Kapital Menor Kapital no Dezenvolvimentu

Pájina 50 Investimentus Sosiais Governu klasifika 238.0 milloens ou 58.5 husi gastus transferênsias nian hanesan investimentus sosiais. Medidas ne’ebé klasifika tuir kategoria ida ne’e pagamentos ba veteranos, dezastre naturais, dezastres naturais, “bolsa da mae”, fundus hodi tulun defisientes sira, órfauns, ema sira uma la iha, tulun ONG sira, kontribuisoens ba finansas internasionais, Zona Espesial ba Ekonomi Merkadu Sosial, sekretariadu g7+, suporta atividades saúde iha SISKA no sentru kardiolojia foun ida, subsídius ba tratamentu saúde iha rai liur, subsídius ba Programa Merenda Eskolar iha eskolas privadas, subsidius ba sukus, ba eventus nasionais no internasionais, suporte ba atividades desportivas no sentru bambuu.

2.5.2.4: Kapital Menor

Kapital Menor inklui despezas ba veíkulus, mobiliárius no ekipamentus sira‐seluk. Orsamentu 2015 ba kategoria ida ne’e tuun 49.3 husi orsamentu 2014 nian nudar rezultadu husi eliminasaun despezas ne’ebé inefisientes. Seksaun ida ne’e deskreve kona‐ba medidas prinsipais ba kategoria ida ne’e no ninia klasifiksaun ba diferentes tipus investimentu. Medidas Medidas prinsipais ba kapital menor mak tuir mai: • 3.0 milloens ba Ministériu Obras Públikas hodi fornese ekipamentu bee no instalasaun eletrisidade iha teritóriu laran. Fornese infraestruturas adekuadas nudar objetivu prinsipal Governu nian no importante ba dezenvolvimentu iha futuru. • 1.3 milloens ba kareta bombeirus no veíkulus espesiais ba Ministérius Saúde, Justisa, Administrasaun Estatal, Obras Públikas, Transportes no Komunikasoens no Sekretaria Estadu Seguransa. Despeza ida ne’e sei kontribui hodi proteje kondisoens moris populasaun nian. • 1.2 milloens ba Ministériu Saúde hodi sosa ekipamentus médikus, inklui laboratórius, mákinas raiu‐X no kamas. Despezas ne’e sei tulun hadi’a kualidade servisus saúde iha paíz laran. • 1.0 milliaun atu sosa motorizadas no ekipamentus ba PNTL. Investimentus Governu konsidera katak 7.4 milloens ou 27.9 husi orsamentu kapital menor hanesan investimentu sosial. Despezas Kapital Menor ne’ebé klasifika hanesan investimentu sosial inklui sosa kamionetas no veíkulus espesializadus ba Ministériu Transporte no Komunikasaun, laboratórius foun ba Ministériu Saúde, mákinas pré‐pagamentu ba EDTL, makinas peskas nian no motorizadas no ekipamentus ba seguransa ba PNTL. Pájina 51

2.5.2.5: Kapital no Dezenvolvimentu

Fundu FKTL inklui despezas kapital no dezenvolvimentu ne’ebé menus husi 1.0 millaun. Tabela 2.5.2.5.1 hatudu orsamenta ho valor 74.2 milloens iha 2015, menus 14.5 kompara ho 2014 nian. 34.8 milloens ba PDID no 39.4 milloens ba projetus seluk kapital no dezenvolvimentu nian iha liñas ministeriais. Tabela 2.5.2.5.1: PDID ho Despezas Kapital Dezenvolvimentu Seluk m 2013 Atual 2014 BB1 2015 Ors. 2016 2017 2018 2019 Total Kapital no Dezenvolvimentu

99.6 86.8