38
Tabela 2.4.2.1: Despeza FKTL Tuir Kategoria Dotasaun, Tokon
2012 Atual
2013 Orsamen
tu 2014
2015 2016
2017 2018
Total Despeza FKTL 789.3
1,000.7 1,091.4
1,135.1 1,180.5
1,227.7 1,276.8
Rekorente 659.0
798.6 952.5
990.6 1,030.3
1,071.5 1,114.3
Saláriu no Vensimentu 130.9
160.5 176.8
183.8 191.2
198.8 206.8
Sasan no Servisus 309.7
399.1 440.3
457.9 476.2
495.3 515.1
Trasnferênsia Públika 218.5
239.0 335.5
348.9 362.9
377.4 392.5
Kapital 130.3
202.1 138.9
144.5 150.3
156.3 162.5
Kapital Menor 42.0
49.6 52.1
54.2 56.4
58.6 61.0
Kapital no Dezenvolvimentu
88.3 152.5
86.8 90.3
93.9 97.6
101.5 Fonte: Diresaun Nasional Orsamentu
2.4.2.1: Saláriu ho Vensimentu
Saláriu no Vensimentu sa e a tokon 176.8 iha 2014, ka sae 10.1 kompara ho Orsamentu
2013 nian. Ne e la o tui duni polítika Governu ia atu deze ol e fu sau pú lika e e
dinámika, efikaz no efisiente no suntentavel. Medida prinsipal mak hanesan tuir mai e e.
Tokon 9.5 ba Ministériu Edukasaun hodi selu saláriu profesores voluntárius. Medida e e sei selu ba 4,220 profesores iha teritoriu laran tomak. Kompensasaun ida ba
forsa traballu iha setor edukasaun sei enkoraza no motiva profesores sira atu kria ate ek oa a ak e e ele tulu Timor-Leste hodi bele ajuda kresimentu no
desenvolvimentu. Tokon 4.7 ba Ministériu Saúde ba rejime kareira espesial profisionais saúde nian.
Hanesan ho setor edukasaun, Governu fiar katak importante atu motiva profisional si a iha seto k usial ida e e hodi dezenvolve lalais padraun saúde e e diak a
Timor-Leste.
Tokon 1.0 ba Ministériu Negósius Estranjeirus ba funsionarius embaixadas foun iha Laos, Cambodia, Brunei no Myanmar. Governu fiar katak estabelesimentu
e ai adas hi ak e e i po ta te hodi au e ta eputasau o i flu sia Timor-
Leste iha rejiaun, espesial e te iha te pu e e Timor-Leste husu atu tama ba
ASEAN.
2.4.2.2: Sasan no Servisu
Despeza ba Sasan no Servisu aumenta ba tokon 440.3 iha 2014, liu 10.3 kompara ho 2013 nian
e e ho o ta te tokon 399.1. Sei kontinua sai hanesan kategoria e e boot liu iha FKTL. Deskrisaun detalha kona-ba medidas prinsipais no investimentu mak tuir
mai.
39
Medidas Polítika
Tokon 100.8 ba Ministériu Obras Públikas ho EDTL ba sentral elétrika sira iha Hera no Betano
e e foi loke. Despeza e e a kustu ope asio al no manutensaunno mina ba jerador sira. Governu prioritiza sentral elétrika hanesan komponente xave
iha dezenvolvimentu tamba bele hasa e padraun moris povu sira nian no atu dada
investimentu estranjeiru. Tokon 25.8 ba Ministériu Edukasaun ba programa merenda eskolar. Ne e eflesau
husi faktu katak mál-nutrisaun hanesan problema ida iha Timor-Leste, li-liu ba labarik no foinsae sira.
Nu e e, o ta te e e gasta a p og a a e e au e ta husi 0.15 ba 0.25 ba estudante ida loron ida.
Tokon 19.0 ba fundu kontigensia, ne ebé Governu sei uza ba despesas urgenti ne
ebé sei akontese durante tinan fiskal e e nia laran. Tokon 13.0 ba Ministériu Saúde atu sosa ai-moruk. Governu ha ee e e ha esa
despeza importante hodi promove kuidadus saúde no hadi a ko disoe s sidadau
sira e e o as o defisientes.
Tokon 11.0 ba Ministeriu Justisa a ko pe sasau ai o p og a a Ita Nia ‘ai . Tokon 10.0 orsamentu ba Governu en jeral ba servisu juridiku nian .
Tokon 8.5 ba Ministériu Komérsiu, Indústria no Meiu Ambiente atu importa foos no sosa p odutus do
stikus. Despeza e e ko t i ui a segu a sa ali e ta iha Timor-Leste, no mos fornese ligasaun importante entre agrikultores lokais ho
e dedo es. Ne e sei e ko aza deze ol i e tu ag íkolu o k esi e tu seto privadu nasional.
Tokon 5.0 ba fundu ko t apa tida. Despesas ida e e sei ajuda esta elese se isu ida diak no efektivu entre Governu no nasaun doadores.
Tokon 3.9 hodi finansia simeira ba grupu trabalhu no programa ministerial CPLP nian Comunidade dos Países de Língua PortuguesaKomunidade Paízes Lian
Po tug z . Ne e o a oot ida ai Ti o -Leste no sei fó biban hodi promove an iha palku internasional. .
Tokon 3.5 iha Ministeriu Justisa ba rezime servisus agrikultura ba prizionarios, ‘ezi e ida e e sei p e iti p izo ei us atu ele suporta sira nia familia no manan
abilidade ne ebé sei asisti sira nia fa ilia ai hi a ei teg a a a fali a iha
sosiedade. Tokon 3.5 ba Ministériu Agrikultura hodi sosa fi i. Ne e i po ta te a
dezenvolvimentu setor agrikultura, fornese nutrisaun no seguransa alimentar.
40
Toko . a Mi ist iu ág ikultu a a p og a a “uku Ida P odutu Ida O e Village-
O e P odu t . Ne e sei e ko aza suku si a atu espesializa halo p odutus espesífikus e e Governu mak sei sosa fali.
Tokon 3.0 ba Ministériu Saúde atu fornese hahán ba pasientes sira iha ospitais. Ne e i po ta te atu ele fo ese ut isau adekuada a sidadau si a e e o as
o os hadi a pad oe s kuidadus saúde iha ospitais. Tokon 2.5 ba adesaun Timor Leste ba instituisaun no organizasaun internasionais.
Despesas ida e e sei ajuda Timor-Leste p o o e a a iha u du internasional no kontinua servisu besik liu ho organizasaun internasional hodi kontinua promove
desenvolvimentu ekonomiku.
Tokon 1.8 ba gabinete Primeiru-Ministru ba kustu operasional SNI. Liu husi despesas ida e e, Governu sei prevene aktus terrorizmu, sabotajen, espionaje no
krime organisadu sira.
Toko . atu hala o peskizas estatístikas ha esa parte husi eskema pilotu ba sensu 2015.
Tokon 1.0 iha Ministeriu Administrasau Estatal hodi hala o selebrasaun loron independensia nasional no herois nian iha Aileu. Governu hakarak atu komemora
loron importan te hi ak e e iha isto ia Ti o -Leste no honra ba hirak ne ebé luta ba
independensia. Tokon 1.0 ba Ministériu Justisa ba pasporte geometriku. Despeza e e asegu a
pasaporte Timor-Leste nian tuir padraun internasional no fasil liu ajuda sidadaun sira kuandu visita ba rai liur.
Investimentu Governu hanoin katak importante atu prepara kontekstu ba figurasvalores boot iha FKTL no
Governu fiar katak montante boot bele klasifika hanesan investimentu duke ba makina estadu. Kona-ba Sasan no Servisu, tokon 179.6 ou 40.8 husi total despezas ba kategoria
ida e e bele klasifika hanesan investimentu kapital umanu, investimentu sosial, no investimentu fíziku. Investimentu kapital umanu refere ba despezas
ne ’ebé fo impaktu
direita no indireita ba esforsu hadia kualidade edukasaun, investimentu sosial refere ba programa sira
ne ’ebé atu hadia sidadaun sira nia padraun moris, no investimentu fiziku
efe e a i esti e tu i po ta te iha o jetus ta jí eis e e i po tante hodi fasilita governasaun paíz iha eskalas
oot o ki ik. Investimentu Kapital Umanu
Tokon 761,000 0.2 husi total despesas Sasan no Servisu bele konsidera hanesan investimentu kapital umanu. Pilares ba orsamentu ba
ti a ida e e atu i este iha kapital umanu hodi fornese ba preparasaun ida diak no populasaun ne
ebé produktivu, ida ne ebé
41
sei kontribui ba kresimentu ek o o iku ida a as. I esti e tu kapital umanu iha kategoria
sasan no servisus ba bolsa estudu direta ba UNTL. Investimentu Sosial
Tokon 66.5 ou 15.1 husi total despezas ba Sasan no Servisu bele konsidera hanesan investimentu sosial.
Ne e inklui programa merenda eskolar, sosa ai-moruk, sosa foos no p odutus lokais ho hah iha ospitais, e e inklui hotu ona iha seksaun uluk. Iha mos
750,000 hodi kontrola ba lafaek, 500,000 ba Ministeriu saude hodi luta hasoru kankru no 520,000 ba Ministerio Agrikultura hodi halo pesquiza iha Universidade Charles Darwin no
projetu susu ben husi karau.
Investimentu Fíziku Liu tokon 112.4 ou 25.5 husi total despeza ba kategoria Sasan no Servisu bele klasifika
hanesan investimentu fíziku. Ne e inklui pagamentu ba sentrais elétrikas, sosa fini no
programas “uku Ida Produtu Ida iha Ministériu Agrikultura, hanesan hateten iha leten. Iha
mos pagamentus adisionais ba quota no ba fundo kontrapartida tokon 7.5 no 91,000 ba SEAPRI hodi promove sentru bambuu.
2.4.2.3: Transferênsia Públika