29.9 36.2 Final Final BB1 Final TETUM 01Fev2017

Pájina 42 hosi 111 2.5.6: Kompromisus hosi Parseiru Dezenvolvimentu Parseirus Dezenvolvimentu atu kontribui tokon 156.5 iha 2017. Detallu kona ba kompromisu hirak ne’e aprezenta iha Livru Orsamentu 5. Nota katak valor hirak ne’e la inklui empréstimu. No mos, valór hirak ne’e bazeia ba dadus hosi Portal Transparénsia Ajuda, nudar sistema ida atu monitoriza doadores nia kontribuisaun iha nivel atividade. Iha redusaun valór finansiamentu hosi doadores ba Timor-Leste. Ida nee nudar fenoman normal tamba Timor-Leste iha progresaun iha nia dezenvolvimentu nune’e doadores sira hamenus nia asistensia. . Levantamentu iha futuru mos indika katak, suporta sira nee sei redús drastikamente iha tinan oin no tendénsia nee kontinua too 2020. Figura 2.5.6.1: Kompromisius Parseirus Dezenvolvimentu Ajudus 2013-2020, tokon Fonte: Portal Transparénsia Ajuda External, Ministériu Finansas 2016. 2.5.7: Klasifikasaun Orsamentu 2017 Bazeia ba Setór Atu ezamina alokasaun orsamentu 2017 tuir setor, ita bele uza “padraun” hosi Divizaun Estatístika Nasoens Unidas nian kona-ba klasifikasaun funsioens iha despezas publika 6 . Ba orsamentu rekorrente alokasaun boot liu ba iha Servisu públiku Jerais, setór ida ne’e bele konsidera hanesan Makina estadu nian, maibé mos kobre hotu transferénsia rekorrente ba munisipiu sira no ZEESM. Setor protesaun sosiál iha parte segundu ho orsamentu hamutuk 21. Ida ne’e kobre ba pensaun, protesaun sosiál, “Bolsa da Mãe”, idosos, no program Merenda Eskolár. setor ekonómiku iha terseiru lugar, setor ne’e inklui kombustivel ba 6 http:unstats.un.orgunsdcrregistryregcst.asp?Cl=4 Pájina 43 hosi 111 jeradóres EDTL, manutensaun ba estrada, agrikultura no manutensaun ba sistema irrigasaun. Setór edukasaun mak hola parte dahaat, no saúde iha parte dalima. Figure 2.5.7.1 Gastus rekorrente bazeia ba setór ba 2017 Fonte: Diresaun Nasional Politika Ekonomia, Ministériu Finansas, 2016. Husi total despezas ba infrastrutura, Fundu Infrastrutura hamutuk 60, RAEOA no ZEESM 33 no sira seluk 7. Distribuisaun orsamentu ba setores iha Fundu Infrastrutura, setor ekonómia kobre 78 no husi total nee programa estrada kobre 54. Hafoin projetu eletricidade ba teritoriu tomak besik atu kompleta, programas estrada hahú ona sai prioridade hanesan articula iha planu estratéjiku dezenvolvimentu. Kuaze maioria orsamentu ba estrada finansia hosi osan emprésta no detallu kona ba projetos iha seksaun 2.7.3. Nune’e mos Aeroportu Suai no “Baze Abastesimentu” ho total orsamentu kumulativu tokon 29.4 nudar mos projetos boot setor Ekonómiku seluk. Setor Protesaun Ambientál ho orsamentu tokon 32.0 iha 2017. Setor nee domina husi projetu drainajen Dili Restante 7.5 husi fundu infrastrutura aloka ba setór seluk, inklui konstrusaun ba edifísius públikus, Dezenvolve infrastrutura IT, no investimentu infrastrutura sira seluk. Detallu bele haree iha livru OJE ba Fundu Infrastrutura. Pájina 44 hosi 111 Figura 2.5.7.2 Fundu Infrastrutura bazeia ba Setór ba 2017 Source: , Diresaun Nasional Politika Ekonomia, Ministériu Finansas, 2016.

2.6: Reseitas

2.6.1: Sumáriu Projesaun Reseitas Tabela 2.6.1.1 hatudu previzaun ba reseitas total to’o 2021, ne’ebé hanesan sumáriu hosi reseitas minarai ho reseitas domestika. Tendénsia gradual hosi reseitas fundu minarai tu’un em jerál, gradualmente kontinua tu’un haktuir produsaun hosi kampu minarai atuál ne’ebé besik atu maranhotu ona. Previzaun reseitas domestika ba 2016 tokon 171. Kolekasaun reseitas doméstika ba tinan fiskal 2016 hatudu dezempenhu ne’ebé diak. Maske koleksaun reseitas domestika iha aumenta kada tinan, maibe aumenta nee sei kiik kompara ho reseitas minarai ne’ebe tuun, nune’e afekta ba total reseitas ne’ebe tuun. Ida ne’e hataten katak ba oin presiza fo importância ba koleksaun reseitas domestika. Importante atu nota katak previzaun ne’ebe halo ba 2017 la inklui efeitus husi Reforma Fiskál tamba reforma nee sei lao hela. Pájina 45 hosi 111 Table 2.6.1.1 Reseitas Total, 2015 – 2021, tokon