Pájina
38
Figura 2.3.2.2.1: PIB Real Naun‐Petrolíferu, Atual 2007‐2012 no Previzaun 2013‐2015
Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia no Konta Nasional Timor‐Leste 2000‐2012, Diresaun Jeral
Estatístikas, MF
Iha 2013 taxa kresimentu PIB naun‐petrolíferu prevê ho 5.6. Projesaun ho tendênsia
mínima ne’e tanba ezekusaun mínima despezas kapital Governu nian ne’ebé parsialmente
hanesan rezultadu husi mellorias iha siklu jestaun investimentu. Importasoens sasan no
servisus
7
ne’ebé sa’e maka’as kontribui mos ba previzaun kona‐ba kresimentu mínimu. Maski
nune’e, taxas kresimentu ne’ebé maka’as iha investimentu setor privadu no konsumu uma
‐kain nian ne’ebé observa iha tinan hirak ne’e nia laran prevê katak sei kontinuamantein.
Previzoens kona‐ba kresimentu PIB naun‐petrolíferu ba 2014 no 2015 mak 7.1 no 7.0
respetivamente. Projesaun kresimentu 2014 liu‐liu tanba aumentus iha konsumu uma‐kain
no despezas rekorrentes Governu nian. Enkuantu iha 2015 taxa kresimentu sei provoka ho
kresimentu maka’as iha konsumu uma‐kain no investimentu setor privadu. Kresimentu
investimentu privadu iha 2015 ne’e tanba propostas investimentus husi kompañias
multinasionais barabarak ne’ebé hakarak halo negósiu iha Timor‐Leste.
Inflasaun 2013‐2015
Inflasaun ba 2013 mak 4.0. Ne’e sei tama iha alvu médiu PED nian ho 4.0‐6.0 no tuun
maka’as kompara ho inflasaun iha tinan 2010 no 2012. Tendênsia tuun ne’e kontinua iha
tinan 2014 no prevê katak inflasaun husi‐tinan‐ba‐tinan sei menus husi alvu Governu nian
iha 2014. Enkuantu previzoens tinan 2015 preve katak taxa inflasaun sei la liu alvu ne’ebé
determina ona.
7
Exklui despezas ne’ebé relevante ho projetu eletrisidade.
11.4 14.3
12.9
9.5 14.7
7.8 5.6
7.1 7.0
2 4
6 8
10 12
14 16
‐ 200.0
400.0 600.0
800.0 1000.0
1200.0 1400.0
1600.0
2007 2008
2009 2010
2011 2012
2013 2014
2015
MIlloes Dólares
Setor naun‐petrolífero m
Taxa de kresimentu ba setor naun‐petrolíferu
Pájina
39
Iha Dezembru 2013 alimentus anuais no bebidas naun‐alkoolikas, ho CPI naun‐alimentares
mak 5.1 no 2.0 respetivamente. Inflasaun iha kategorias rua tuun maka’as kompara ho
tinan 2011 no 2012 nian. Hanesan ho períodu 2007‐2012, taxa inflasaun iha periodu ida nee
liu ‐liu tanba inflasaun iha alimentus no bebidas naun‐alkoolikas, maibe presu ba
komponentes naun‐alimentar estável.
Figura 2.3.2.2.2: Inflasaun CPI Atual no Previzaun 2012‐2015
Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia no Séries Mensais CPI, Diresaun Jeral Estatístikas
Taxas inflasaun ne’ebé tuun iha períodu ne’e hanesan haree iha figura 2.3.2.2.2 nudar
kombinasaun husi fatores internasionais no doméstikus. Durante períudu 2013‐2014, osan
dollar norte‐amerikanu hetan apresiasaun hasoru moedas Parseirus prinsipais komérsiu
Timor ‐Leste nian liu‐liu ho osan rupiah Indonézia no ida ne’e mak observa katak halo
presaun maka’as ba presus sasan importadus. Aleinde ne’e, presus alimentares no petróleu
internasionais relativamente estáveis no estabilidade ida ne’e prevê katak sei kontinua.
Fatores doméstikus mos iha papel determinante iha redusaun ba taxa inflasaun. Taxas mais
baixas iha inflasaun tinan 2013 no 2014 bele sai hanesan rezultadu husi dezaselerasaun iha
despezas Governu nian iha 2013 hodi dezaselera demanda doméstika. Enkuantu aumentu
iha despezas rekorrentes iha 2014 parsialmente bele kontribui ba previzaun inflasaun iha
2015. Husi parte fornesimentu, aumenta iha fornesimentu produtus doméstikus hanesan
alimentus ou eliminasaun restrisoens kona‐ba kapasidade importasaun nudar buat ne’ebé
parsialmente responsável ba reduoens iha taxa inflasaun. Mezmu nune’e, análizes kona‐ba
aspetu fornesimentu restrita ka limita maka’as ho limitasoens dadus.
Menus maibé ho Kualidade Kresimentu ne’ebé Aas
Maski previzaun kresimentu PIB naun‐petrolíferu ba 2013‐2015 menus kompara ho
kresimentu 2007‐2011 nian, maibé kresimentu iha kualidade tanba razoens haat.
‐4 ‐2
2 4
6 8
10 12
14 16
18
Mar ‐12
May ‐12
Jul ‐12
Sep ‐12
Nov ‐12
Jan ‐13
Mar ‐13
May ‐13
Jul ‐13
Sep ‐13
Nov ‐13
Jan ‐14
Mar ‐14
May ‐14
Jul ‐14
Sep ‐14
Nov ‐14
Jan ‐15
Mar ‐15
May ‐15
Jul ‐15
Sep ‐15
Nov ‐15
Alimentos no bebidas naun‐alkoolikas
Produtos naun alimentares
Timor ‐Leste
Pájina
40
Primeiru, iha sinais katak ekonomia Timor nian komesa tranzita sai husi kresimentu ne’ebé
alkansa tanba despezas kurtu prazu nian ba fali kresimentu ne’ebé alkansa tanba
kresimentu sustentável ne’ebé kria husi setor privadu ba longu prazu. Kresimentu iha entre
2007 no 2011 nudar rezultadu husi aumentus boot iha despezas Governu ne’ebé akontese
tanba polítika frontloading. Enkuantu durante períodu 2013‐2015, kresimentu despezas
Governu projeta atu dezaselera no kresimentu iha setor privadu sei komesa orienta liu ba
kresimentu PIB naun‐petrolíferu.
Segundu, aliña ho kresimentu setor privadu ne’ebé maka’as, projesoens hatudu
investimentu privadu iha papel ne’ebé importante liu ba kresimentu PIB naun‐petrolíferu.
Hein katak investimentu privadu bele alkansa níveis boot iha tinan 2015 tanba propostas
investimentu husi setor privadu ne’ebé iha ona. Ne’e la’o tuir duni polítikas Governu nian
atu kria kondisoens nesesárias hodi atrai investimentu setor privadu.
Terseiru, taxas inflasaun atuais prevê katak sei kontinua to’o restu períodu 2013‐2015. Taxas
hirak ne’e sai hanesan kontraste boot kompara ho inflasaun aas iha períodu 2007‐2012.
Hatuun inflasaun bele tulun aumenta poder kompra sidadaun sira nian no reduz pobreza.
Nune’e mos inflasaun kiik sei provoka aumentu uitoan de’it iha kustus negósiu. Ne’e sei
tulun hadi’a kompetitividade internasional Timor‐Leste nian nune’e sei aumenta
exportasoens no investimentu.
Finalmente, konsumu uma‐kain nian sei kontinua sa’e maka’as. Konsumu uma‐kain nian
hanesan medida alternativa ida kona‐ba padroens moris duke kresimentu ekonómiku.
2.4: Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu