Tenaksir Belajar Dokumen Standard Kurikulum dan Pentaksiran Bahasa Semai Tahun 4
5
PENGRE KURIKULUM MODULAR
KSSR Engrok Semai kicot pengre bementok modular de kibuleh nujap cenempet engrok iaajeh, cenempet cerngai
ru belwal, benaca, tenulis, seni engrok ru sistem engrok biog penekanan ru kikep fokes de seimbang. Kateh pengre modular, nujap cenempet engrok biog tenumpu neajar ru belajar ku nanek mase de khusus.
Iumpame neajar ru belajar cenempet cerngai ru belwal biog tenumpu khusus ku mase petama minggu petama. Ku mase kuinar nej, tenumpu biog nu cenempet benaca ru mase kuinik biog nu cenempet tenulis. Ku mase petama ru
mase kuinar minggu kuinar neajar ru belajar bitumpu nu cenempet seni engrok. Mase kuinik minggu kuinar bikhusus ha neajar ru belajar cenempet sistem engrok. Ku iam, neajar ru belajar nanek-nanek topik kikot kukateh
mase nar minggu. Pengre de bementok modular adeh nej kibuleh dij cenempet engrok biintegrasi secare strategik ha kenembang
nanek cenempet engrok de khusus begei de tecatit kateh standard kenandug ru standard belajar. Iumpame kateh neajar nunanek cenempet khusus begei seni engrok de kigalak murib ha bekarya ru beserngi secare kreatif ru
imaginatif, cenempet engrok de kile begei cerngai ru belwal, benaca ru tenulis nej kiman iperanan. Pengre KSSR de bementok modular ju segi tenumpu mase ru cenempet mongloh begei adeh:
1. Cerngai ru belwal
2. Benaca
3. Tenulis
4. Seni Engrok
5. Sistem Engrok
6
Tima
Tima ha neajar nu belajar Engrok Semai mongloh begei tesenarei ku kerop ru entoi iskop tima. Cikgu buleh kipermong topik de sama ru skop tima. Tima adeh nerupa neisi ha neajar ru belajar Engrok Semai ku perinkat
sekulah rendah. Tima-tima ajeh mongloh: Dunia Eng
Dunia Cerite Dunia Lemu Penanei.
FOKES Ku ipenyudah belajar Engrok Semai sekulah rendah, murib buleh enai berkep ru pekaya kosa engrok, petinkat
pengham, berkep cenempet engrok de bor, hiherga ru hipekekal warisan budaya ru buleh bekomunikasi secare bor kateh sinui jap jis linai.
7
ORGANISASI KURIKULUM
Dokumen Kurikulum Standard Sekulah Rendah KSSR Engrok Semai bigubal bijoi teras prinsip-prinsip Rukun Negara ru Falsafah Pendidikan Kebangsaan serte hipekekal prinsip-prinsip KBSR besama tenengkan tehadap
terembor ju segi mentuk, organisasi, pedagogi, fokes ru tenenggas kurikulum. KSSR kikot pengre modular ho ajar semua cenempet engrok ru sistem engrok de bitetap. Standard kenandug kinyate tahap minima penanei, cenempet
ru pengham de perlu biberkep ya murib ku idanij sekulah ku perinkat sekulah rendah. Standard belajar ialoh
tenetap kualiti belajar de perlu biberkep ya murib ku tahut sekulah de bekenaan.
Cenempet engrok temasuk cenempet cerengai, belwal, benaca, ru cenempet tenulis. Cenempet engrok ialoh teras berengkep Engrok Semai begei Engrok Literasi.
Cenempet Cerengai
Cenempet cerengai birujuk nu benuleh murib enai cerngai ru teliti, paham ru enai hayati secare lisan pekara de bicerngai kateh bebegei situasi neucap, serta buleh enai og maklumbalas.
Cenempet Belwal Cenempet belwal birujuk nu benuleh murib belwal untuk kijalin nehubug ru enai perlei maklumat, pendapat, sengi ru
idie de kreatif, kritis, sembot ru intonasi de betol secare beradat. Tenengkan biog ku genuna neucap de higuna
tatamengwal de betol.
8
Cenempet Benaca Cenempet benaca birujuk nu benuleh murib bebaca ru sembot, intonasi, jeda, ru jelos de betol. Tenengkan hodloh
hiog nu aspek pengham ru tenakkol bebegei bahan secare kritis enai guna bebegei teknik benaca. Ku beg ajeh, murid buleh enai hayati teks de bibaca.
Cenempet Tenulis
Cenempet tenulis birujuk nu benuleh murib betulis pekataan ru ayat, serte kiperhol idie ju bebegei jenis tenulis de
bekait lemu penanei ru kenenjip peribadi de ki tempeh. Tenengkan hodloh biog nu igenuna ayat de gramatis, tanda baca ru neije de betol, ru tenulis de pintan, bor, ru kemas. Murib bigalak enai guna kreativiti lienai ha hasil tenulis
bahan beunsur penanei ru imaginatif. Berengkep cenempet engrok kiperlu bebegei situasi ru kunteks de temasuk
bahan prosa, puisi, ru grafik.
9
SISTEM ENGROK
Sistem engrok befokes nu neajar ru belajar tatamengwal, sistem neije, sembot ru intonasi, kosa engrok, ru peribahase. Inelaksane sistem engrok kateh neajar ru belajar Engrok Semai, murib buleh kiguna ru kibeh engrok
semai secare betol ru sistematik. Ipenerang ha pekara ajeh de binyate ku kerop adeh:
Tatamengwal
Tatamengwal ha bipejadi dasar cenengkap bengwal ru biajar secare birancang kateh kunteks ha tenentap bengwal. Morfologi ru sintaksis mong ku kateh kenandug tatamengwal.
Morfologi
Morfologi ialoh bidang lemu engrok de bikaji struktur, mentok engrok, ru genulug engrok. Struktur engrok ialoh senusut mentok engrok neujar atau lambang tenulis kijadi unit engrok de bemakne. Mentok engrok ialoh unit
tatamengwal samamong mentok tungal atau hasil ju pruses neimbuh, majmuk, ru genanda. Genulug engrok ialoh pruses hipejenis pekataan jijoi mentok de serupa ru ipungsi ru anggote kile kateh genulug de
sama.
10
Aspek morfologi de biog tenumpu begei adeh : a. Struktur engrok birujuk nu pola suku engrok ha:
i. engrok asal Engrok Semai ii. engrok peninyap Engrok Gob
b. Mentok engrok iaajeh: i. engrok tungal
ii. engrok tenerbit iii. engrok genanda
iv. engrok majmuk Pruses nementuk engrok terangkum:
i. neimbuh ii. genanda
iii.pemajmuk
11
Harim nik pruses nementok engrok adeh, had ikompleks ialoh neimbuh. Ya ajeh, aspek genuna neimbuh de betol hodloh bitekan ju segi imentok ru imakne temasuk aspek pai kateh pruses neimbuh.
c. Genulug engrok ajeh ialoh: i. engrok muh
ii. engrok kerjak iii. engrok adjektif
iv. engrok tugas
Sintaksis
Sintaksis ialoh bidang lemu engrok de bikaji mentok, struktur, ru bahneh atau konstruksi ayat. Adeh bemakne, bidang sintaksis ialoh kenaji tentang hukom atau nerumus tatamengwal de jijoi kaedah genabug ru isenusut
pekataan atau kelumpok pekataan mentok ayat. Aspek sintaksis de biog tenumpu ialoh begei adeh: a. Unsur utama ialoh ju engrok, frasa, klausa, ru aspek ibahneh serte cerenglah subjek ru predikat
b. Jenis ayat, iaajeh ayat penyate, ayat sual, ayat ernor, ru ayat seru c. Ragam ayat, iaajeh ayat ektif ru ayat pesif
d. Senusut ayat, iaajeh senusut biase ru sahreh e. Bahneh ayat:
12
i. ayat dasar ii. ayat tungal
iii. ayat tenerbit atau ayat majmuk
f. Pruses tenerbit ayat: i. konsep ayat tenerbit
ii. pruses wesnis iii. pruses senusut nej
iv. pruses peluas g. Aspek tanda baca
13
Sistem Neije
Pekara de bitekan ialoh: i. Pola bipesama hurup
ii. Neije engrok peninyap iii. Neije engrok dasar ru engrok tenerbit
Sembot ru Intonasi
Sembot ru intonasi biajar de murib buleh kisebot pekataan ru ayat de betol serte kipaham intonasi ru jeda. Cenempet de bipupok ialoh penanei kikenal ru kibize bebegei aspek kateh sembot de murib buleh kiperlei maksud
de tepat.