Pájina 28
1.4 milloens ba Ministériu Agrikultura hodi suporta grupus agrikultores. Promove produsaun lokal nudar prioridade Governu nian
e e sei asegura asesu sustetnável ba ai-hánalimentus.
1.3 milloens Ministériu Transporte no Komunikasaun ba kombustível ró Berlin Nak o a. Despeza ida e e ko t i ui a ello ia t a spo te, o i po ta te a est at jia
kresimentu ekonómiku Governu nian.
1.2 milloens ba Prezidênsia Repúblika hodi promove no suporta komunidades rurais. . illoe s Mi ist iu Justisa a pasapo tes io et ikus. Despeza e e sei fasilita
liután pasajeirusviajantes sidadauns Timoroan ba estranjeiru. 1.0 milloens ba Programa Kresimentu Triangula entre Indonézia, Timor-Leste ho
áust alia. Despeza ida e e sei ko t i ui hodi hadi a elasoe s asoe s iziñas o sei ha eti liuta elasoe s ko e siais o selukt iha ejiau e e.
Investmentus
Governu konsidera katak despezas barak ba sasan no servisus iha FKTL nudar investimentus e e ko t i ui a deze ol i e tu. Espesífiku liu . husi total despezas a sasa o
servisus iha FKTL klasifika hanesan investimentu fízikus, sosiais no kapital umanu.
Investimentus Fízikus
Investimentu fízikus nia total mak 129.1 milloens, 27.3 husi total despezas ba sasan no se isus. Ne e i klui ko t i uisau pa se ia ia , sosa fi i, a astesi e tu ko
ustí el o manutensaun ba jeradores no kombustível bar ó-ahi Berlin Nakroma.
Investimentus Sosiais
Investimentus sosiais iha efeitus diretu ba moris diak povu nian. Total investimentu hamutuk 73.5 milloens, 15.6 husi total despezas sasan no servisus. Medidas boot liu
e e klasifika hanesan investimentus sosiais mak importasaun foos, programa Merenda Eskolar, peskiza kadastral, programas apoiu komunitáriu no lideransa komunitária,
atividades ba tinan 500 selebrasaun aniversáriu Oe-cussi, hahánalimentus no ai-moruk ba pasientes sira, pasaportes biométrikus, kontribuisoens ba veteranus no sensu.
Investimentus Kapital Umanu
Investimentus kapital umanu aumenta kualifikasoens no produtividade forsa traballu. Husi despezas FKTL nian ba sasan no servisus, 0.8 milloens lori kontribui diretamente ba
dezenvolvimentu k apital u a u. Ne e i klui p og a as a fo asau p ofeso es o
edukasaun vokasional ka profisional.
2.5.2.3: Transfeênsias Públikas
Pájina 29
Transferênsias públikas konsiste husi gasta Governu nian ba subvensoens públikas no paga e tus ko sig adus. Ne e ak segu da katego ia e e oot liu iha despezas
rekorrentes ho montante 340.3 milloens iha 2015.
“eksau e e desk e e edidas p i sipais a katego ia ida e e o ia klasifikasau a diferentes tipus investimentu.
Medidas
Medidas prinsipais ba transferênsias públikas inklui: 176.4 milloens ba Ministériu Solidariedade Sosial ba programas sosiais, inklui
paga e tu a ete a us, idozus, defisie tes o Bolsa de M e. P og a as hi ak e e supo ta g upus ul e
eis o si a e e e ese o atu ko t i ui a edusau kiak. 20.0 milloens ba Gabinete Primeiru-Ministru ba apoiu emerjênsia no reabilitasaun
eskolas ho postus saúde iha te itó iu to ak. Hadi a saúde o edukasau iha Ti o - Leste nudar prioridade Governu nian.
17.8 milloens iha Ministériu Administrasaun Estatal hodi suporta PNDS.Programa ida e e ko t i ui aka as a deze ol imentu rural.
14.0 milloens ba Gabinete Primeiru-Ministru hodi tulun ONG sira. ONG sira iha Timor- Leste fo asistensiaservisu
e e diak ba nasaun no povu. 11.5 milloens ba Ministériu Petróleu no Rekursus Naturais hodi suporta ANP, Timor
GAP no IPG. Osa ida e e hodi asegu a katak iha du i e efísius
i us a Ti o - Leste husi nia rekursus naturais.
10.5 milloens ba SEPFOPE ba dezenvolvimentu rural, indústria tezolu, programa uma lima, programa estradas rurais no auto-empregu no sentru treinamentu mó
el. Ne e sei kontribui ba promosaun no kriasaun traballu no kresimentu ekonómiku.
10.0 milloens ba kapitalizasaun Banku Sentral Timor-Leste. Ne e sei fasilita k esi e tu kréditu ba setor privadu no kontribui ba dezenvolvimentu setor finanseiru iha paíz .
9.9 milloens ba Konsellu Ministrus ba Zona Ekonomia Espesial Merkadu Sosial ZEEMS Oe-cussi.
8.3 milloens Ministériu Saúde ba tratamentu médiku iha estranjeiru, klínika kardiovaskular foun ida no suporta atividades saúde públika ho SISKA. Investimentus
ha esa e e i po ta te hodi asegu a katak kualidade se isus saúde a populasau ko ti ua hadi a.
7.3 milloens ba Ministériu Administrasaun Estatal hodi subsidia Konsellu Sukus no kustus operasionas ba limpeza sidade Dili.
Pájina 30
6.5 milloens ba Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu hodi suporta atividades a tistíkas. P o osau kultu a o despo tu e e i po ta te a o al o os p o o e
tradisoens Timor nian.
6.2 milloens ba Ministériu Edukasaun hodi suporta universidades, Instituisoens Edukasionais Siênsias nian no Programa Merenda eskolar iha eskolas privadas.
6.0 milloens hodi selu pensoens eis titulares órgauns soberania hanesan Primeirus- Ministrus, Prezidentes Repúblika, Prezidentes Parlamentu, Ministrus no Membrus
Parlamentu.
6.0 milloens ba Komisaun Nasional Eleisoens hodi suporta Partidus Polítikus. Despezas hi ak e e sei ko t i ui a p osesu de ok tiku iha Ti o -Leste.
4.8 milloens ba Ministériu Komérsiu, Indústria no Meiu Ambiente hodi tulun kooperativas, grupus komersiais, grupus industriais no grupus protesaun ambiental.
4.0 milloens hodi halo kontribuisoens finanseiras. 4.0 milloens ba UNTL hodi fó bolsas liu husi parseria ho organizasoens internasionais.
Ne e asegu a estuda tes Ti o oa si a heta asesu a u i e sidades koñesidas. 2.7 milloens ba Ministériu Solidariedade Sosial hodi tulun órfauns, ema uma la iha no
defisie tes. Go e u ko p o etidu atu tulu si a e e ho g upus ul e eis iha
sosiedade laran. . illoe s a sek eta iadu g +. “e isu sek eta iadu ida e e ia atu asegura katak
paízes frájeis sira-nia lian ema bele rona no bele atua iha komunidade internasional. 1.5 milloens ba SEAPRI ba sentru bambuu hodi tulun setor privadu iha áreas agrikultura
ho tu iz u. I isiati as hi ak e e i po ta tes hodi p o o e di ersifikasaun ekonómika no suporta indústrias foun.
1.5 milloens ba Ministériu Obras Públikas hodi tulun halo instalasaun paineis solares iha ko u idades e e la iha asesu a elet isidade. Ne e sei ko t i ui a ko p o isu
Governu nian atu fornese eletrisidade ba povu iha teritoriu tomak no mos promove utilizasaun enerjia renovável.
1.2 milloens ba Ministériu Solidariedade Sosial no Gabinete Vise-Primeiru-Ministru hodi tulun Kruz Vermella no programas HIVAIDS.
Ne e sei tulu kuidadus médikus iha Timor- Leste.
1.0 milloens ba Ministériu Turizmu ba eventus nasionais no internasionais.
Investimentus
Pájina 31
Investimentus iha transferênsias públikas ba 2015 aumenta ba 332.3 milloens, 97.7 husi toal despezas t a sfe
sias pú likas e e o sa e ta.
Investimentus Fízikus
Governu klasifika 65.0 milloens gastus transferênsias nian hanesan investimentus fízikus, e e ak ho . husi total despezas t a sfe
sias pú likas. Medidas e e klasifika hanesan investimentus fízikus mak inklui PNDS, empregu rural, konstrusaun uma lima kada
suku, tulun kooperativas no indústrias hodi proteje ambiente, reabilitasaun eskolas no postus saúde no suporte ba instalasaun paineis solares ba komunidades.
Investimentus Sosiais
Governu klasifika 238.2 milloens, ou 70.0 husi gastus transferênsias nian hanesan i esti e tus sosiais. Medidas e e klasifika tui katego ia ida e e i klui fu dus hodi
tulun defisientes sira, órfauns, ema sira uma la iha, tulun ONG sira, kontribuisoens ba finansas internasionais, Zona Espesial ba Ekonomi Merkadu Sosial, sekretariadu g7+, suporta
atividades saúde iha SISKA no sentru kardiolojia foun ida, subsídius ba tratamentu saúde iha rai liur, subsídius ba Programa Merenda Eskolar iha eskolas privadas, subsidies ba sukus, ba
eventus nasionais no internasionais, suporte ba atividades desportivas no sentru bambuu.
Investimentus Kapital Umanu
Governu klasifika 29.1milloens, ou 8.6 husi transferênsias hanesan investimentus kapital u a u. Ne e i klui edidas ha esa su sídius ba universidades no instituisoens Siênsias
nian no bolsas estudu ho Parseirus Dezenvolvimentu. Despezas seluk klasifika iha kategoria ida e e i klui edia o p og a a kapasitasau jo aliz u, auto-empregu no programa
treinamentu móvel, programa Uma Matenek ba labarik sira-nia edukasun, promosaun ba eskolas privadas no konsesoens ba siênsias no teknoloojia iha distritus sanulu resin tolu.
2.4.2.4: Kapital Menor