Transferênsia Públika

27  Tokon 1.0 atu hala o peskizas estatístikas ha esa pa te husi eske a pilotu a sensu 2015. Investimentu Governu hatene katak importante atu prepara kontextu ba figurasvalores boot iha FKTL no Governu fiar katak montante boot bele klasifika hanesan investimentu duke ba makina estadu. Kona-ba Sasan no Servisu, tokon 163.9 ou 37.6 husi total despezas kategoria Sasan no Servisu bele klasifika hanesan investimentu sosial no investimentu fíziku. Investimentu sosial refere ba programa sira ho objetivu atu hadi a di eta e te sidadau sira nia padraun moris no investimentu fíziku refere ba investimentu importante iha objetus ta jí eis e e i po ta te hodi fasilita governasaun paíz iha eskalas oot o ki ik. Investimentu Sosial Tokon 51.5 ou 11.8 husi total despezas ba Sasan no Servisu bele konsidera hanesan investimentu sosial. Ne e inklui programa merenda eskolar, sosa ai-moruk, sosa foos no produtus lokai s ho hah iha ospitais, e e inklui hotu ona iha seksaun uluk. Iha mos 761,000 ba UNTL ba bolsa estudu direta. Investimentu Fíziku Liu tokon 112.4 ou 25.8 husi total despeza ba kategoria sasan no servisu bele klasifika hanesan investimentu fíziku. Ne e inklui pagamentu ba sentrais elétrikas, sosa fini no programas “uku Ida Produtu Ida iha Ministériu Agrikultura. Iha mos pagamentus adisionais husi Governu ba tasa ba emprêstimus hamutuk tokon 4.0 no 91,000 ba SEAPRI hodi promove sentru bambuu.

2.4.2.3: Transferênsia Públika

Orsamentu Trasnferênsia Públika nian aumenta ba tokon 292.2 iha 2014 husi tokon 239.0 iha 2013, ou 22.3; uda katego ia e e iha aumentu boot liu FKTL. Ne e liu-liu tanba ekspansaun iha programas sosiais barabarak. Medida Polítika  Tokon 139.4 ba Ministériu Solidariedade Sosial ba pagamentu ba veteranu, idozu, Programa Bolsa de Mãe no ba dezastres naturais. Governu fiar katak importante atu ko pe sa sidadau si a e e se e Timor-Leste iha pasadu no atu fó tulun ba sir a e e p esiza.  Tokon 25.0 ba Ministériu Edukasaun atu reabilita eskola hotu-hotu iha 13 distritu. Ne e i klui sosa mobiliárius foun, dada bee no eletrisidade, no instala fasilidades saneamentu.  Tokon 15.0 ba gabinete Primeiru-Ministru hodi tulun ONGs si a hala o se isu e e i po ta te iha Timor-Leste. 28  Tokon 13.6 ba Ministériu Administrasaun Estatal hodi finansia programa PNDS. Proviziona asistênsia lokal hanesan parte ida husi polítika Governu nian hodi enkoraz a k esi e tu o deze ol i e tu e e é sustentável.  Tokon 11.0 ba Ministériu Justisa ba kompensasaun rai no ba programa Ita nia ‘ai .  Tokon 10.0 hodi fó emprêstimu ba setor privadu lokal. Ida e e uda st atejia Governu nian atu suporta setor prividu promove kresimentu ho kualidade diak no sustentável iha futuru.  Tokon 10.0 ba SEFOPE ba programa estradas rurais. Ne e i isiati a ida hodi promove ligasoens transporte entre sukus e e t a allado es lokais ak halo.  Tokon 9.0 ba Ministériu Saúde atu subsidia klínikas barabarak iha Timor-Leste tomak. Ne e efo sa o igasau Governu atu hadi a kuidadus saúde.  Tokon 5.5 ba Sekretaria Estadu Juventude no Desportu ba atividades desportivas komunidade nian. Governu rekoñese importânsia eventus desportivus iha nível lokal atu promove espíritu komunitáriu no fasilita atividades ba joven sira, no mos iha nível paíz tomak hodi kria orgullu no unidade nasional.  Tokon 5.0 hodi finansia pensun eks Primeirus-Ministrus, Prezidentes Repúblika no Prezidentes Parlamentu no eks membru Parlamentu no Governu sira.  Tokon 5.0 iha doasoens ba paízes sira-seluk ba ajuda umanitária no dezenvolvimentu nomos sokorus ba dezastres.  Tokon 3.6 ba MCIA hodi finansia grupus kooperativas no tulun promove dezenvolvimentu i dúst ias ki ik.  Tokon 2.5 hodi tulun Guinea-Bissau.  Tokon 2.0 ba SEFOPE hodi tulu f ikas e e p oduz ate iais konstrusaun lokais. Mate iais hi ak e e sei uza hodi halo uma iha projetu Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu nian.  Tokon 1.0 hodi sosa paineis solares ba komunidade sira e e la iha asesu ba rede elétrika nasional. Investimentu Governu konsidera maioria despeza tokon 260.7 ou 89.2 husi total iha kategoria Transferênsia Públika hanesan investimentu ho karakterístikas sosiais no fízikas. Ne e ta a maioria despeza iha kategoria ida ne e atu hadi a pad au moris sidadaun kbiit laek iha Timor-Leste. 29 Investimentu Sosial Tokon 195.7 67.0 husi total despeza ba kategoria Transferênsia Públika husi kategoria ida e e ele klasifika ha esa i esti e tu sosial, ho maioria mai husi montante e e aloka ba pagamentu ba veteranu, idozu, inan solteira sira no sokorus ba dezastre. Sira seluk konsiste husi apoiu ba ONGs, kompensasaun ba rai no ba programa Ita nia ‘ai , subsidies ba klínikas saúde, atividades desportistas, doasoens estranjeiras no tulun inklui ba Guiné- Bissau ho sosa pai eis sola es, e e deskreve ona iha leten. Nu e e os tokon 3.1 fó ba Ministériu Edukasaun hodi suporta universidade no osan adisional tokon 2.2 ba UNTL hodi fó bolsas estudu ho parseiru, tokon 1.7 ba Ministériu Turizmu ba eventu nasional no internasional sira hanesan Tour de Timor, 200,000 ba eventus sosial oi-oin e e Governu hala o, 124,000 ba atividade Primeira Dama nian no 30,000 ba Ministériu Defeza hodi suporta atividade FALANTIL nian iha 20 th Agostu. Investimentu Fíziku Tokon 65.0 22.2 husi total despeza ba kategoria Transferênsia Públika konsidera ba despeza iha infra-estrutura fízikas. Ne e inklui reabilitasaun eskola, PNDS, suporte ba estradas rural no programa fábrika lokal, emprêstimu ba setor privadu, no suporta ba kooperativa no indústria kiik sira. Iha mos osan 750,000 aloka ba Ministériu Agrikultura no Peskas ba programa reflorestasaun.

2.4.2.4: Kapital Menor