Programas ne’ebé Finansia ho FDKU

Página 4 de 80 espesializadus seluk ne’ebé aprezenta proposta no aprova husi Konsellu Administrativu Fundu nian. Programas adisionais rua iha 2015 ne’ebé la rekomenda atu finansia ho FDKU: 1. Asisténsia Téknika ba Setor Judisial Kódigu-922: Programa ida ne’e orienta ba nesesidades setor judisial,liu-liu ba dezenvolvimentu ninia rekursus umanus.Iha Instituisoens tolu ne’ebé organiza programas hirak ne’e hanesan Ministériu Justisa –Proporsiona ka fó formasaun profisional no jestaun rekursus umanus iha área judisiária, Courts Tribunais – Dezenvolve kapasidades Servisus Judisiais liuhusi Programa Kolokasaun iha áreas Judisiais Porkuradoria Jeral Repúblika – Formasaun ba prokuradores sira, aprendizajens no mais formasaun hodi reforsa ofisiais justisa iha Timor-Leste. 2. Asistensia Téknika ba Ensinu Tersiáriu Kódigu-923: Programa ida ne’e refere liu-liu ba hadi’a kualidade rekursus umanus iha Universidade Nasional Timor-Leste UNTL. Programa ne’ebé UNTL mak organiza hanesan: Formasaun ba Mestradus no Progroma Doutoramentu iha Portugal,Programa Mestradu iha Timor-Leste, Lisensiatura no re- introdusaun Língua Portugeza.

1.3. Áreas Programas Prioritárius

Haktuir Dekretu-Lei no.122011, natureza ho objetivu Fundu ne’e nian mak objetivu Fundu nian atu-hodi finansia formasaun multi ka plurianual ho programas dezenvolvimentu rekursus umanus, inklui programa formasaun hodi hadi’a kualidade profisionais Timoroan iha setores estratéjikus dezenvolvimentu, hanesan justisa, saúde, edukasaun, infra-estruturas, agrikultura, turizmu, jestaun petrólífera, Polísia,Forsa Armada, Juízes, enjeñeirus, kontabilistas, administrasaun públika, jestaun finansas no seluktán. Ne’e inklui atividades formasaun iha rai- laran no ba estranjeiru no mos programas bolsas estudu husi níveis graduasuan to’o pós- graduasaun.

1.3.1. Programa Bolsa Estudus

Prioridade programa ne’e nian ba bolsas estudus kobre disiplinas lubun ida ne’ebédetermina tuir nesesidades ne’ebé liñas ministeriais mak identifika. Programa prioritáriu ne’ebé hetan finansiamentu durante ne’e mak hanesan “Medisina Jeral, Ekonómikas, Jestaun, Administrasaun Públika, Siénsias, Enjeñaria, Siénsia Saúde, Kontabilidade, Siénsias Naturais, Teknolojia, Siénsia Edukasaun, Lei,Siensias Ambientais, Telekomunikasoens, Jeolojia,Siensias PetrolíferasEnjeñaria,Navegasaun Aérea,Turizmu, Estatístikas, Arkitektura,Planeamentu Urbanu no Rural, Arte no Kultura, ho kursus relevantes seluktán”.

1.3.2. Formasoens Profisionais,Téknikas ho Tipus Formasaun Seluk

Programas prioritárius ba formasoens profisionais no téknikas foka liu ba dezenvolvimentu abilidades ka kompeténsias iha áreas auditoria, jestaun finanseira, advokasia no servisus judisiais, jestaun alfândegas imigrasaun, jestaun administrasaun, enjeñaria, IT, métodus otelaria, jestaun baze dadus ho administrasaun, kursus profisionais iha kampu jéneru no igualdade, formasaun báziku ba Polísia Nasional, no kursus relevantes seluk. Página 5 de 80

2. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu PED ka SDP no nia Fazes kona-ba Rekursus Umanus

Timor Leste paíz ne’ebé foin hetan independénsia iha 2002. Hanesan paíz foun ida, ninia dezenvolvimentu ho progresu depende tomak ba planu no nia ezekusaun ne’ebé tenke aliña ho vizaun fundasaun nian. Iha 2011, governu Timor-Leste formaliza ninia vizaun iha ninia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu PED ba tinan 20, 2011-2030. PED proporsiona enkuadramentu boot ida ba tranzisaun Timor-Leste husi baixu rendimentu ba paíz ho rendimentu superior médiu. PED iha fazes separadas tolu. Durante kurtu prazu 2011 to’o 2015 fó liu énfaze ba dezenvolvimentu infra-estruturas fundamentais, apoiu ba dezenvolvimentu rekursus umanus, no mos estabelese indústrias estratéjikas. Subsekuentemente ka tuir fali mai, ba planu médiu prazu nian, 2016 to’o 2020 sei foka liu ba dezenvolvimentu infra-estruturas ne’ebé iha, reforsa rekursus umanus no hadi’a asesu ba merkadus. Planu longu prazu nian husi PED 2021 to’o 2030 mak atu erradika pobreza, estabelese setor privadu ne’ebé forte no alkansa ekonomia diversifikada ne’ebé la dependente ba petróleu ho gáz. Maibé, tenke nota katak fundu ka esensia PED nian mak dezenvolvimentu rekursus umanus. Relasiona ho Planu Estratéjiku,Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste konsidera katak rekursus Umanus ne’e vital ba nasaun nia futuru. Governu, servisu hamutuk ho instituisoens relevantes, tenta atu prepara no dezenvolve rekursus umanus ho alta kualidade atu bele iha kbiit atu fó kontribuisaun máxima no kompleta ba Dezenvolvimentu Nasional Timor-Leste. Relasiona ho fazes ne’ebé mensiona iha PED, tinan 2015 konklui kurtu prazu 2011 to’o 2015 ne’ebé fó apoiu ba dezenvolvimentu rekursus umanus. Tinan 2016 hanesan inísiu ba planeamentu médiu prazu 2016 to’o 2020 ne’ebé foka ba fortalesimentu rekursus umanus iha Timor-Leste.

3. Estudus ne’ebé hala’o hodi apoia programas FDKU

Iha tinan haat 4 laran dezkdeke kria iha 2011,Konsellu Administrativu Fundu fó instrusaun ba Sekretariadu Fundu hodi avalia rezultadus programas no mos hodi hetan rezultadus husi programas hotu-hotu relasiona ho ezekusaun pelu menus husi 2011 to’o 2014. Husi parte seluk, Konsellu Administrativu Fundu nian haree katak, atu bele tulun konsellu deside kona-ba áreas prioritárias ba formasaun ou formasoens, tenke ihaestudu ida hodi halo mapeamentu ou identifika kuantidade no kualidade rekursus umanus ne’ebé presiza hodi alkansa objetivus nasionais, rekursus umanus profisionais nokualifikadus hira ona mak iha, iha áreas ne’ebé no saída mak sai hanesan obstákulus ne’ebé presiza halo kompletu. Relasiona ho nesesidades ne’ebé temi iha leten,Konsellu Administrativu Fundu nian fó instrusaun ba Sekretariadu Fundu atu Hala’o Avaliasaun na programas FDKU Mapeamentu Nasional kona-ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus tuir Distritu ba rurua hotu, Setor Públiku ho Setor Privadu.