Página
7 de 80
Estudu ida ne’e tuir loloos finaliza iha fins Fevereiru 2016, no wainhira kolesaun dadus ho análize halo ona, sei elabora no hato’o relatóriu final ba Konsellu Administrativu FDKU nian.
Maibé, relatóriu progresu heni mos katak bele aprezenta ba Konsellu iha finais Novembru 2015
3.2. Mapeamentu Nasional kona-ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus iha setor Públiku
no setor Privadu tuir Minisípius. Objetivu prinsipal estudu ida ne’e nian mak atu halibur informasaun,atu nune’e Sekretariadu
Fundu bele iha referénsia kona-ba lista prioridades relasiona ho dezenvolvimentu rekursus umanus iha territóriu tomak, wainhira presta nia asesoria ba Konsellu hodi foti desizoens atu
aprova propostas hotu-hotu kada tinan nian no mos hato’o relatóriu ba públiku kona-ba rezultadus.
Sample Size
Vocational Training
Technical Training
Other Support Scholarships
Total 1
CAC 1
‐ ‐
‐
1
2 F
‐FDTL ‐
3 ‐
‐
3
3 GPM
6 ‐
2 ‐
8
4 GPR
4 1
‐ 2
7
5 IGE
13 ‐
‐ ‐
13
6 INAPCFP
‐ 88
11 50
149
7 INFORDEPE
‐ 167
‐ ‐
167
8 MAP
‐ 2
‐ ‐
2
9 MCIA
‐ 1
‐ ‐
1
10 ME
‐ GBE ‐
‐ 166
59 225
11 MF
‐ 9
5 13
27
12 MJ
13 ‐
‐ 1
14
13 MNEC
3 1
‐ ‐
4
14 MOP
5 9
‐ ‐
14
15 MPRMSERN
1 62
‐ 17
80
16 MS
‐ ‐
‐ 154
154
17 MT
‐ 1
‐ ‐
1
18 MTC
2 3
‐ ‐
5
19 PGR
2 1
3 ‐
6
20 PNTL
4 15
52 ‐
71
21 SECOMS
1 ‐
‐ ‐
1
22 SED
1 1
1 ‐
3
23 SEJD
3 1
40 2
46
24 SEPFOPE
301 ‐
‐ ‐
301
25 SEPI
3 ‐
1 1
5
26 SES
15 17
‐ ‐
32
27 UNTL
1 ‐
88 4
93 379
382 369
303 1,433
TOTAL
Página
8 de 80
Depoisde tinan haat 4 nia kriasaun, Konsellu Administrativu Fundu nian rekomenda no fó nia desizaun ba Sekretariadu atu Hala’o Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus hodi identifika
prioridades finansiamentu iha futuru ba FDKU iha nível Munisípius ba Setor Públiku ho Setor Privadu.
Atividades peskiza sei fahe ba fazes rua hanesan tuir mai:
1. Faze I: Âmbitu no projetudezeñu estudu peskiza nian – Inklui iha faze ida ne’e revizaun
literatura nian. 2.
Faze II: Ezekusaun ho implementasaun estudu peskiza nian bazeia âmbitu ka eskopu ne’ebé subliña iha faze I.
Atividades faze II bele ezije servisus husi peskizadores sira iha terrenu iha kada distritu atu hala’o ezersísiu kolesaunrekoilla dadus.
Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus hahú iha Jullu 2015 no hein katak bele halo hotu iha Abril 2016.
3.2.1. Progresu Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus Faze I Abordajen Revizaun Literatura
Progresu kona-ba revizaun literatura foka liu iha prioridades stating priorities
bazeia ba revizaun kona-ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu PED 2011-2030 ba pilares dezenvolvimentu ho
kresimentu haat mak – Sosial kapital, dezenvolvimentu Infra-estruturas, dezenvolvimentu Ekonómiku no kuadru Institutional. Revizaun kona-ba informasaun sei bazeia ba abordajen
hanesan tuir mai:
1. Re-afirma fali prioridades ne’ebé identifika tiha ona iha PED 2011-2030
2. Identifika nesesidades dezenvolvimentu ne’ebé deklara tiha ona ne’ebé presiza forsa
laboral kompetente ba nia implementasaun 3.
Identifika tarefas ho atividades relevantes ne’ebé potensial atu traduz ba demanda ka prokura abilidades ka kompeténsias.
Hamutuk ho PED, sei halo revizaun ba Liñas Ministerias sira-nia Planus Estratéjikus Nasionais hodi marka rezultadus ho dezafius. Bele mos Planus Estratéjikus Nasionais Liñas Ministeriais
nian kontein informasoens ne’ebé detailladas tuir prioridades ne’ebé deklara iha PED 2011-2030. Iha ezemplus hanesan ne’e sei kapta informasaun adisional hodi informa liután kona-ba
konstatasoens ka buat ne’ebé hetan husi revizaun literatura no orienta konsulta stakeholders nian ho atividades faze II.
Iha kazus ne’ebé Planus Estratéjikus Liñas Ministeriais sira nian la iha, mak sei uza planus anuais ministérius hirak ne’e nian hodi kompara dadus ho PED 2011-2030. Iha kazus hanesan
ne’e, sei estuda planus anuais tinan tolu liubá nian.
Enkuantu revizaun literatura provizória ne’e hasai diretamente husi konteúdu planus estratéjikus, mak intensaun dokumentu ne’e nian la’ós atu reafirma tan fali kona-ba rekizitus. Objetivu
dokumentu ne’e nian atu-hodi aponta dezafius rekursus umanus ho prioridades formasaun, no