Pájina 26 hosi 111
Dezempeñu Sektorál
Dezempeñu prinsipais ekonomia sektorál timor nian mistura iha 2014. Kresimentu ho nivel ás hatudu hosi setór konstrusaun 16.1 no area administrasaun, kresimentu ne’e tanba
aumenta iha despeza governu ligasaun ho estratéjia frontloading no aumenta empregu iha setór públiku. Rezultadu hosi setór agrikultura tu’un ba 2.6 iha 2014. Ikus liu, setór
komérsiu aumenta 3.0 iha 2014.
Figura 2.3.2.2: 2014 PIB Real Naun-Minarai tuir Indústria 2012-2014, tokon
Fonte: Diresaun Estatístika, Ministériu Finansas 2016
Inflasaun
Iha 2014, inflasaun tinan ba tinan menus, ho media 0.7 iha tinan ne’e. Ambiente inflasaun ne’ebé ki’ik no estavel kompara ho volatilidade presu iha periodu 2011 no 2013..
Informasaun detallu iha seksaun 2.3.1.2, hatudu katak dolar ne’ebé forte no menus iha presu internasionál ba mina no hahán hanesan razaun prinsipál ba taxa inflasaun tu’un iha Timor-
Leste. Presu tuun iha Timor-Leste ne’e konsistente ho estratéjia governu ba hatún kiak, fornese konsumidór no negósiu ho abilidade kompras ne’ebé boot.
Pájina 27 hosi 111
Figura 2.3.2.2.3: Mudansa iha Presu Konsumidór Índise Timor-Leste 2010-2016
Fonte: Diresaun Nasional Politika Ekonomika, Diresaun Estatístika, Ministériu Finansas 2016
2.3.2.3: Empregu
Haktuir Índise Atividade Negósiu IANBAS iha ema 62,200 maka formalmente emprega iha negosiu Timor-Leste iha 2014. Ne’e reprezenta 8 aumentu kompara ho tinan 2013.
Setór konstrusaun maka sai kontribuidor prinsipal ba aumenta empregu iha setór formal, ho servisu konstrusaun formal sae ho 23 entre 2013 no 2014. Setór konstrusaun maka fo
servisu barak liu, kontribui ba kuaze um-quartu hosi empregu hotu iha setór formal.
Iha setór públiku, númeru funsionáriu públiku to’o 33,800 iha 2014. Ne’e reprezenta 18.9 aumenta hosi 2013, tuir governu nia desizaun hodi fó servisu kontratadu ba profesores
voluntáriu hamutuk 4,000. Iha 2015, númeru funsionáriu públiku kontinua aumenta ho 1.6 to’o 34,300.
2.3.3: Perspetiva Tempu Badak to’o Médiu 2015-2019
Ministériu Finansas nia previzaun tempu mediu ba PIB naun-minarai maka 3.5 to’o 6.5
3
haree figura 2.3.3.1. Kresimentu PIB sei tuun oituan iha 2015 kompara ho 2014 tamba fator despezas husi setor públiku no parseirus dezenvolvimentu ne’ebe limitadu. Previzaun PIB
moderadu ba tempu mediu ne’e tamba politika “frontloading” no kontribuisaun husi setor privadu.
3
Kresimentu PIB real projeta bazeia ba presus 2010. Iha 2017, Kontas Nasionál 2015 sei tau fali baze ba presu 2015 atu asegura dadus refleta situasaun ekonomia atual, hadia kobertura hosi atividade ekonomia hodi inklui
kuadru kompilasaun PIB. Revizaun ne’e hanesan prosedur estatistika normal. Ho revizaun ba baze presu ne’e signifika katak projesaun figura kresimentu ba tinan sira tuir mai labele kompara direita ba malu.
Pájina 28 hosi 111
Figura 2.3.3.1 Despeza Governu tokon, LHS no Kresimentu PIB real Naun-minarai RHS
Fonte: Kontas Nasionál Timor-Leste 2000-2014, Diresaun Jerál Estatístika MoF, 2016 no Previzaun Ekonomia Diresaun Nasionál ba Polítika Ekonómia, MoF, 2016.
Iha tempu médiu, investimentu setór privadu ho eskala boot balun sei komesa no ida ne’e sei enkoraza aumentu signifikativu iha investimentu setor privadu iha periodu previzaun to’o
2019. Tinan 2016 hanesan tinan investimentu ba setór privadu iha Timor-Leste, instalasaun fasilidade fabrika Heineken iha Hera, terminal embalajenpacking ba simentu iha Likisá, no
espanda propriedades komersial no retallu ezistente iha nasaun laran tomak. Iha 2017 sei komesa konstrusaun ba Portu Baía Tibar, no iha tempu naruk investimentu setór privadu
seluk komesa hala’o operasaun hanesan ilustrasaun iha figura 2.3.3.2. Investimentu ne’e konsistente ho governu nia estratéjia frontloading kona-ba investe iha infraestruturas
estratejikus no rekursus umanus hanesan estrada, fornesimentu eletrisidade no edukasaun hodi kria kondisoens atu atrai investimento setor privado.
Ba tempu médiu, iha âmbito inflasaun ne’ebe ki’ik, konsumu Timor oan sira nian mos hatudu prespetiva ne’ebe diak. Ida nee signifika sei iha aumentu ba padraun moris nian haree figura
2.3.1.2.2.
Figura 2.3.3.2 Persentajen Investimentu husi PIB real naun-minarai, 2008-2019
Fonte: Kontas Nasionál Timor-Leste 2000-2014, Diresaun Jerál Estatístika MoF, 2016 no Previzaun Ekonomia Diresaun nasionál ba Polítika Ekonomia, MoF, 2016.