Pájina
31
Figura 2.3.1.2.1: Alimentus, Índises Petróleu nian ho Taxa Kambial, Janeiru 2010‐Jullu 2014
Fonte: FAO nia índise kona‐ba presu alimentar no FMI nia Presus kona‐ba Produtus Primárius
2.3.2: Ekonomia Doméstika
Seksaun ida ne’e primeiru halo revizaun ba dezempeñu ekonómiku husi 2007 to’o 2012.
Hafoin sei ko’alia kona‐ba projesoens ekonómikas ba 2013 to’o 2015.
2.3.2.1: Revizaun kona‐ba Dezempeñu Ekonómiku 2007‐2012
2.3.2.1.1 Total Produtu Internu Brutu
Iha 2012, total PIB iha Timor‐Leste aumenta 5.6 to’o 4,889.6 milloens presu konstante
2010. Setor petrolíferu aumenta 4.9 iha 2012. Atualmente 76.4 husi total PIB mai husi
setor petrolíferu. Iha tinan hira ne’e laran dominânsia setor petrolíferu reduz ona tanba
redusaun produsaun petróleu no kresimentu PIB naun‐petrolíferu ne’ebé boot haree tabela
2.3.2.1.1.1 no figura 2.3.2.1.1.1. Ekonomia barak ne’ebé domina husi setor extrasaun
ne’ebé hanesan fonte únika sai vítimas tanba “maldisaun husi rekursus naturais”, maibé liu
husi elaborasaun polítika ne’ebé prudente, Timor‐Leste bele ultrapasa riskus ligadus ho
rikeza boot rekursus naturais, haree Kaixa Foku 1.
Iha Timor‐Leste total PIB hanesan sasukat folin laek ida kona‐ba bein‐estar tanba
sensitivuvulnerável tebetebes ba mudansas iha presus no produsaun petróleu nian. Aleinde
ne’e, populasaun Timor nian uitoan liu mak servisu iha indústria petrolífera nune’e total PIB
la iha relasaun direta ho padroens moris. Tanba razoens hirak ne’e hotu mak Governu
konsentra liu ba PIB naun‐petrolíferu ne’ebé iha liu relasaun direta ho padroens moris duke
total PIB.
20 40
60 80
100 120
140 160
180
Jan ‐10
Apr ‐10
Jul ‐10
Oct ‐10
Jan ‐11
Apr ‐11
Jul ‐11
Oct ‐11
Jan ‐12
Apr ‐12
Jul ‐12
Oct ‐12
Jan ‐13
Apr ‐13
Jul ‐13
Oct ‐13
Jan ‐14
Apr ‐14
Jul ‐14
Índise alimentus FAO nian
Índise presu petróleu nian
USDIDR
Pájina
32
Tabela 2.3.2.1.1.1: PIB Real no Produsaun Setor Petrolíferu 2007‐2012
2
m
2007 2008
2009 2010
2011 2012
Total PIB m
4,090.0 4,582.9
4,275.3 4,215.5
4,630.6 4,889.6
Taxa Kresimentu no Total PIB
‐0.6 12.1
‐6.7 ‐1.4
9.8 5.6
Setor Petrolíferu m
3,428.3 3,826.6
3,421.7 3,281.3
3,559.4 3,734.5
Taxa Kresimentu Setor Petrolíferu
‐2.7 11.6
‐10.6 ‐4.1
8.5 4.9
Fonte: Konta Nasional Timor‐Leste 2000‐2012, Diresaun Jeral Estatístikas
Figura 2.3.2.1.1.1: PIB Real Bazeia Setor 2003‐2012
3
m
Fonte: Konta Nasional Timor‐Leste 2000‐2012, Diresaun Jeral Estatístikas
Foku Kaixa 1: Oinsá Timor‐Leste Evita Maldisaun husi Rekursus Naturais
Saída mak Maldisaun tanba Rekursus Naturais?
Maldisaun tanba rekursus naturais ne’e akontese wainhira rikusoin hanesan rekursus
naturais kria fali konflitu, instabilidade makroekonómika no despezas ba projetus elefante
mutin katak ne’ebé la iha utilidade. Ida ne’e bele resulta vida povu nian ne’ebé estagna no la
lao ba oin.
Oinsá Timor‐Leste Uza Rekursus Naturais hodi iha Estabilidade
Instabilidade polítika iha Timor‐Leste husi 2006 to’o 2008 la relasiona ho asesu ba rikussoin
rekursus naturais. Dezde 2008 Timor‐Leste goza estabilidade polítika no melloria iha
seguransa enkuantu produsaun petróleu mos aumenta. Realmente Governu uza reseitas
petrolíferas hodi finansia pensoens ba veteranus no programa PDID ne’ebé proporsiona
2
Dadus sira ne’e projeksaun preliminariu husi Kontas Nasionais 2013.
3
Dadus sira ne’e projeksaun preliminariu husi Kontas Nasionais 2013. 0.0
1,000.0 2,000.0
3,000.0 4,000.0
5,000.0 6,000.0
2003 2004
2005 2006
2007 2008
2009 2010
2011 2012
Milloens dólares
Setor Petrolíferu
Setor Naun‐petrolíferu