Panorama Reseita Domestika Tabela 2.5.2.1.1: Reseita Doméstika 2012 Impostu

36

2.5: Reseita

2.5.1: Panorama Projesaun Reseita Tabela 2.5.1.1 hatudu projesaun reseitas ba Timor-Leste to o 2018. Total reseita ba 2014 menus kompara ho tinan 2013 nian menus husi p ojesau e ebé halo iha tinan 2013. Total reseitas ba 2014 sei tun tanba redusaun iha reseitas minarai tanba razoens barak e e deskreve iha seksaun 2.5.3. Deklí iu ka di i uisau je al e e ez u ho faktu katak reseitas doméstikas projeta atu kontinua sa e, aibe kontribuisaun ba total reseitas sei domina husi minarai ba tinan balun oin mai. Tabela 2.5.1.1: Total Reseitas 2012 – 2018, Tokon 2012 Atual 2013 BB1 2014 Proj. 2015 2016 2017 2018 Total Reseitas 3,696.8 2,839.6 1,609.2 1,876.9 1,936.8 1,627.8 1,324.2 Reseita Doméstika 137.7 146.3 166.1 181.0 196.1 211.2 226.4 Reseita Minarai 3,559.1 2,693.3 1,443.1 1,695.9 1,740.7 1,416.6 1,097.8 Fontes: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia no Unidade AdmnistrasaunJestaun Fundu Minarai 2.5.2: Reseita Doméstika

2.5.2.1: Panorama Reseita Domestika Tabela 2.5.2.1.1: Reseita Doméstika 2012

– 2018, Tokon 2012 Atual 2013 BB1 2014 Projesaun 2015 2016 2017 2018 Total Reseitas Domestika 137.7 146.3 166.1 181.0 196.1 211.2 226.4 Impostu Diretu 37.2

41.8 45.1

50.7 56.4

62.0 67.7

Impostu Indiretu 61.3

64.0 74.6

80.6 86.7

92.8 98.8

Reseita fiskal seluk tán 0.1

0.0 0.3

0.3 0.3 0.3 0.3 Tasa no Enkargus 14.8

14.5 15.5

16.4 17.3

18.2 19.2

Reseita husi Jogu Sosial 0.2 0.3 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 Fa a Foos 4.4 2.5 6.4 7.4 8.5 9.5 10.5 Fa a P odutu Lokal Produtu seluk 0.2 0.3 0.1 0.1 0.1 0.1 0.1 Jurus 0.2 0.1 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 Reseita Eletrisidade 0.0 0.0 19.0 20.0 21.0 22.0 23.0 Ajênsia Autónoma 19.4 22.8 4.8 5.0 5.4 5.9 6.3 Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómia Reseita doméstika nudar hun finansiamentu Governu nian hafoin minarai. Reseita sira nee kompostu husi impostu, tasa no enkargu ho ajênsia autónoma sira. Iha k esi e tu aka as iha katego ias p i sipais iha ti a hi a e e nia laran. Projeta katak tendênsia sae e e sei ko ti ua iha , ha esa hatudu iha Ta ela . . . . , e e p ojeta atu alkansa 13.6, 37 aas liu ú e u e e at i ui iha Li u O sa e tu 1 2013 nian. Governu hatene importânsia au e tu eseitas do stikas atu u e e ele fi a sia despezas iha futu u ta a eseitas husi minarai sei tun no governu sei elimina exesu levantamentus husi fundu minarai.

2.5.2.2: Impostu

Impostu mak hanesan komponenti prinsipal hodi asegura kualker nasaun nia reseita doméstika, no Timor-Leste la iha exepsaun, ho total impostu 71.6 husi total reseitas doméstikas iha 2012, kuo ta ida e e p ojeta atu kontinua sa e gradualmente iha tinan hira mai. Tabela 2.5.2.2.1 hatudu projesaun kona-ba impostu. Reseita impostu nudar presentajen husi PIB naun-minarai ladún boot, ho 7.1 iha 2012. Ne e típiku ba nasaun e e iha etapa dezenvolvimentu hanesan Timor-Leste no ba nasaun e e iha minarai. Maski u e e, tanba governu nia planu ba infra-estruturas ambisiozus ba kurtu no médiu prazu no ho inisiativas dezenvolvimentu sira-seluk, hanesan hakarak tama ASEAN, Nu e e Governu foka liu ba iha kresimentu boot, no reforma iha áreas reseitas no kobransa fiskal. Kona-ba previzaun, halo ona esforsu boot atu uza dadu hotu- hotu e e iha o te d sia tinan uluk hodi halo p e izau e e e ealistiku. Maibé ho mudansas iha despezas Governu nia, reforma fiskal foun no métodu respo sa ilizasau fiskal e e atualizadu o hala o regularmente iha Timor-Leste, numeru e e ap eze ta te ke hare ho kuidadu. Ne e li-liu ba tinan sira oin mai , e e dala a ak ha esa ekstrapolasaun husi tendênsias ikus nian e e aplika mos ba previzaun 2014. Iha projesaun katak impostu sei aumenta ba tokon 120.0 iha 2014, ka aumenta 13.5 hosi 2013. Ne e liu-liu tanba aumentu iha impostu indiretu, partikularmente i postu excise ka impostu produtus industrializadu, impostu importasaun no impostu rendimentu korporativu. Impostu indiretu aumenta tanba aumentu iha importasaun , e e eflete depe d sia Timor-Leste nian ba sasan no servisu husi ai li u . áumentu iha nivel importasaun la signifika iha aumentu iha poder sosa sidadaun nia, maibé liu-liu aumentu iha materiais e e i po ta a p ojetus oot infra-estruturas e e iha o a dezenvolvimentu nomos esfo su e e halo husi fu sio ius alf degas atu au e ta i postu hi ak e e. Projetus infra-estrutura mos bele justifika aumentus iha impostu korporativus. 38 Tabela 2.5.2.2.1: Total Reseitas Fiskal 2012 – 2018, Tokon 2012 Atual 2013 BB1 2014 Projesaun 2015 2016 2017 2018 Total Impostu 98.6 105.8 120.0 131.7 143.4 155.1 166.8 Impostu Diretu 37.2

41.8 45.1