Tendênsias Kresimentu Internasional

Pájina 10 Governu EU ho Austrália foin daudaun hatudu konfiansa iha sistema IXD nian hodi sukat dezempeñu no konkorda atu fornese suporte diretu ba Ministeriu Fi a sas. “upo te e e utiliza sistema jestaun finansas públikas Governu Timor-Leste nian no depois konforma ka ajusta ho prinsípius novu akordu nian. IXD hanesan ferramentas importantes jestaun nian. Indikadores hi ak e e liga izau Ministeriu Fi a sas ia ho ati idades espesífikas, efo sa o sa e tasau o hadi a jestau rekursus umanus.

2.3: Vizaun Jeral Ekonómika

2.3.1: Ekonomia Internasional

2.3.1.1: Tendênsias Kresimentu Internasional

Taxa kresimentu ekonómiku tuun husi 3.2 ba 3.0 husi 2012 to o 2013. Kresimentu iha merkadu emerjente no ekonomias ein-dezenvolvimentu tuun husi 5.0 iha 2012 ba 4.7 iha 2013, e kua tu du a te pe íodu e e ha esa k esi e tu iha eko o ias a a sadas mos tuun husi 1.4 ba 1.3. Maski ho kondisoens finanseiras menus favoráveis, merkadus emerjentes no ekonomias ein-dezenvolvimentu sira kontinua influensia kresimentu global. Previzaun FMI katak kresimentu global anual sei aumenta ba 3.6 iha 2014 hafoin ba 3.9 iha 2015. Melloria kresimentu iha ekonomias avansadas iha 2014 no 2015, ho 2.2 no 2.3 respetivamente, p e katak e e ta a redusaun iha restrisoens fiskais no iha kondisoens o et ius e e fa o eis. Enkuantu kresimentu iha merkadus emerjentes no ekonomias avansadas tinan hira laran, ho 4.9 no 5.3 respetivamente, e e hanesan rezultadu husi kresente demanda husi ekonomias avansadas. Kontudu, riskus kona-ba prespetivas kontinua, ein partikular hanesan kresente risku jeo-polítiku no posibilidade katak bainhira demanda kiik kompara ho projesaun iha ekonomias avansadas sei iha impaktu ba kresimentu global. Figura 2.3.1.1.1: Kresimentu Ekonómiku Real 2011 – 2015 Fonte: FMI, Baze Dadus Perspetiva Ekonómika Mundial, Abril 2014 Pájina 11 ãzia e e e e je te o ei -deze ol i e tu sai ha esa ea k esi e tu e e aas tebes iha mundu haree figura 2.3.1.1.1 no Timor-Leste hatudu deze peñu e e partiku la e te di ak halo parte iha g upu eko o ias ida e e. Kresente demanda ba bens no servisus liga ho p espeti a k esi e tu e e aka as iha e kadus ãzia ia ep eze ta oportunidade exportasaun ida e e importante tebetebes ba Timor-Leste. Tabela 2.3.1.1.1: Taxa Kresimentu Rejional real Paíz Atual Projesaun 2012 2013 2014 2015 ASEAN-5 6.2 5.2 4.9 5.4 Australia 3.6 2.4 2.6 2.7 Xina 7.7 7.7 7.5 7.3 IndonRSEa 6.3 5.8 5.4 5.8 Malázia 5.6 4.7 5.2 5.0 Filipinas 6.8 7.2 6.5 6.5 Singapura 1.9 4.1 3.6 3.6 Tailândia 6.5 2.9 2.5 3.8 Vietnam 5.2 5.4 5.6 5.7 Timor Leste 7.8 5.6 7.1 7.0 Fontes: Konta Nasional Timor-Leste 2000-2012, Diresaun Nasional Polítika Ekonómia Timor-Leste ho Fundu Monetáriu Internasional, Baze Dadus Perpestiva Ekonómika Mundial, Abril 2014 Timor-Leste nia PIB refere deit ba setor naun-petrolíferu Projesaun

2.3.1.2: Tendênsias iha Presus Internasionais