Total Produtu Internu Brutu

Pájina 31 Figura 2.3.1.2.1: Alimentus, Índises Petróleu nian ho Taxa Kambial, Janeiru 2010‐Jullu 2014 Fonte: FAO nia índise kona‐ba presu alimentar no FMI nia Presus kona‐ba Produtus Primárius

2.3.2: Ekonomia Doméstika

Seksaun ida ne’e primeiru halo revizaun ba dezempeñu ekonómiku husi 2007 to’o 2012. Hafoin sei ko’alia kona‐ba projesoens ekonómikas ba 2013 to’o 2015.

2.3.2.1: Revizaun kona‐ba Dezempeñu Ekonómiku 2007‐2012

2.3.2.1.1 Total Produtu Internu Brutu

Iha 2012, total PIB iha Timor‐Leste aumenta 5.6 to’o 4,889.6 milloens presu konstante 2010. Setor petrolíferu aumenta 4.9 iha 2012. Atualmente 76.4 husi total PIB mai husi setor petrolíferu. Iha tinan hira ne’e laran dominânsia setor petrolíferu reduz ona tanba redusaun produsaun petróleu no kresimentu PIB naun‐petrolíferu ne’ebé boot haree tabela 2.3.2.1.1.1 no figura 2.3.2.1.1.1. Ekonomia barak ne’ebé domina husi setor extrasaun ne’ebé hanesan fonte únika sai vítimas tanba “maldisaun husi rekursus naturais”, maibé liu husi elaborasaun polítika ne’ebé prudente, Timor‐Leste bele ultrapasa riskus ligadus ho rikeza boot rekursus naturais, haree Kaixa Foku 1. Iha Timor‐Leste total PIB hanesan sasukat folin laek ida kona‐ba bein‐estar tanba sensitivuvulnerável tebetebes ba mudansas iha presus no produsaun petróleu nian. Aleinde ne’e, populasaun Timor nian uitoan liu mak servisu iha indústria petrolífera nune’e total PIB la iha relasaun direta ho padroens moris. Tanba razoens hirak ne’e hotu mak Governu konsentra liu ba PIB naun‐petrolíferu ne’ebé iha liu relasaun direta ho padroens moris duke total PIB. 20 40 60 80 100 120 140 160 180 Jan ‐10 Apr ‐10 Jul ‐10 Oct ‐10 Jan ‐11 Apr ‐11 Jul ‐11 Oct ‐11 Jan ‐12 Apr ‐12 Jul ‐12 Oct ‐12 Jan ‐13 Apr ‐13 Jul ‐13 Oct ‐13 Jan ‐14 Apr ‐14 Jul ‐14 Índise alimentus FAO nian Índise presu petróleu nian USDIDR Pájina 32 Tabela 2.3.2.1.1.1: PIB Real no Produsaun Setor Petrolíferu 2007‐2012 2 m 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Total PIB m 4,090.0 4,582.9 4,275.3 4,215.5 4,630.6 4,889.6 Taxa Kresimentu no Total PIB ‐0.6 12.1 ‐6.7 ‐1.4

9.8 5.6

Setor Petrolíferu m 3,428.3 3,826.6 3,421.7 3,281.3 3,559.4 3,734.5 Taxa Kresimentu Setor Petrolíferu ‐2.7 11.6 ‐10.6 ‐4.1 8.5 4.9 Fonte: Konta Nasional Timor‐Leste 2000‐2012, Diresaun Jeral Estatístikas Figura 2.3.2.1.1.1: PIB Real Bazeia Setor 2003‐2012 3 m Fonte: Konta Nasional Timor‐Leste 2000‐2012, Diresaun Jeral Estatístikas Foku Kaixa 1: Oinsá Timor‐Leste Evita Maldisaun husi Rekursus Naturais Saída mak Maldisaun tanba Rekursus Naturais? Maldisaun tanba rekursus naturais ne’e akontese wainhira rikusoin hanesan rekursus naturais kria fali konflitu, instabilidade makroekonómika no despezas ba projetus elefante mutin katak ne’ebé la iha utilidade. Ida ne’e bele resulta vida povu nian ne’ebé estagna no la lao ba oin. Oinsá Timor‐Leste Uza Rekursus Naturais hodi iha Estabilidade Instabilidade polítika iha Timor‐Leste husi 2006 to’o 2008 la relasiona ho asesu ba rikussoin rekursus naturais. Dezde 2008 Timor‐Leste goza estabilidade polítika no melloria iha seguransa enkuantu produsaun petróleu mos aumenta. Realmente Governu uza reseitas petrolíferas hodi finansia pensoens ba veteranus no programa PDID ne’ebé proporsiona 2 Dadus sira ne’e projeksaun preliminariu husi Kontas Nasionais 2013. 3 Dadus sira ne’e projeksaun preliminariu husi Kontas Nasionais 2013. 0.0 1,000.0 2,000.0 3,000.0 4,000.0 5,000.0 6,000.0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Milloens dólares Setor Petrolíferu Setor Naun‐petrolíferu