Pájina 51
Previsaun Produsaun
Estimativa dauluk ba RSE sei baseia ba previsaun P90 previsaun kiik ba presu minarai no p odusau i a ai, ko siste te ho p o a ilidade katak alo eal sei a as liu p e isau .
Iha 2011, metodolojia ba previsaun folin minarai muda atu uza media husi previsaun kiik ho base P50 tamba previsaun kiik konsidera hanesan konservativu liu atu bele konsistente ba
desizaun
e e prudente. Metodolojia atu halo previsaun produsaun minarai la muda. Ministeriu Finansas sei kontinua analiza metodolojia ba previsaun produsaun no sei informa
iha relatoriu tinan oin mai.
2.6.3.3 Jestaun FP Modelo FP
Lei FP hakarak iha jestaun sensatu ho kuidadu ba Timor-Leste nia rekursus minarai atu benefisia jerasaun agora no iha futuru. FP hanesan instrumentu ida atu fasilita politika fiskal
solidu, e e e sei fo o ko side asau oot a sidadau Ti o -Leste nia interese iha tempu naruk. FP tulun desenvolve politikas atu hola desizaun orsamentu diak iha ambiente ida ho
flutuasau e di e tu i a ai e e e ago a dadau iha hela i el a as. Desizau ko a a hirak maka atu gasta no hirak mak atu poupa ka, atu gastu iha tempu oin sei halo iha
O sa e tu Estadu, u e e sei tetu lolos p oposta ida-diak husi Governu nia prioridade hotu.
Mekanismu FP implika katak reseita minarai transfere tomak ba fundu no investe iha merkadu finanseiru. Politika investimentu Fundu mak atu maximiza retornu no ajusta ba
risku. Uniku osan sai husi FP mak transferensia ba orsamentu jeral estadu e e ap o a
husi Parliamentu Nasional. Kuan tidade e e e atu t a sfe e a o sa e tu sei tui ‘“E
e e e defi i ha esa ikusoi i a-rai. Nu e e o jeti u i esti e tu i plisitu Fu du ia aka husi eto u eal, uda
kondisaun nesesariu atu permiti sustentabilidade iha despesa.
Governa FP
B azeia a p i sipios “a tiago
15
, odelu go e asau FP iha g au t a spa e sia o di ulgasau i fo asau a as. Ida e e tulu ha i i pu liku ia apoiu a jestau p ude te
reseitas minarai nian no reduz risku ma-governasaun. Transparensia asegura katak bele uza informasaun atu sukat autoridade nia desempenu no mos proteje kontra abusu poder ruma.
Elementu importante ida iha estrutura governasaun fundu maka desisaun kona ba investimentu laos responsabilidade husi ema ida ka instituisaun ida, tamba parte ida sei
responsavel ba parte seluk kona ba sira nia papel iha prosesu foti desizaun. Nivel
15
Grupu Traballu Internasional “o e eig Wealth Fu ds: Ge e all á epted P i iples a d P a ti es , ka
konhese nudar Prinsipius Santiago. P i sipiu hi ak e e ide tifika uda e kuad a e tu o p atika e e e
reflete programa governasaun no prestasaun kontas diak, no mos kondusaun pratikas investimentu ba Sovereign Wealth Funds SWF ka Fundu Soberanu tuir base prudente no saun.
Pájina 52
t a spa e sia ida e e se e atu i se ti a ko se su o pe iti espo sa ilidade e e e sig ifika katak auto idade o e a si a e e e kae osa pu liku te ki espo sa ilia sira nia
aktu.
Hanesan Exekutivu, Governu liu husi Ministeriu Finansas responsavel ba FP nia jestaun jeral. Lei FP halo Governu tenki responde ba Parlamentu liu husi rekerimentu barak atu apresenta
informasaunrelatoriu. Banku Sentral mak responsavel ba j estau ope asio al, u e e ia
i este kapital husi fu du tui di eti a e e e Mi iste iu Fi a sas esta elese o a datu e e e Ko sellu Ko slti u I esti e tu KKIIáB dese ol e. Mi iste iu Fi a sa s iha
obrigasaun atu husu pareser husi KKIIAB molok atu hola desisaun ruma kona-ba asuntu balu relasiona ho estratejia investimentu ka kestaun FP.
Politika Investimentu FP
FP esta elese iha ha esa est atejia i esti e tu si ples ida e e e i esti e tu si a
limitadu deit ba titulus denominasaun US Dola ho ta a a as e e e e iti ka ga a te husi
Go e u si a. Ida e e ha esa pasu esesa iu ida atu e ita e poe a a a risku no olatilidade, ai hi a sei ha i i kapasidade. Ko side a os i po ta te fo o te pu atu
hametin publiku nia apoiu no evita turbulensia em termus perdalakon iha merkadu molok jestaun hetan nivel diak iha integridade, kredibilidade no reputasaun ba profesionalismu.
álte asau iha a Lei FP, hafoi liu husi p osesu a uk o detalladu e e e i ol e
parte interesadu hotu, permiti aloka besik 50 iha asaun publiku, 50 ka liu iha renda fixu o la ele liu iha i st u e tu alte ati u. Justifikasau a uda sa hi ak e e ua:
Diversifikasaun;
p osesu ida e e e poe po tfolio a u e u dife e te klase ati us po exemplu obrigasaun no asaun duke konsentra iha klase ida deit. Xave ba prosesu
diversifikasaun mak ativus ho klase diferente babain la move hamutuk. Kombina ativus ho eto u e e e ko elasio a ele i i iza olatilidade glo al.
Garante despesa sustentavel; Governu fiar katak alokasaun alvu 40 ba kapital equities iha te pu a uk pe iti Fu du atu je e eto u eal ho p o a ilidade azoa el. Ida e e
uda ko disau esesa iu ida atu ga a te suste ta ilidade despesa pu liku, e e e guia ho RSE 3. Governu observa katak alokasaun boot ba klase ativu asaun publiku ho tradisaun
olatilidade a as sei heta flutuasau a ak iha te pu-badak ba retornu husi fundu investimentu. Ho orizonte investimentu ba tempu naruk, Governu prontu atu simu aumentu
iha risku ba tempu badak ho fiar katak asaun sei hamosu retornu diak liu duke obrigasaun iha tempu naruk.
Atu tuir nia deseju iha investimentu, prioridade dauluk ba Governu mak aumenta ho forma progresivu alokasaun ba kapital equity husi 5 iha final 2011 ba 40 iha Junu 2014 ho
objetivu atu minimiza efeitu adverse kontra se karik akontese iha merkadu. Iha trimestre rua 2014 nia rohan, alokasaun 40 husi fundu ba kapital investimentu kompletu ona.
Pájina 53
Governu mos reduz konsentrasaun iha Tesouru EUA liu husi atribui 10 husi fundu ba merkadu investimentu iha titulu soberanu husi pais desenvolvidu seluk.
Evolusaun ba alokasaun investimentu FP envolve prosesu responsavel no kuidadu ida atu introduz mandatu investimentu foun no jestor externu sira. Tabela 2.6.3.3.1 hatudu
portfolio FP no estrutura jestor iha Junu 2014. Governu hatene no konsiente katak se aumenta numeru klase ativus no sub-klase ativus sei presiza estrutura monitorizasaun
sofistikadu liu atu asegura katak jestor ida-idak iha desempenu diak no tuir sira nia orientasaun. Ein jeral, desenvolvimentu gradual ba estrutura governasaun no kapasidades
hanesan pre-rekisitu ba desenvolvimentu diak iha estratejia investimentu.
Tabela 2.6.3.3.1: Portfolio FP no Estrutura Jestores
Numeru Jestor no Mandatu, iha Junu 2014
Pesu Valor
Merkadu, miliaun
Retornu desde
hahu Portfolio FP Total
100.0 16,634
4.6 Portfolio Rendimentu Fixu Internasional ObrigasaunBonds