeral Estadu nian

74 Parte 3: 2014 Lei kona-ba Orsamentu Jeral Estadu nian

3.1 Textu Lei Orsamentu Jeral Estadu nian

V GOVERNO CONSTITUCIONAL Proposta de Lei n.º 2013 de.......de......... DEKRETU Nº 8III Orsamentu Jeral Estadu nian ba 2014 Orsamentu Jeral Estadu ba tinan 2014 engloba reseitas no despezas Estadu nian ba anu finanseiru 2014. Aneksu I Lei Orsamentu Jeral Estadu nian ba 2014,ba oin sei temi ho naran OJE, estabelese total esti adu husi eseitas Estadu fula Ja ei u to o Deze u e e ai husi fo tes hotu-hotu: pet olífe as ho au pet olífe as fiskais, au fiskais o e e ai husi e p sti us . Total estimadu reseitas nian mak tokon 2.410,5. á eksu II lei ida e e nian estabelese dotasoens orsamentais hotu-hotu, e e é sistematiza hanesan tui ai e e: 1. Tokon 176,751 ba Salárius no Vensimentus; 2. Tokon 480,277 ba Sasan no Servisus; 3. Tokon 335,501 ba Transferênsias Públikas; 4. Tokon 52,122 ba Kapital Menor; 5. Tokon 455,349 Kapital Dezenvolvimentu. Hasai tiha servisus ho fundus autónomus, fundus espesiais no empréstimus, total dotasoens orsamentais mak tokon 1.074,522. 75 OJE inklui reseitas no despezas hotu-hotu hahú husi servisus no fundus autónomus, hanesan Administrasaun Aeroportus ho Navegasaun Aérea Timor-Leste ANATL, Autoridade Portuária Timor-Leste APORTIL - inklui Berlim-Nakroma, Institutu Jestaun Ekipamentu IGE no Servisu áutó o u Medika e tus ho Ekipa e tus “aúde “áME“ . ‘eseitas e tidades hi ak e e ia i klui iha rúbrika kona-ba reseitas rasik husi servisus no fundus autónomus iha Aneksu I, no orsamentu despezas hakerek iha Aneksu III. Total estimativas kona-ba despezas ba servisus ho fundus autónomus 2014 mak tokon 16,927, e e tokon 12,159 transfere husi OJE, hodi ko e despezas e e oot liu eseitas asik. Total dotasaun orsamental ba Fundu Infraestruturas mak 368,551 milloens dólares, inklui empréstimus, no tokon 337,501, exklui empréstimus. Saldu tranzitadu tinan 2013, tuir lei, mak tokon 221,013. Total dotasaun orsamental ba Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu mak tokon 40 , e e alo tokon 3,079 korresponde ho saldu tranzitadu tinan 2013, tuir lei. Total estimadu ba despezas OJE nian mak 1.500 un pontu kiñentus milloens dólares. Total i u e ebé aprova ona ba finansiamentu ho rekursu ba endividamentu públiku ka dívidas, ba tinan 2014, mak tokon 31,1. Reseitas naun petrolíferas estimadas, inklui servisus ho fundus autónomus nian, mak tokon 166,1. Nu e e, défise fiskal mak tokon 1.333,9, e e é finansia ho tokon 902,9, husi Fundu Petrolíferu, ho tokon 31,1, liu husi rekursu ba kréditu públiku, ho tokon 206, husi saldu tranzitadu Fundus Espesiais tokon 202,9 husi Fundu Infraestruturas no tokon 3,1 husi Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu, no ho tokon 194, mai husi saldu Konta Tezouru. Parlamentu Nasional dekreta, tuir alínea d n.º 3 artigu 95.º ho n.º 1 artigu 145.º Konstituisaun ‘epú lika, atu ale ha esa lei, uat e e tui ai: Kapítulu I Definisoens no aprovasaun Artigu 1.º Definisoens Ba efeitus lei e e ia , e te de ha esa : a Kategoria Despeza – ág upa e tu despezas e e tau tui katego ias li a ha esa e e: i “al ius o Ve si e tus, o ta te glo al e e Ó gau ida ele gasta ho Salárius no Vensimentus ba titulares kargus polítikus ho funsionárius permanentes no temporárius sira; ii Sasan o “e isus, o ta te glo al e e e Ó gau ida ele gasta hodi sosa no selu Sasan no Servisus; iii T a sfe sias Pú likas , o ta te glo al e e Ó gau ida ele gasta a subvensoens públikas ho pagamentus konsignadus ka relasiona ho selu ema; 76 iv Kapital Me o , o ta te glo al e e Ó gaun ida bele gasta hodi sosa Sasan Kapital Menor nian; v Kapital Deze ol i e tu, o ta te glo al e e Ó gau ele gasta a p ojetus Kapital Dezenvolvimentu nian; b Despezas e e ko pe sa ka taka ho ‘eseitas, despezas e e halo ho eseitas asik e e se isus ho fu dus autó o us si a ko a, naran-katak nia montante la bot liu alo total eseitas e e si a hata a iha ko tas ele a tes Tezou u nian; c Dotasaun Orsamental, montante máximu tau iha OJE ba Órgaun ida atu-hodi halo despeza ruma; d Ó gau Ó gau s, te u je iku e e uza iha OJE hodi hatudu seto pú liku ad i ist ati u e e tenke kumpri disiplina orsamental no, tuir klasifikasaun orgânika, bele fahe ba títulus, hanesan Gabinete Prezidente Repúblika, Parlamentu Nasional, Governu Gabinete Primeiru-Ministru, Prezidênsia Konsellu Ministrus, Ministérius ho Sekretarias Estadu, Tribunais no Prokuradoria Jeral Repúblika, ho mos instituisoens sira- seluk e e te i iha á eksu II; e Rúbrikas Despeza nian, rúbrikas despeza dezagregada ka fahe ba kada Kategoria Despeza, ho baze iha estrutura kódigu kontas despeza nian iha Tezouru. Artigu 2.º Aprovasaun Aprova ona Orsamentu Jeral Estadu nian ba períodu entre 1 Janeiru ho 31 Dezembru 2014, inklui: a Total reseitas tuir agrupamentus, inklui reseitas rasik husi servisus ho fundus autónomus, fu dus espesiais o e p sti us, ha ee iha á eksu I lei e e ia , hodi halo parte integrante; b Total despezas tuir agrupamentus, inklui verbas atu transfere husi Orsamentu Jeral Estadu ia a se isus ho fu dus autó o us iha , ha ee iha á eksu II lei e e ia , hodi halo parte integrante; c Total despezas se isus ho fu dus autó o us e e atu fi a sia ho sira-nia reseitas asik o ho O sa e tu Je al Estadu, ha ee iha á eksu III lei e e ia , hodi halo pa te integrante; d Total despezas e e ko espo de ho dotasau Fu du I f aest utu as ia a , i klui saldus t a zitadus ho despezas e e fi a sia ho rekursu ba endividamentu pú liku, ha ee iha á eksu IV lei e e ia , hodi halo pa te i teg a te; e Total despezas e e ko espo de ho dotasaun Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu nian ba , i klui saldus t a zitadus, ha ee iha á eksu V lei e e ian, no halo parte integrante. 77 Kapítulu II Reseitas Artigu 3.º Impostus ho taixas Durante tinan 2014, Governu hetan autorizasaun atu kobra impostus ho taixas tuir lejislasaun e e igo a. Kapítulu III Autorizasaun ba transferênsia husi Fundu Petrolíferu Artigu 4.º Li ite e’ebé autoriza ba fi a sia e tu husi OJE Tuir termus no a efeitus husi uat hi ak e e hake ek iha a tigu .º Lei .º , ágostu, iha edasau e e Lei .º , “ete u Lei Fu du Pet olífe u at i ui ka fó ba nia, montante transferênsias husi Fundu Petrolíferu ba tinan 2014 la bele boot liu tokon 902,9 no só ele hala o depoisde ku p i uat e e hatete iha a tigu .º lei e e te i iha lete . Kapítulu IV Konstituisaun dívida públika, parserias públiku-privadas no garantia Artigu 5.º Mo ta te áxi u ba e divida e tu e’ebé bele autoriza 1. Ho o jeti u atu espo de a esesidades fi a sia e tu ia e e elasio a ho ko st usau infraestruturas estratéjikas ba dezenvolvimentu Paíz, Governu hetan autorizasaun, tuir artigu .º Lei .º , Outu u, e e alte a ho Leis os 92011, 17 Agostu, no 32013, 7 Agostu, kona-ba Orsamentu no Jestaun Finanseira, ho artigu 3.º Lei n.º 132011, 28 Setembru, kona-ba Rejime Dívida Públika nian, atu buka halo en di ida e tu e te u ko sesio al to o montante máximu tokon 270, ho prazu máximu tinan 40. 2. La kontra uat e e hatete iha ú e u ida uluk, iha fi a sia e tu ai husi empréstimus la boot liu tokon 31,1. Artigu 6.º Mo ta te áxi u e’ebé bele autoriza ba akordus parserias públiku-privadas nian 1. Iha 2014, Governu hetan autorizasaun atu asina akordus parserias públiku-privadas nian to o o ta te i u tokon 500. 2. Ba efeitus númeru uluk nian no administrasaun ho jestaun relasiona ho partisipasoens Estadu ia , ak e tidade e e esponsável mak kompetente kona-ba ida e e, tui lei. 78 Artigu 7.º Mo ta te áxi u e’ebé bele autoriza ba Kuota Me bru Orga izasau I ter asio al 1. Iha 2014, Governu hetan autorizasaun atu asina garantia kona-ba pagamentu kuota hanesan membru Fundu Monetáriu Internasional, karik husu duni ga a tia e e, too o ta te i u 3 milloens dólares. 2. Kualke paga e tu elasio a ho ú e u e e efe e uluk o a te ke heta ap o asau husi Parlamentu Nasional. Kapítulu V Ezekusaun orsamental Artigu 8.º Regras komplementares kona-ba ezekusaun orsamental 1. Ezekusaun orsamental husi Órgauns sira tenke obrigatoriamente halo tuir Sistema Informátiku Jestaun Finanseira nian. 2. Iha 2014, fiskalizasaun kona-ba ezekusaun orsamental husi Parlamentu Nasional haree liu- liu ba despezas rekorrentes hotu-hotu. 3. Ko t atasau pú lika tui ajuste di etu só ele pe ite a kada Ó gau to o husi total dotasoens orsamentais idaidak nian ba 2014, no la prejudika ka kontra observânsia normas legais kona-ba nia admisibilidade. 4. Pa la e tu Nasio al hala o de ate t i est al ida, ko a-ba ezekusaun orsamental kada ministériu, sekretaria Estadu ho servisu no fundu autónomu nian, ho prezensa husi respetivus membrus Governu no dirijentes máximus. 5. “e, to o final terseiru trimestre, ezekusaun orsamental atinji 75, Governu bele buka halo transferênsia husi Fu du Pet olífe u e e ot liu Rendimentu Sustentável Estimadu, maibé tenke informa uluk-lai ba Pa la e tu Nasio al o asegu a eze a ida e e ho alor tokon 200 iha Konta do Tezouru. 6. Kazu, durante terseiru trimestre, bele prevê katak tas a ezekusau o sa e tal to o ti a remata bele menusde 80, tenke retifika Orsamentu, hodi hamenus respetivu montante total, entre fulan Jullu no Setembru. 7. Pedidus atu uza rezerva kontinjênsia tenke justifika halo loloos tuir nº 3 artigu 7.º no artigu .º Lei .º , Outu u, e e alte a o a ho Leis os 92011, 17 Agostu, no 32013, 7 Agostu, kona-ba Orsamentu ho Jestaun Finanseira,no tenke iha deskrisaun detallada ka kompletu kona- a ati idades atu hala o. Artigu 9.º Pagamentu impostus kona-ba importasoens Tezouru hetan autorizasaun atu estabelese no implementa mekanizmu kontabilidade ida ba rejistu no kontrolu reseitas ho despezas, e e ko espo de ho pagamentu impostus kona-ba importasoens e e halo husi Órgauns ou lori nia naran. 79 Artigu 10.º Dotasoens ba Governu tomak Tui k it ius e e kla us o p esizus ka ezaktus e e esta elese o a ko a-ba despezas públikas, Governu hakerek iha orsamentu kona-ba Dotasoens ba Governu Tomak dotasoens hirak tui ai, e e ia jestau e t ega a Mi ist iu Fi a sas: a Fundu Kontrapartidas; b Auditoria Externa; c Rezerva Kontinjênsia; d Kuotas hanesan Membru Instituisoens Internasionais; e Pensoens ba Ex-Titulares no Ex-Membrus Órgauns Soberania; f Konstrusaun dos Postus Integradus iha Fronteira; g Fundu Kontribuisaun ba Instituisoens ho Karáter Sosial; h Provizaun ka fó ba g7+, Sekretariadu no Fundasaun; i Servisu Rejistu no Verifikasaun Emprezarial; j Sekretariadu Grandes Projetus; k Provizaun ba Servisus Legais; l Komunidade Paízes Lian Portugêz – KPLPCPLP; m Provizaun ba Liña Kréditu liu husi Instituisaun Bankária; n Kontribuisaun Finanseira; o Provizaun ba Atividades Peskiza Estatístika; p Provizaun ba Diagnóstiku kona-ba Rekursus Umanus; q Debate kona-ba Lejislasaun Fiskal no Makroekonomia; r Provizaun ba Kapitalizasaun Banku Sentral Timor-Leste. Kapítulu VI Servisus ho fundus autónomus no fundus espesiais Artigu 11.º Reseitas rasik 1. Previzoens kona-ba reseitas atu kobra husi servisus ho fundus autónomus haree iha Aneksu I. 2. Despezas tanba transferênsias mai husi OJE ba servisus ho fundus autónomus no ba fundus espesiais, no mos previzaun kona-ba despezas ida-ida, haree iha Aneksu II. 3. Orsamentus tuir kategoria despeza kona-ba servisus fundus autónomus e e pa te ida selu ho reseitas rasik, haree iha Aneksu III. 4. Dotasaun Fundu Infraestruturas nian, haree iha Aneksu IV. 80 5. Dotasaun Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu nian, haree iha Aneksu V. 6. Avizus kona-ba Autorizasaun Despeza ba servisus ho fundus autónomus, husi reseitas rasik, só bele autoriza depoisde simu, husi parte Estadu, reseitas ida-ida nian, no autoriza soe s e e refere tenke ho valor e e ha esa ou ki ik liu. Kapítulu VII Dispozisoens Finais Artigu 12.º Finansiamentu liu husi doadores independentes 1. Kada Órgaun só bele halo akordus ho doadores independentes kona-ba fornesimentu rekursus adisionais ka komplementares ba finansiamentu e e iha afetasoe s orsamentais laran lei ida e e, tuir parecer préviu no obrigatóriu husi ministru responsável ba área Finansas.

2. Jestaun finansiamentu e e p e iha númeru ida uluk tenke kumpri diretivas e e ai

husi Ministériu Finansas no ho rekizitus doadores sira-nian. Artigu 13.º Responsabilidade 1. Asinatura kontratus e e la iha ka i e tu ka aseitasau orsamental sei hamosu responsabilidade polítika, finanseira, sivíl no kriminal, tuir artigu 46.º Lei n.º 132009, 21 Outubru, e e alte a ho Leis n os 92011, 17 Agostu, no 32013, 7 Agostu, kona-ba Orsamentu no Jestaun Finanseira. 2. Atu bele kumpri loloos responsabilidade finanseira tuir e e p e iha númeru ida uluk, bele konsidera katak titular ba kargu polítiku, ho konduta ka hahalok ida ha esa e e, halo ona pagamentu e e la loos, e e mak tenke hetan kondenasaun hanesan fó hikas fali kuantia osa e e ha esa , tui artigus 44.º no Lei n.º 92011, 17 Agostu, e e aprova Orgânika Kâmara Kontas Tribunal Superior Administrativu, Fiskal ho Kontas nian, iha edasau e e Lei n.º 32013, 7 Agostu fó ba nian. Artigu 14.º Tama iha vigor Lei ida e e ta a iha igo iha lo o e e tuir kedan loron halo nia publikasaun, hodi produz efeitus hahú husi 1 Janeiru 2014. 81 Aprova iha 24 Janeiru 2014. Prezidente Parlamentu Nasional, Vicente da Silva Guterres Promulga iha Publika. Prezidente Repúblika, Taur Matan Ruak 82 ANEKSU I Estimativa kona-ba reseitas atu kobra ho finansiamentu despezas Orsamentu Jeral Estadu nian ba 2014 US tokon Tabela I - Estimativa kona-ba reseitas Valores ne’ebé arredonda ona 1 Reseitas Totais 2,410.5 1.1 Reseitas Petrolíferas 2,213.4

1.1.1 Impostus kona-ba lukrus petrolíferus

681.1

1.1.2 Impostus husi Tasi Timor inklui Kitan

200.1

1.1.3 Impostus kona-ba Rendimentu

303.2

1.1.4 Impostus kona-ba Lukrus Adisionais

204.5

1.1.5 Impostus seluktán ho Taixas Petrolíferas

54.2

1.1.6 Jurus husi Fundu Petrolíferu

770.3

1.2 Reseitas Naun Petrolíferas