Pájina 10
Governu EU ho Austrália foin daudaun hatudu konfiansa iha sistema IXD nian hodi sukat dezempeñu no konkorda atu fornese suporte diretu ba Ministeriu
Fi a sas. “upo te e e utiliza sistema jestaun finansas públikas Governu Timor-Leste nian no depois konforma ka
ajusta ho prinsípius novu akordu nian.
IXD hanesan ferramentas importantes jestaun nian. Indikadores hi ak e e liga izau
Ministeriu Fi a sas ia ho ati idades espesífikas, efo sa o sa e tasau o hadi a jestau
rekursus umanus.
2.3: Vizaun Jeral Ekonómika
2.3.1: Ekonomia Internasional
2.3.1.1: Tendênsias Kresimentu Internasional
Taxa kresimentu ekonómiku tuun husi 3.2 ba 3.0 husi 2012 to o 2013. Kresimentu iha
merkadu emerjente no ekonomias ein-dezenvolvimentu tuun husi 5.0 iha 2012 ba 4.7 iha 2013,
e kua tu du a te pe íodu e e ha esa k esi e tu iha eko o ias a a sadas mos tuun husi 1.4 ba 1.3. Maski ho kondisoens finanseiras menus favoráveis, merkadus
emerjentes no ekonomias ein-dezenvolvimentu sira kontinua influensia kresimentu global.
Previzaun FMI katak kresimentu global anual sei aumenta ba 3.6 iha 2014 hafoin ba 3.9 iha 2015. Melloria kresimentu iha ekonomias avansadas iha 2014 no 2015, ho 2.2 no 2.3
respetivamente, p e katak e e ta a redusaun iha restrisoens fiskais no iha kondisoens
o et ius e e fa o eis. Enkuantu kresimentu iha merkadus emerjentes no
ekonomias avansadas tinan hira laran, ho 4.9 no 5.3 respetivamente, e e hanesan
rezultadu husi kresente demanda husi ekonomias avansadas. Kontudu, riskus kona-ba prespetivas kontinua, ein partikular hanesan kresente risku jeo-polítiku no posibilidade
katak bainhira demanda kiik kompara ho projesaun iha ekonomias avansadas sei iha impaktu ba kresimentu global.
Figura 2.3.1.1.1: Kresimentu Ekonómiku Real 2011 – 2015
Fonte: FMI, Baze Dadus Perspetiva Ekonómika Mundial, Abril 2014
Pájina 11
ãzia e e e e je te o ei -deze ol i e tu sai ha esa ea k esi e tu e e aas tebes iha mundu haree figura 2.3.1.1.1 no Timor-Leste
hatudu deze peñu e e partiku
la e te di ak halo parte iha g upu eko o ias ida e e. Kresente demanda ba bens no servisus
liga ho p espeti a k esi e tu e e aka as iha e kadus ãzia ia ep eze ta oportunidade exportasaun ida
e e importante tebetebes ba Timor-Leste.
Tabela 2.3.1.1.1: Taxa Kresimentu Rejional real
Paíz Atual
Projesaun
2012 2013
2014 2015
ASEAN-5 6.2
5.2 4.9
5.4 Australia
3.6 2.4
2.6 2.7
Xina 7.7
7.7 7.5
7.3 IndonRSEa
6.3 5.8
5.4 5.8
Malázia 5.6
4.7 5.2
5.0 Filipinas
6.8 7.2
6.5 6.5
Singapura 1.9
4.1 3.6
3.6 Tailândia
6.5 2.9
2.5 3.8
Vietnam 5.2
5.4 5.6
5.7 Timor Leste
7.8 5.6
7.1 7.0
Fontes: Konta Nasional Timor-Leste 2000-2012, Diresaun Nasional Polítika Ekonómia Timor-Leste ho Fundu Monetáriu Internasional, Baze Dadus Perpestiva Ekonómika Mundial, Abril 2014
Timor-Leste nia PIB refere deit ba setor naun-petrolíferu Projesaun
2.3.1.2: Tendênsias iha Presus Internasionais