Tendênsias iha Presus Internasionais

Pájina 11 ãzia e e e e je te o ei -deze ol i e tu sai ha esa ea k esi e tu e e aas tebes iha mundu haree figura 2.3.1.1.1 no Timor-Leste hatudu deze peñu e e partiku la e te di ak halo parte iha g upu eko o ias ida e e. Kresente demanda ba bens no servisus liga ho p espeti a k esi e tu e e aka as iha e kadus ãzia ia ep eze ta oportunidade exportasaun ida e e importante tebetebes ba Timor-Leste. Tabela 2.3.1.1.1: Taxa Kresimentu Rejional real Paíz Atual Projesaun 2012 2013 2014 2015 ASEAN-5 6.2 5.2 4.9 5.4 Australia 3.6 2.4 2.6 2.7 Xina 7.7 7.7 7.5 7.3 IndonRSEa 6.3 5.8 5.4 5.8 Malázia 5.6 4.7 5.2 5.0 Filipinas 6.8 7.2 6.5 6.5 Singapura 1.9 4.1 3.6 3.6 Tailândia 6.5 2.9 2.5 3.8 Vietnam 5.2 5.4 5.6 5.7 Timor Leste 7.8 5.6 7.1 7.0 Fontes: Konta Nasional Timor-Leste 2000-2012, Diresaun Nasional Polítika Ekonómia Timor-Leste ho Fundu Monetáriu Internasional, Baze Dadus Perpestiva Ekonómika Mundial, Abril 2014 Timor-Leste nia PIB refere deit ba setor naun-petrolíferu Projesaun

2.3.1.2: Tendênsias iha Presus Internasionais

Inflasaun global iha 2013 mak 3.6, no hein katak mantein menus husi 4.0 iha tinan 2014 no 2015. Projesoens FMI nian hatudu katak durante períodu 2014-2015 taxa inflasaun iha merkadus emerjentes no ekonomias ein-dezenvolvimentu sei reduz, enkuantu taxa inflasaun sei aumenta iha ekonomias avansadas. Presus Produtus Agrikultura nian Alimentus importadus reprezenta proporsaun ka kuantidade boot husi alimentus konsumu iha Timor-Leste. Nu e e uda sas iha p esus p odutus ag ikolus i te asio ais ele iha efeitu boot ba, taxa inflasaun no padraun moris iha Timor-Leste. Índise FAO nian, e e konsiste husi média ponderada husi índises presu produtusmerkadorias hahan xave lima, relativamente estáveis desde terseiru trimestre 2012. Presus kultura ka kolleita internasional h o a a ia espera katak sei diminui iha médiu prazu no ida e e sei eduz presaun inflasaun iha Timor-Leste. Kafé hanesan segunda exportasaun boot liu Timor-Leste nian depois petróleu no setor ida e e ide tifika o a ha esa iha pote sia k esi e tu oot. Depoisde flutuasoe s aka as ba presu kafé iha tinan hirak liu ba, prespetiva ba presus kafé iha merkadu internasional sei estável. Pájina 12 Presu Petróleu Kompara ho flutuasoens boot iha presus durante períodu 2010-2012, presus petrlóleu nian iha 2014 relativamente estáveis. Hafoin sa e 1.0 iha presus petróleus internasionais tinan 2012 1 tuun fali ba 0.9 iha 2013 ba 104.07 pur barril. ‘edusau ida e e ha esa rezultadu husi kresimentu fornesimentu kontínuu iha Amérika du-Norte, no bele sai boot liután se-karik akontese disrupsoens ka problemas iha fornesimentu husi Médiu Oriente. Projesoens hatudu katak presus petróleu iha merkadu internasional sei kontinua estáveis iha 2014, sa e ho 0.1, o depois tuu aka as fali iha 2015 ho 6.0, tanba kresente fornesimentu husi Amerika du-Norte no kresimentu demanda global ne e tuun. Mudansas iha presus petróleu internasionais iha efeitu boot ba ekonomia Timor nian tanba afeta buat rua, valor reseitas petrolíferas no kustu importasaun petróleu ba negósius no konsumidores. Taxa Kâmbiu Foin daudaun iha apresiasaun jeral ida ba dólar Norte-Amerikanu hasoru moedas ka osan Timor-Leste nia parseirus komérsiu sira-nian. Partikularmente, osan dolar norte-amerikanu hetan apresiasaun 16.4 hasoru rupiah Indonézia nian, husi Jullu 2013 to o Jullu 2014, haree figura 2.3.1.2.1. Apresiasaun dollar Norte Amerikanu relasiona ho moedas husi Parseirus komérsiu prinsipais Timor-Leste nian halo exportasoens Timor nian sai karun liu iha merkadus internasionais, difikulta dezenvolvimentu setores exportasaun. Maibé, konsumidores iha paíz laran sei bele benefisia ho taxa s i flasau e e kiik tamba importasoens ho folin baratu. Figura 2.3.1.2.1: Alimentus, Índises Petróleu nian ho Taxa Kambial, Janeiru 2010-Jullu 2014 Fonte: FAO nia índise kona-ba presu alimentar no FMI nia Presus kona -ba Produtus Primárius 1 Média simples husi UK Brent, Dubai Fateh no West Texas Intermediate crude oil Pájina 13

2.3.2: Ekonomia Doméstika