Enkuadramentu Legal FDKU KA FDKU Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu iha relansesekilas

Página 3 de 80 tuir it abele haree iha okos mai. Iha 2014, instituisoens akreditadas ba fundu ne’e pur-voltade 27 instituisoens husi Ministérius ho Sekretarias Estadu hotu-hotu plus Gabinete Prezidente RDTL GPR, Gabinete Primeiru-Ministru GPM, Gabinete Prokurador Jeral Repúblika GPJR, Gabinete Inspetor Jeral Estadu GIJE, Komisaun Anti-Korrupsaun KAK ho seluktán. Iha maisde 200 iha lista kampusáreas formasaun ne’ebé hetan apoiu no dezdeke kria Fundu ida ne’e, nakloke ba instituisoens públikas no mos indivíduus privadus aleinde ba sentrus formasaun profisional iha Timor-Leste ho ekilíbriu kona-ba jéneru ba benefisiárius hotu-hotu.

1.2. Programas ne’ebé Finansia ho FDKU

Hahú husi kriasaun FDKU iha 2011, programas ne’ebé finansia ho FDKU kategoriza tuir grupus prinsipais haat hanesan: Formasaun Profisional, Formasaun Téknika, Programa Bolsa Estudu, tipus seluk Formasaun. Maibé, iha anu fiskal 2015, durante prosesu aprovasaun husi Parlamentu Nasional, sujere husi “Komisaun Eventual”atu aumenta tan kategorias rua ba programa FDKU ne’e hanesan: Asisténsia Téknika ba Setor Justisa Asisténsia Téknika ba Ensinu Tersiáriu. Kona-ba orsamentu ne’ebé halo planu ba anu fiskal 2016, Konsellu Administrativu FDKU deside atu la inklui tan kategorias rua iha programas FDKU tanba programas rua ne’e, tuir nia natureza, la kategoriza hanesan Dezenvolvimentu Kapital Umanu. Tuir mai iha elaborasaun badak ida kona-ba programas ne’ebé finansia ho FDKU: 1. Programa Formasaun Profisional Kódigu – 810. Programa ida ne’e ho objetivu apoia atividades formasauntreinamentu tomak relasiona ho programa dezenvolvimentu abilidades ka kompeténsias iha Timor-Leste ne’ebé sei tulun dezenvolve ekonomia paíz nian liuhusi resposta ba merkadu traballu nia prokura no nesesidades. Nia apoia mos formasaun maun- de-obra ka forsa laboral atu bá servisu iha rai li’ur, liu-liu iha konstrusaun, ospitalidade, ortikultura, peskas, akuakulruta, agrikultura etc, fó formasaun ba formadores sira iha sentrus formasaun profisional inklui apoia ka suporta formasoens bázikus kona-ba linguas no matemátika. Aleinde ne’e , programa ida ne’e bele mos fó apoiu ba abilidades ka kompeténsias espesializadas ba funsionárius públikus sira iha departamentus ho ministérius hotu-hotu ; 2. Programas Formasaun Téknika Kódigu – 811. Programa ida ne’e kompostu prinsipalmente husi atividades formasaun ba administrasaun públika hanesan parte husi programa dezenvolvimentu profisional hodi hasa’e kapasidade Funsionárius Públikus sir aba departamentus governu nian tomak tuir prioridade ne’ebé estipula iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu governu nian ne’ebé PrimeiruMinistru RDTL mak promove; 3. Programa Bolsa Estudu Kódigu – 812. Programa Bolsas Estudu ne’e ba públiku ein-jeral, Funsionárius Públikus sira no mos veteranus sira-nia oanno bazeia ba Sistema méritu. Atualmente iha Ministérius lima 5 mak fó bolsa estudus ho suporte finanseiru husi FDKU;no 4. Tipus seluk Programas Formasaun Kódigu-813. Ne’e kobre programas formasaun ba profesores jovens sira iha ensinu superior ho politáknika, iha saúde, Formasaun ba Forsas Polísia PNTL, Forsas Defeza F-FDTL, Juíjes,Majistradus ho kampusáreas Página 4 de 80 espesializadus seluk ne’ebé aprezenta proposta no aprova husi Konsellu Administrativu Fundu nian. Programas adisionais rua iha 2015 ne’ebé la rekomenda atu finansia ho FDKU: 1. Asisténsia Téknika ba Setor Judisial Kódigu-922: Programa ida ne’e orienta ba nesesidades setor judisial,liu-liu ba dezenvolvimentu ninia rekursus umanus.Iha Instituisoens tolu ne’ebé organiza programas hirak ne’e hanesan Ministériu Justisa –Proporsiona ka fó formasaun profisional no jestaun rekursus umanus iha área judisiária, Courts Tribunais – Dezenvolve kapasidades Servisus Judisiais liuhusi Programa Kolokasaun iha áreas Judisiais Porkuradoria Jeral Repúblika – Formasaun ba prokuradores sira, aprendizajens no mais formasaun hodi reforsa ofisiais justisa iha Timor-Leste. 2. Asistensia Téknika ba Ensinu Tersiáriu Kódigu-923: Programa ida ne’e refere liu-liu ba hadi’a kualidade rekursus umanus iha Universidade Nasional Timor-Leste UNTL. Programa ne’ebé UNTL mak organiza hanesan: Formasaun ba Mestradus no Progroma Doutoramentu iha Portugal,Programa Mestradu iha Timor-Leste, Lisensiatura no re- introdusaun Língua Portugeza.

1.3. Áreas Programas Prioritárius

Haktuir Dekretu-Lei no.122011, natureza ho objetivu Fundu ne’e nian mak objetivu Fundu nian atu-hodi finansia formasaun multi ka plurianual ho programas dezenvolvimentu rekursus umanus, inklui programa formasaun hodi hadi’a kualidade profisionais Timoroan iha setores estratéjikus dezenvolvimentu, hanesan justisa, saúde, edukasaun, infra-estruturas, agrikultura, turizmu, jestaun petrólífera, Polísia,Forsa Armada, Juízes, enjeñeirus, kontabilistas, administrasaun públika, jestaun finansas no seluktán. Ne’e inklui atividades formasaun iha rai- laran no ba estranjeiru no mos programas bolsas estudu husi níveis graduasuan to’o pós- graduasaun.

1.3.1. Programa Bolsa Estudus

Prioridade programa ne’e nian ba bolsas estudus kobre disiplinas lubun ida ne’ebédetermina tuir nesesidades ne’ebé liñas ministeriais mak identifika. Programa prioritáriu ne’ebé hetan finansiamentu durante ne’e mak hanesan “Medisina Jeral, Ekonómikas, Jestaun, Administrasaun Públika, Siénsias, Enjeñaria, Siénsia Saúde, Kontabilidade, Siénsias Naturais, Teknolojia, Siénsia Edukasaun, Lei,Siensias Ambientais, Telekomunikasoens, Jeolojia,Siensias PetrolíferasEnjeñaria,Navegasaun Aérea,Turizmu, Estatístikas, Arkitektura,Planeamentu Urbanu no Rural, Arte no Kultura, ho kursus relevantes seluktán”.

1.3.2. Formasoens Profisionais,Téknikas ho Tipus Formasaun Seluk

Programas prioritárius ba formasoens profisionais no téknikas foka liu ba dezenvolvimentu abilidades ka kompeténsias iha áreas auditoria, jestaun finanseira, advokasia no servisus judisiais, jestaun alfândegas imigrasaun, jestaun administrasaun, enjeñaria, IT, métodus otelaria, jestaun baze dadus ho administrasaun, kursus profisionais iha kampu jéneru no igualdade, formasaun báziku ba Polísia Nasional, no kursus relevantes seluk.