Salárius no Vensimentus Sasan no Servisus

Pájina 45 no elimina despezas ne’ebé la nesesariu. Pratika ida ne’e sei aumenta efisiênsia iha despezas públikas iha futuru.

2.5.2.1: Salárius no Vensimentus

Gastus ba Salárius no vensimentus aumenta ba 1.2, iha 2015. Sasukat prinsipal ba 2015 mak hanesan: • 2.3 milloens ba Ministériu Edukasaun hodi selu salariu profesore sira, liu‐liu ba sira ne’ebé iha áreas remotas. Despezas ne’e sei selu profesores hodi hasa’e kualidade edukasaun iha paiz ida ne’e. • 2.0 milloens ba Ministériu Negósius Estranjeirus Kooperasaun hodi selu níveis kustu vida Embaixadores. Ne’e sei permite sira reprezenta diak liután sidadaun no emprezas Timor ‐Leste iha paízes estranjeirus. • 1.4 milloens ba PNTL, Ministériu Saúde no Tribunais hodi selu salariu ba adido PNTL iha Australia no Indonézia, parteiras ho doutores no auditoria nasional foun sira iha tribunais. Ne’e sei enkoraza traballadores ne’ebé iha kapasidade atu tama iha setores defeza, justisa no saúde.

2.5.2.2: Sasan no Servisus

Sasan no servisus hanesan kategoria dotasaun boot liu hotu iha FKTL ho montante 475.2 milloens iha 2015; 7.9 aumentu kompara ho 2014. Seksaun ida ne’e deskreve kona‐ba medidas ba kategoria dotasaun ida ne’e nian no klasifikasoens investimentus. Medidas Medidas prinsipasi ba sasan no servisus inklui: • 115.6 milloens ba Ministériu Obras Públikas ba kombustível no manutensaun jeradoes eletrisidade. Fornese eletrisidade iha paíz tomak sai hanesan prestasaun no susesu ne’ebé boot liuhotu husi Governu hodi dudu dezenvolvimentu ekonómiku iha futuru. Asegura manutensaun jeradores elétrikus no abastesimentu regular, kombustível ne’ebé adekuadu importante tebetebes hodi asegura fornesimentu elétrisidade ne’ebé diak no seguru. • 19.5 milloens iha servisus jurídikus. Ne’e sei kontribui ba funsionamentu administrasaun públika ne’ebé diak liu. • 17.8 milloens iha ministériu Edukasaun hodi atende Programa Merenda Eskolar iha eskolas públikas. Fó ba labarik sira nutrisaun sufisiente no adekuadu sei hadi’a sira nia atendimentu iha eskola no mos sira nia saúde. • 15.3 milloens ba Ministériu Saúde hodi sosa ai‐moruk no hahán ba moras sira. Despezas ne’e sei tulun hadi’a kualidade servisus saúde iha paíz ne’e. Pájina 46 • 14.5 milloens ba Ministériu Justisa ba programa Ita Nia Rain no peskiza kadastral. Programas hirak ne’e importante hodi hadi’a direitu ba rai iha Timor‐Leste nune’e sei kontribui ba seguransa no kresimentu ekonómiku. • 8.1 milloens ba Governu Tomak hodi selu kuotas no ba sensu 2015. Peskiza ida ne’e fornese informasoens importantes kona‐ba populasaun no padroens moris iha Timor‐ Leste. • 8.0 milloens ba Ministeriu Edukasaun ba programa imprime no fornesimentu materiais operasionais no konsensoes eskolares ba eskola publiku sira • 5.5 milloens ba Governu tomak ba Fundu Parseria. Fundu ida ne’e hodi selu kontribuisaun Governu nian ba projetus ne’ebé hala’o ho Parseirus Dezenvolvimentu hodi aselera kresimentu ekonómiku no reduz pobreza. • 5.1 milloens ba Ministériu Agrikultura no Peskas hodi sosa fini no ba programa SIPICDCA. Ne’e sei kontribui ba dezenvolvimentu agrikultura hodi hadi’a seguransa alimentar. • 5.0 milloens ba Ministériu Komérsiu, Indústria bo Ambiente ba imprtasaunfoos no fa’anvenda produtus lokais. Ne’e sei suporta merkadu foos lokal, kontribui ba Merenda Eskolar, programas Asistênsia ba Dezastres no asegura asesu báziku ba ai‐hán ba populasaun tomak. • 3.5 milloens ba CPLP. Osan ida ne’e hodi tulun Timor‐Leste durante kaer prezidensia CPLP no promove diálogu ho komérsiu entre paízes ne’ebé ko’alia lian Portugez. Timor‐ Leste nia papel lideransa iha CPLP sei permite hetan influensia ba komunidade global. • 3.2 milloens ba Governu tomak ba programa “Reforma Fiskal no Macro‐Ekonomika”. Hadia’ reseitas husi impostusfiskais hanesan estratéjia sentral Governu nian hodi diversifika fontes reseitas. Despezas hanesan ne’e bele kontribui ba objetivu boot ne’e no tulun Governu aumenta efisiênsia iha administrasaun fiskal no kobransa impostus. • 2.0 milloens ba Ministériu Administrasaun Estatal no Ministériu Komérsiu, Indústria no Ambiente ba selebrasaun 500 aniversáriu Oe‐cussi. • 1.8 milloens ba Ministériu solidariedade Sosial ba espetákulusdivertimentus no kontribuisoens ba veteranus hodi onra sira‐nia sakrifísius atu alkansa independênsia. • 1.6 milloens ba Komisaun Nasional Programa Eleisoens Xefes Suku. Promove demokrasia no dezenvolvimentu rural importante tebetebes ba Governu atu asegura kresimentu ne’ebé inkluzivu no mos mantein seguransa iha rai laran no territóriu nasional tomak. • 1.5 milloens ba Ministériu Administrasaun Estatal ba eleisaun lideres komunitárius. Reforsa komunidades lokais sei kontribui ba dezenvolvimentu rural no mos seguransa. Pájina 47 • 1.4 milloens ba Ministériu Agrikultura hodi suporta grupus agrikultores. Promove produsaun lokal nudar prioridade Governu nian ne’ebé sei asegura asesu sustentável ba ai ‐hánalimentus. • 1.3 milloens Ministériu Transporte no Komunikasaun ba kombustível ró Berlin Nakroma. Despeza ida ne’e kontribui ba melloria transporte no importante ba estratéjia kresimentu ekonómiku Governu nian. • 1.2 milloens ba Prezidênsia Repúblika hodi promove no suporta komunidades rurais. • 1.0 milloens Ministériu Justisa ba pasaportes biometrikus. Despeza ne’e sei fasilita liután pasajeirusviajantes sidadaun Timoroan sira ba estranjeiru. • 1.0 milloens ba Programa Kresimentu Triangula entre Indonézia, Timor‐Leste ho Australia. Despeza ida ne’e sei kontribui hodi hadi’a relasoens nasoens viziñas no sei hametin liutan relasoens komersiais no seluktán iha rejiaun ne’e. Investmentus Governu konsidera katak despezas barak ba sasan no servisus iha FKTL nudar investimentus ne’ebé kontribui ba dezenvolvimentu. Espesífikamente 44.7 husi total despezas ba sasan no servisus iha FKTL klasifika hanesan investimentu fízikus no sosiais. Investimentus Fízikus Investimentu fízikus nia total mak 128.1 milloens, 27.0 husi total despezas ba sasan no servisus. Ne’e inklui kontribuisaun parseria nian, sosa fini, abastesimentu kombustível no manutensaun ba jeradores no kombustível ba ró‐ahi Berlin Nakroma. Investimentus Sosiais Investimentus sosiais iha efeitus diretu ba moris diak povu nian. Total investimentu hamutuk 84.2 milloens, 17.7 husi total despezas sasan no servisus. Medidas boot liu ne’ebé klasifika hanesan investimentus sosiais mak importasaun foos, programa Merenda Eskolar, peskiza kadastral, programas apoiu komunitáriu no lideransa komunitária, atividades ba tinan 500 selebrasaun aniversáriu Oe‐cussi, hahánalimentus no ai‐moruk ba pasientes sira, pasaportes biométrikus, kontribuisoens ba veteranus, sensu, reforma fiscal no makro‐ekonomika, abestesimentu opersaionais eskolas no konsensoes eskolar no CPLP

2.5.2.3: Transfeênsias Públikas