Pájina
25
2.2: Reformas Resentes iha Jestaun Ekonómika no Finanseira
2.2.1: Vizaun Jeral
MF implementa programa reforma boot iha tinan hirak ne’e laran. Reformas ne’e konsentra
iha áreas monitorizasaun ekonómika, JFPPFM no jestaun ezekusaun nian.
2.2.2: Monitorizasaun Ekonómika
Formula polítikas públikas efikazes ezije kompreensaun ne’ebé detallada no atualizada kona‐
ba ekonomia. MF hahú ona elabora revizoens kona‐ba inflasoens trimestrais no boletins GFS
nian hodi kompreende diak liu ekonomia. Nia hametin mos ninia modelu previzaun
ekonómika.
2.2.2.1: Relatórius kona‐ba Inflasaun Trimestral
MF elabora revizoens kona‐ba inflasaun trimestral hodi analiza inflasaun. Revizoens hirak
ne’e analiza tendênsias iha taxas inflasaun mensal no anual nian, no iha kategorias
subjasentes índise CPI nian hanesan alimentus no transporte. Buat ne’ebé haree nudar
kauzas ba inflasaun, hanesan mudansa iha despezas Governu nian, iha taxas kâmbiu no
presus merkadorias internasionais, analiza mos iha revisoens trimestrais hirak ne’e.
Boletins inflasaun trimestral ba Q1 2014 no Q2 2014 foin daudaun ne’e publika iha website
MF nian. Ba oin sei publika kada revizaun wainhira iha ona dadus relevantes.
2.2.2.2: Estatístikas Finanseiras Governu nian EFG
EFG ne’e hanesan kuadru reportajenrelatóriu ne’ebé rekoñesidu internasionalmente hodi
halo aprezentasaun no análize kona‐ba dadus fiskais. Governu foin implementa kuadru ida
ne’e no agora publika boletins fiskais EFG nian kada trimestre. Implementasaun EFG iha
Timor ‐Leste iha benefísius prinsipais rua.
Primeiru, EFG proporsiona kuadru ida ne’ebé rekoñesidu internasionalmente no konsistente
hodi analiza pozisaun fiskal Governu nian. Boletins EFG fornese informasaun importante
kona ‐ba oinsá reseitas petrolíferas no investimentus FP afeta Governu nia pozisaun fiskal
global. Segundu,
EFG klasifika reseitas no despezas ho forma konsistentes iha paízes hotu‐hotu. Nune’e
permite atu halo komparasoens korretas.
2.2.2.3 Previzaun Ekonómika
MF foin daudaun halo kompletu ona previzoens foun kona‐ba kresimentu ekonómiku no
inflasaun. Previzoens hirak ne’e halo bazeia ba modelu ekonómiku. Reformas importantes
ba prosesu modelajen ne’e inklui: previzaun kona‐ba komponentes PIB naun‐petrolíferu,
modela inflasaun no asegura konsistênsia interna.
Pájina
26
Halo previzaun kona‐ba komponentes PIB naun‐petrolíferu; Iha PIB naun‐petrolíferu uluk
nian, maibé la’ós ninia komponentes subjasentes. Tinan ne’e MF halo mos previzaun kona‐
ba komponentes subjasentes PIB naun‐petrolíferu hanesan konsumu uma‐kain nian ho
investimentu privadu. Ne’e importante tanba reforsa preparasaun polítika ekonómika nudar
kompozisaun kresimentu ekonómiku no la’ós de’it nia nível ein‐jeral.
Previzaun kona‐ba inflasaun; MF hadi’a metodolojia ne’ebé uza hodi halo previzaun kona‐
ba inflasaun. Metodolojia foun uza téknikas avansadas estatístikas nian hodi konsidera
impaktu kona‐ba inflasaun despezas Governu nian, presus merkadorias internasionais no
taxas kâmbiu.
Konsistênsia Internal; despezas Governu Timor‐Leste nian, kresimentu ekonómiku no
inflasaun hotu‐hotu iha ligasaun ba malu. Espesialmente:
• Despezas Governu nudar komponente ida husi PIB naun‐petrolíferu. Nune’e wainhira despezas
boot sei hamosu kresimentu ekonomiku ne’ebé boot. • Inflasaun depende mos ba despezas rekorrentes Governu nian. Nune’e despezas boot
sei rezulta ba inflasaun ne’ebé aas.
• Inflasaun ne’ebé aas bele reduz kresimentu ekonómiku ba longu prazu no se la iha kompetitividade.
Previzoens hirak ne’e ajuda ba MF bele komprende diak liu tendensias ba kurtu prazo no
longu prazo.
2.2.3: Jestaun Finansas Públikas
Governu gasta, kobra no jere osan liu husi ninia sistema JFP. Sistema ne’e konsiste husi leis,
instituisoens no infraestruturas tekonolojia informasaun ne’ebé regula jestaun finansas
públikas. Sistema JFP ne’ebé efisiente no efikaz esensial hodi sátan korrupsaun no permite
hala’o prestasaun servisus públikus.
Dezde 2008, Governu implementa programa reforma JFP ne’ebé boot. Dokumentus seluk
ne’ebé bele disponibiliza publikamente hanesan Planu Estratéjiku MF no Livru Orsamentu
Estadu 1 2013 nian ne’ebé deskreve reforma ne’e detalladamente. Seksaun ida ne’e realsa
los de’it reformas xave JFP nian ne’ebé implementa tinan ne’e. Reformas xave inklui:
• Hadi’a interface ne’ebé Sistema Jestaun Informasaun Finanseiru Integradu SJIFI uza ba valores
finanseirus V7 ho baze iha web. Interface foun ida ne’e permite ministérius sira uza
SJIFI liu husi internet. Interface foun ne’e iha nia aranjus ne’ebé intuitivus liu no fasil atu
kumpriende. • Halo utilizasaun módulus aprovizionamentu no jestun kontratus iha mandatóriu SJIFI
nian. Ne’e signifika katak ministérius sira tenke rejista fazes xaveprinsipais husi prosesu
aprovizionamentu no kontratus iha SJIFI molok halo pagamentus ba kontratores sira.
Pájina
27
Ne’e sei impede korrupsaun no enkoraza liñas ministeriais atu kumpri prosesu ne’ebé
los. • Hadi’a administrasaun impostu liu husi rejistu foun kona‐ba kontribuinte sira ho númeru
indentifikasaun fiskalimpostu nian ne’ebé foun no úniku.
• Halo reuniaun mensal hodi diskuti no rezolve problemas iha ezekusaun orsamental. Reuniaun
ne’e prezide husi Diretor Jeral Finansas Estadu no partisipa husi funsionárius MF
nian no Diretores Finansas kada liña ministerial nian. Reuniaun ne’e kontribui ba ezekusaun
orsamental ne’ebé efisiente no diak.
2.2.4: Sukat Dezempeñu