20
5.9 Kreativiti
Kreativiti adeh bituju ku penanei ru nemampu nunumom hiha perhol atau hiha beh nu nanek benda de pai, selesei pekara, bipakei daya serngi, perhol penikir atau nereka de asal. Daya kreativiti murib harus biberkus
lei nu tahap optimum de enai buleh perhol cenipta de bor ru hiselesei pekara de tegep ru jadi neamal kateh
sinui rakyat Malaysia.
6.0 Tenaksir
Kateh neajar de jijoi standard, pesembahan ru hasil belajar murib bitaksir jijoi ciri-ciri de bekait ru neisi belajar ru standard belajar. Bukti cenapei standard belajar de biperhol buleh hi kep ju senarei semak, nenneng,
pesembahan, kuiz ru periksa. Ju pruses adeh, cikgu buleh kiui ikenembang engrok murib secare pehalei.
Cengkap murib belwal buleh hi taksir ju genabug tenaksir secare fomatif ru sumatif. Ku kateh tenaksir de pai, Pentaksiran Berasaskan Sekolah PBS lebih kitekan tenaksir de besifat fomatif de
bemaksud murib bitaksir ya cikgu secare langsung ku kateh Neajar ru Belajar ku nutiap mase belajar. Alaubegeiharopen, tenaksir sumatif masih perlu biguna ya cikgu telas memerip selang mase ru memerip
standard belajar de sudah biajar. Harim nar kaedah tenaksir adeh mesti bigabug secare efektip ya cikgu.
Untuk neguna cikgu ku kateh PdP, enai buleh nai guna Jadual Tenaksir Cenapei Murib ku kerop ajeh
untuk nutiap cenempet de biajar. Cikgu mesti kipasti tahap cenapei murib betol-betol sesuei ru tahap band de bipetetap ha cenapei murib buleh biukur secara betol ru sah. Nelapor cenapei murib buleh bibeh guna
jadual nelapor
cenapei murib
de biog
ya Kementerian
Pendidikan Malaysia.
21
JADUAL TENAKSIR CENEMPET CERNGAI RU BELWAL TAHAP BERENGKEP
1 Had
Terhad
Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.
2 Terhad
Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.
3 Nemuas
Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.
4 Bor
Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.
5 Had Bor
Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai perenlei respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna
tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.
6 Cemerlang
Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai perenlei respons de pasih,
jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat konsisten ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.