Dez Mandamentus hodi Hadi’a Dezempeñu Estadu Indikadores Xave kona‐ba Dezempeñu IXD

Pájina 27 Ne’e sei impede korrupsaun no enkoraza liñas ministeriais atu kumpri prosesu ne’ebé los. • Hadi’a administrasaun impostu liu husi rejistu foun kona‐ba kontribuinte sira ho númeru indentifikasaun fiskalimpostu nian ne’ebé foun no úniku. • Halo reuniaun mensal hodi diskuti no rezolve problemas iha ezekusaun orsamental. Reuniaun ne’e prezide husi Diretor Jeral Finansas Estadu no partisipa husi funsionárius MF nian no Diretores Finansas kada liña ministerial nian. Reuniaun ne’e kontribui ba ezekusaun orsamental ne’ebé efisiente no diak.

2.2.4: Sukat Dezempeñu

Governu foin daudaun implementa reformas hodi monitoriza no hadi’a dezempeñu. Reformas xave inklui Dez Mandamentus no introdusaun IXDs.

2.2.4.1: Dez Mandamentus hodi Hadi’a Dezempeñu Estadu

Governu halo reuniaun iha loron 4 to’o 6 Agostu hodi diskuti kona‐ba oinsá identifika problemas no hetan solusoens hodi hadi’a dezempeñu Estadu nian. Bazeia ba diskusoens hirak ne’e, partisipantes sira halo kompromisu kona‐ba Dez Mandamentus. Lista kompletu mandamentus ne’e bele haree iha MF nia website. Mandamentus xave tolu mak hanesan: 1. Hotu hotu kompromete atu implementa Visaun ida, Planu ida, Aksaun ida, tuir Matrix PED no submete ba IXDs Indikadores Xave kona‐ba Dezempeñu nudar sasukat dezempeñu; 2. Hotu hotu kompromete atu buka hatene no hetan informasaun kona‐ba sistema finanseiru ne’ebé iha molok hasai informasaun ba liur; 3. Sektor Empresarial Nasional kompromete servisu hamutuk ho Governu hodi assegura kualidade projetus; Mandamentus hirak ne’e sei kontribui ba administrasaun ne’ebé efikaz liu.

2.2.4.2: Indikadores Xave kona‐ba Dezempeñu IXD

MF foin daudaun dezenvolve IXD. Indikadores xave hirak ne’e sukat progresu kona‐ba objetivus importantes kada Diresaun iha MF. IXD ne’e formula ho referênsia ba vizaun global ne’ebé destaka iha Planu Estratéjiku MF nian. Sira trasa no sukat servisu ne’ebé tenke halo hodi alkansa vizaun ida ne’e no fasilita ligasaun prátika ida entre objetivus superiores ho atividades loroloron nian. Governu EU ho Austrália foin daudaun hatudu konfiansa iha sistema IXD nian hodi sukat dezempeñu no konkorda atu fornese suporte diretu ba MF. Suporte ne’e utiliza sistema Pájina 28 jestaun finansas públikas Governu Timor‐Leste nian no depois konforma ka ajusta ho prinsípius novu akordu nian. IXD hanesan ferramentas importantes jestaun nian. Indikadores hirak ne’e liga vizaun MF nian ho atividades espesífikas, reforsa orsamentasaun no hadi’a jestaun rekursus umanus. Finalmente, MF implementa ona reformas barak ba fortalesimentu monitoriasaun ekonómika, JFP no jestaun ezekusaun nian. Reformas hirak ne’e bele kontribui ba desevolvimentu politika ekonómika no kontribui ba ezekusaun orsamental ne’ebé efisiente liu.

2.3: Vizaun Jeral Ekonómika

2.3.1: Ekonomia Internasional

2.3.1.1: Tendênsias Kresimentu Internasional

Taxa kresimentu ekonómiku tuun husi 3.2 ba 3.0 husi 2012 ba 2013. Kresimentu iha merkadu emerjente no ekonomias ein‐dezenvolvimentu tuun husi 5.0 iha 2012 ba 4.7 iha 2013, enkuantu durante períodu ne’ebé hanesan kresimentu iha ekonomias avansadas mos tuun husi 1.4 ba 1.3. Maski ho kondisoens finanseiras menus favoráveis, merkadus emerjentes no ekonomias ein‐dezenvolvimentu sira kontinua influensia kresimentu global. Previzaun FMI katak kresimentu global anual sei aumenta ba 3.6 iha 2014 hafoin ba 3.9 iha 2015. Melloria kresimentu iha ekonomias avansadas iha 2014 no 2015 ho 2.2 no 2.3 respetivamente. Prevê katak ne’e tanba redusaun iha restrisoens fiskais no iha kondisoens monetárius ne’ebé favoráveis. Enkuantu kresimentu iha merkadus emerjentes no ekonomias ein‐dezenvolvimentu iha periodu hanesan ho 4.9 no 5.3 respetivamente. Ne’e nudar rezultadu husi kresente demanda husi ekonomias avansadas. Kontudu, riskus kona ‐ba prespetivas kontinua, ein partikular hanesan kresente risku jeo‐polítiku no posibilidade katak bainhira demanda kiik kompara ho projesaun iha ekonomias avansadas sei iha impaktu ba kresimentu global.