Pájina
27
Ne’e sei impede korrupsaun no enkoraza liñas ministeriais atu kumpri prosesu ne’ebé
los. • Hadi’a administrasaun impostu liu husi rejistu foun kona‐ba kontribuinte sira ho númeru
indentifikasaun fiskalimpostu nian ne’ebé foun no úniku.
• Halo reuniaun mensal hodi diskuti no rezolve problemas iha ezekusaun orsamental. Reuniaun
ne’e prezide husi Diretor Jeral Finansas Estadu no partisipa husi funsionárius MF
nian no Diretores Finansas kada liña ministerial nian. Reuniaun ne’e kontribui ba ezekusaun
orsamental ne’ebé efisiente no diak.
2.2.4: Sukat Dezempeñu
Governu foin daudaun implementa reformas hodi monitoriza no hadi’a dezempeñu.
Reformas xave inklui Dez Mandamentus no introdusaun IXDs.
2.2.4.1: Dez Mandamentus hodi Hadi’a Dezempeñu Estadu
Governu halo reuniaun iha loron 4 to’o 6 Agostu hodi diskuti kona‐ba oinsá identifika
problemas no hetan solusoens hodi hadi’a dezempeñu Estadu nian. Bazeia ba diskusoens
hirak ne’e, partisipantes sira halo kompromisu kona‐ba Dez Mandamentus. Lista kompletu
mandamentus ne’e bele haree iha MF nia website. Mandamentus xave tolu mak hanesan:
1. Hotu hotu kompromete atu implementa Visaun ida, Planu ida, Aksaun ida, tuir Matrix
PED no submete ba IXDs Indikadores Xave kona‐ba Dezempeñu nudar sasukat
dezempeñu; 2. Hotu hotu kompromete atu buka hatene no hetan informasaun kona‐ba sistema
finanseiru ne’ebé iha molok hasai informasaun ba liur;
3. Sektor Empresarial Nasional kompromete servisu hamutuk ho Governu hodi assegura
kualidade projetus; Mandamentus
hirak ne’e sei kontribui ba administrasaun ne’ebé efikaz liu.
2.2.4.2: Indikadores Xave kona‐ba Dezempeñu IXD
MF foin daudaun dezenvolve IXD. Indikadores xave hirak ne’e sukat progresu kona‐ba
objetivus importantes kada Diresaun iha MF.
IXD ne’e formula ho referênsia ba vizaun global ne’ebé destaka iha Planu Estratéjiku MF
nian. Sira trasa no sukat servisu ne’ebé tenke halo hodi alkansa vizaun ida ne’e no fasilita
ligasaun prátika ida entre objetivus superiores ho atividades loroloron nian.
Governu EU ho Austrália foin daudaun hatudu konfiansa iha sistema IXD nian hodi sukat
dezempeñu no konkorda atu fornese suporte diretu ba MF. Suporte ne’e utiliza sistema
Pájina
28
jestaun finansas públikas Governu Timor‐Leste nian no depois konforma ka ajusta ho
prinsípius novu akordu nian.
IXD hanesan ferramentas importantes jestaun nian. Indikadores hirak ne’e liga vizaun MF
nian ho atividades espesífikas, reforsa orsamentasaun no hadi’a jestaun rekursus umanus.
Finalmente, MF implementa ona reformas barak ba fortalesimentu monitoriasaun
ekonómika, JFP no jestaun ezekusaun nian. Reformas hirak ne’e bele kontribui ba
desevolvimentu politika ekonómika no kontribui ba ezekusaun orsamental ne’ebé efisiente
liu.
2.3: Vizaun Jeral Ekonómika
2.3.1: Ekonomia Internasional
2.3.1.1: Tendênsias Kresimentu Internasional
Taxa kresimentu ekonómiku tuun husi 3.2 ba 3.0 husi 2012 ba 2013. Kresimentu iha
merkadu emerjente no ekonomias ein‐dezenvolvimentu tuun husi 5.0 iha 2012 ba 4.7
iha 2013, enkuantu durante períodu ne’ebé hanesan kresimentu iha ekonomias avansadas
mos tuun husi 1.4 ba 1.3. Maski ho kondisoens finanseiras menus favoráveis, merkadus
emerjentes no ekonomias ein‐dezenvolvimentu sira kontinua influensia kresimentu global.
Previzaun FMI katak kresimentu global anual sei aumenta ba 3.6 iha 2014 hafoin ba 3.9
iha 2015. Melloria kresimentu iha ekonomias avansadas iha 2014 no 2015 ho 2.2 no 2.3
respetivamente. Prevê katak ne’e tanba redusaun iha restrisoens fiskais no iha kondisoens
monetárius ne’ebé favoráveis. Enkuantu kresimentu iha merkadus emerjentes no
ekonomias ein‐dezenvolvimentu iha periodu hanesan ho 4.9 no 5.3 respetivamente.
Ne’e nudar rezultadu husi kresente demanda husi ekonomias avansadas. Kontudu, riskus
kona ‐ba prespetivas kontinua, ein partikular hanesan kresente risku jeo‐polítiku no
posibilidade katak bainhira demanda kiik kompara ho projesaun iha ekonomias avansadas
sei iha impaktu ba kresimentu global.