14.3 14.7 5.6 7.0 atu investe 1 millaun dólares atu fó kontinuidade ba programa ne’e.

Pájina 38 Figura 2.3.2.2.1: PIB Real Naun‐Petrolíferu, Atual 2007‐2012 no Previzaun 2013‐2015 Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia no Konta Nasional Timor‐Leste 2000‐2012, Diresaun Jeral Estatístikas, MF Iha 2013 taxa kresimentu PIB naun‐petrolíferu prevê ho 5.6. Projesaun ho tendênsia mínima ne’e tanba ezekusaun mínima despezas kapital Governu nian ne’ebé parsialmente hanesan rezultadu husi mellorias iha siklu jestaun investimentu. Importasoens sasan no servisus 7 ne’ebé sa’e maka’as kontribui mos ba previzaun kona‐ba kresimentu mínimu. Maski nune’e, taxas kresimentu ne’ebé maka’as iha investimentu setor privadu no konsumu uma ‐kain nian ne’ebé observa iha tinan hirak ne’e nia laran prevê katak sei kontinuamantein. Previzoens kona‐ba kresimentu PIB naun‐petrolíferu ba 2014 no 2015 mak 7.1 no 7.0 respetivamente. Projesaun kresimentu 2014 liu‐liu tanba aumentus iha konsumu uma‐kain no despezas rekorrentes Governu nian. Enkuantu iha 2015 taxa kresimentu sei provoka ho kresimentu maka’as iha konsumu uma‐kain no investimentu setor privadu. Kresimentu investimentu privadu iha 2015 ne’e tanba propostas investimentus husi kompañias multinasionais barabarak ne’ebé hakarak halo negósiu iha Timor‐Leste. Inflasaun 2013‐2015 Inflasaun ba 2013 mak 4.0. Ne’e sei tama iha alvu médiu PED nian ho 4.0‐6.0 no tuun maka’as kompara ho inflasaun iha tinan 2010 no 2012. Tendênsia tuun ne’e kontinua iha tinan 2014 no prevê katak inflasaun husi‐tinan‐ba‐tinan sei menus husi alvu Governu nian iha 2014. Enkuantu previzoens tinan 2015 preve katak taxa inflasaun sei la liu alvu ne’ebé determina ona. 7 Exklui despezas ne’ebé relevante ho projetu eletrisidade.

11.4 14.3

12.9

9.5 14.7

7.8 5.6

7.1 7.0

2 4 6 8 10 12 14 16 ‐ 200.0 400.0 600.0 800.0 1000.0 1200.0 1400.0 1600.0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 MIlloes Dólares Setor naun‐petrolífero m Taxa de kresimentu ba setor naun‐petrolíferu Pájina 39 Iha Dezembru 2013 alimentus anuais no bebidas naun‐alkoolikas, ho CPI naun‐alimentares mak 5.1 no 2.0 respetivamente. Inflasaun iha kategorias rua tuun maka’as kompara ho tinan 2011 no 2012 nian. Hanesan ho períodu 2007‐2012, taxa inflasaun iha periodu ida nee liu ‐liu tanba inflasaun iha alimentus no bebidas naun‐alkoolikas, maibe presu ba komponentes naun‐alimentar estável. Figura 2.3.2.2.2: Inflasaun CPI Atual no Previzaun 2012‐2015 Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia no Séries Mensais CPI, Diresaun Jeral Estatístikas Taxas inflasaun ne’ebé tuun iha períodu ne’e hanesan haree iha figura 2.3.2.2.2 nudar kombinasaun husi fatores internasionais no doméstikus. Durante períudu 2013‐2014, osan dollar norte‐amerikanu hetan apresiasaun hasoru moedas Parseirus prinsipais komérsiu Timor ‐Leste nian liu‐liu ho osan rupiah Indonézia no ida ne’e mak observa katak halo presaun maka’as ba presus sasan importadus. Aleinde ne’e, presus alimentares no petróleu internasionais relativamente estáveis no estabilidade ida ne’e prevê katak sei kontinua. Fatores doméstikus mos iha papel determinante iha redusaun ba taxa inflasaun. Taxas mais baixas iha inflasaun tinan 2013 no 2014 bele sai hanesan rezultadu husi dezaselerasaun iha despezas Governu nian iha 2013 hodi dezaselera demanda doméstika. Enkuantu aumentu iha despezas rekorrentes iha 2014 parsialmente bele kontribui ba previzaun inflasaun iha 2015. Husi parte fornesimentu, aumenta iha fornesimentu produtus doméstikus hanesan alimentus ou eliminasaun restrisoens kona‐ba kapasidade importasaun nudar buat ne’ebé parsialmente responsável ba reduoens iha taxa inflasaun. Mezmu nune’e, análizes kona‐ba aspetu fornesimentu restrita ka limita maka’as ho limitasoens dadus. Menus maibé ho Kualidade Kresimentu ne’ebé Aas Maski previzaun kresimentu PIB naun‐petrolíferu ba 2013‐2015 menus kompara ho kresimentu 2007‐2011 nian, maibé kresimentu iha kualidade tanba razoens haat. ‐4 ‐2 2 4 6 8 10 12 14 16 18 Mar ‐12 May ‐12 Jul ‐12 Sep ‐12 Nov ‐12 Jan ‐13 Mar ‐13 May ‐13 Jul ‐13 Sep ‐13 Nov ‐13 Jan ‐14 Mar ‐14 May ‐14 Jul ‐14 Sep ‐14 Nov ‐14 Jan ‐15 Mar ‐15 May ‐15 Jul ‐15 Sep ‐15 Nov ‐15 Alimentos no bebidas naun‐alkoolikas Produtos naun alimentares Timor ‐Leste Pájina 40 Primeiru, iha sinais katak ekonomia Timor nian komesa tranzita sai husi kresimentu ne’ebé alkansa tanba despezas kurtu prazu nian ba fali kresimentu ne’ebé alkansa tanba kresimentu sustentável ne’ebé kria husi setor privadu ba longu prazu. Kresimentu iha entre 2007 no 2011 nudar rezultadu husi aumentus boot iha despezas Governu ne’ebé akontese tanba polítika frontloading. Enkuantu durante períodu 2013‐2015, kresimentu despezas Governu projeta atu dezaselera no kresimentu iha setor privadu sei komesa orienta liu ba kresimentu PIB naun‐petrolíferu. Segundu, aliña ho kresimentu setor privadu ne’ebé maka’as, projesoens hatudu investimentu privadu iha papel ne’ebé importante liu ba kresimentu PIB naun‐petrolíferu. Hein katak investimentu privadu bele alkansa níveis boot iha tinan 2015 tanba propostas investimentu husi setor privadu ne’ebé iha ona. Ne’e la’o tuir duni polítikas Governu nian atu kria kondisoens nesesárias hodi atrai investimentu setor privadu. Terseiru, taxas inflasaun atuais prevê katak sei kontinua to’o restu períodu 2013‐2015. Taxas hirak ne’e sai hanesan kontraste boot kompara ho inflasaun aas iha períodu 2007‐2012. Hatuun inflasaun bele tulun aumenta poder kompra sidadaun sira nian no reduz pobreza. Nune’e mos inflasaun kiik sei provoka aumentu uitoan de’it iha kustus negósiu. Ne’e sei tulun hadi’a kompetitividade internasional Timor‐Leste nian nune’e sei aumenta exportasoens no investimentu. Finalmente, konsumu uma‐kain nian sei kontinua sa’e maka’as. Konsumu uma‐kain nian hanesan medida alternativa ida kona‐ba padroens moris duke kresimentu ekonómiku.

2.4: Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu