Página
5 de 80
2. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu PED ka SDP no nia Fazes kona-ba Rekursus Umanus
Timor Leste paíz ne’ebé foin hetan independénsia iha 2002. Hanesan paíz foun ida, ninia dezenvolvimentu ho progresu depende tomak ba planu no nia ezekusaun ne’ebé tenke aliña ho
vizaun fundasaun nian. Iha 2011, governu Timor-Leste formaliza ninia vizaun iha ninia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu PED ba tinan 20, 2011-2030. PED proporsiona enkuadramentu
boot ida ba tranzisaun Timor-Leste husi baixu rendimentu ba paíz ho rendimentu superior médiu.
PED iha fazes separadas tolu. Durante kurtu prazu 2011 to’o 2015 fó liu énfaze ba dezenvolvimentu infra-estruturas fundamentais, apoiu ba dezenvolvimentu rekursus umanus, no
mos estabelese indústrias estratéjikas. Subsekuentemente ka tuir fali mai, ba planu médiu prazu nian, 2016 to’o 2020 sei foka liu ba dezenvolvimentu infra-estruturas ne’ebé iha, reforsa
rekursus umanus no hadi’a asesu ba merkadus. Planu longu prazu nian husi PED 2021 to’o 2030 mak atu erradika pobreza, estabelese setor privadu ne’ebé forte no alkansa ekonomia
diversifikada ne’ebé la dependente ba petróleu ho gáz. Maibé, tenke nota katak fundu ka esensia PED nian mak dezenvolvimentu rekursus umanus.
Relasiona ho Planu Estratéjiku,Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste konsidera katak rekursus Umanus ne’e vital ba nasaun nia futuru. Governu, servisu hamutuk ho instituisoens
relevantes, tenta atu prepara no dezenvolve rekursus umanus ho alta kualidade atu bele iha kbiit atu fó kontribuisaun máxima no kompleta ba Dezenvolvimentu Nasional Timor-Leste. Relasiona
ho fazes ne’ebé mensiona iha PED, tinan 2015 konklui kurtu prazu 2011 to’o 2015 ne’ebé fó apoiu ba dezenvolvimentu rekursus umanus. Tinan 2016 hanesan inísiu ba planeamentu médiu
prazu 2016 to’o 2020 ne’ebé foka ba fortalesimentu rekursus umanus iha Timor-Leste.
3. Estudus ne’ebé hala’o hodi apoia programas FDKU
Iha tinan haat 4 laran dezkdeke kria iha 2011,Konsellu Administrativu Fundu fó instrusaun ba Sekretariadu Fundu hodi avalia rezultadus programas no mos hodi hetan rezultadus husi
programas hotu-hotu relasiona ho ezekusaun pelu menus husi 2011 to’o 2014.
Husi parte seluk, Konsellu Administrativu Fundu nian haree katak, atu bele tulun konsellu deside kona-ba áreas prioritárias ba formasaun ou formasoens, tenke ihaestudu ida hodi halo
mapeamentu ou identifika kuantidade no kualidade rekursus umanus ne’ebé presiza hodi alkansa objetivus nasionais, rekursus umanus profisionais nokualifikadus hira ona mak iha, iha áreas
ne’ebé no saída mak sai hanesan obstákulus ne’ebé presiza halo kompletu.
Relasiona ho nesesidades ne’ebé temi iha leten,Konsellu Administrativu Fundu nian fó instrusaun ba Sekretariadu Fundu atu Hala’o Avaliasaun na programas FDKU Mapeamentu
Nasional kona-ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus tuir Distritu ba rurua hotu, Setor Públiku ho Setor Privadu.
Página
6 de 80
3.1. Avaliasaun programas FDKU nian husi 2011-2014
Avaliasaun ne’e kobre programas ho fundus ne’ebé dezembolsa no implementa dezde 2011 to’o agora. Nia objetivu mak atu avalia rezultadus husi programas no mos buka hetan rezultadus husi
programas tomak relasiona ho ezekusaun orsamentu.
Preparasaun no planeamentu ba estudu hahú iha Abril 2015, ho nota konseitu ida ne’ebé dezenvolve inklui dokumentu dezeñu ka konsepsaun, depoisde diskuti, halo revizaun, aprezenta
ba komisaun téknika ne’ebé estabelese ho reprezentantes husi 27 Liñas Ministeriais LMs. Bazeia ba dokumentu dezeñukonsepsaun, estudu ne’e tuir planu sei finaliza iha fins Outubru
2015, maibé iha mos dezafius balun ne’ebé atraza fali estudu ne’e.
Tamañu ka total amostras 1,433 estudu nian foti husi total populasaun 31,802 bazeia ba tabela iha kraik.
Tipu Símbolu
Unidades Formasaun apoiu Formasaun Profisional
1N 10,331
Formasaun Téknika 2N
14,002 Bolsas Estudu
3N 1,346
Tipus Formasaun Seluk 4N
6,123
Total N
31,802
Ne’e maka total dadus ne’ebé partilla entre Liñas Ministeriais ho Sekretariadu Tékniku FDKU. Total amostras mak 1,433 no fahe bazeia ba tabela iha kraik ba programas 4;
Tipu Símbolu
Unidades formasaunApoiu Formasaun Profisional
1n 379
Formasaun Téknika 2n
382 Bolsas Estudu
3n 303
Tipus Formasaun seluk 4n
369
Total n
1,433
Hanesan tabela hatudu, formasaun téknika, profisional ho tipus formasaun seluk, númeru benefisiárius boot liu kompara ho programa bolsa estudus.
Ba kada populasaun, nia estratifikasaun Liña Ministerial mak aplika hodi asegura katak amostra aleatória husi respondentes ne’ebé selesiona reprezenta dunik distribuisaun populasaun.
Estratifikasaun husi kada Liña Ministerial kalkula iha kada programa laran ne’ebé persentajen benefisiárius iha Liña Ministerial ida hanesan ho persentajen benefisiárius tomak iha programa
ne’ebá laran.
Dividi ka fahe ba 27 liñas ministeriais, iha kraik ne’e bele haree alokasaun amostras. Liñas Ministeriais ho númeru benefisiárius boot liu mak SEPFOPE 301, Ministériu Edukasaun-ME
225, INFORDEPE 167, MS 154 ho INAPCFP 149. Total husi de’it 5 LMs mak lori 74 husi amostras tomak.