Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu

Pájina | 56 ho OR 2015. Governu realoka despeza transversal programas atu bele prioratiza formasaun teknika no bolsas estudu. Tabela 2.5.4.1: Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu tuir Programa m Orsamentu Retifikadu 2015 Ors. 2016 Final 2017 2018 2019 2020 Total FDCH tuir Programa 41.1 34.0 34.0

42.5 48.9

51.3 Formasaun Vokasional 10.1 7.8 7.8 9.8 11.3 11.8 Formasaun Teknika 3.8 5.1 5.1 6.4 7.4 7.7 Bolsas Estudus 15.9 17.2 17.2 21.5 24.8 26.0 Formasaun seluk 2.2 3.8 3.8 4.8 5.5 5.8 Asistensia Teknika Setor Judisial 5.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Asistensia Teknika Edukasaun Tersiaria 4.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Fonte: Sekretariadu ba FDCH

2.5.5: Despeza ba Projetus ho Finansiamentu hosi Emprestimu

Despeza ba projetus ho finansiamentu hosi emprestimus apresenta iha Tabela 2.5.5.1, ho valor total 107.0 milloens iha 2016. Ida e e 52.9 aás liu duke OR 2015. Desk isau detalhadu ko a a p ojetu hi ak e e ap ese ta iha seksau . . Tabela 2.5.5.1: Despeza ba Projetus ho Finansiamentu hosi Emprestimus m Ors. Retifikadu 2015 Projesaun Atual 2015 Ors. 2016 Final 2017 2018 2019 2020 Despeza Emoprestimu

70.0 28.6

107.0 348.4 366.2 160.5 39.2 Fonte: Unidade Empréstimu, Ministéiru Finansas, 2015

2.5.6: Kompromisus hosi Parseiru Dezenvolvimentu

Parseirus Dezenvolvimentu atu kontribui ho 143.4 milloens iha 2016. Detalhu kona a ko p o isu hi ak e e sei ap ese ta iha Li u O sa e tu . Nota katak alo hi ak e e la i klui e p esti us. No os, alo hi ak e e bazeia ba dadus hosi Portal Transparensia Ajuda, sistema ida atu monitoriza doadores nia kontribuisaun iha nível atividade. Redusaun makaas iha finansiamentu iha tinan oin, hanesan hareé iha kraik, tamba razaun rua: dauluk, informasaun los kona ba desembolsu planeadu ba tempu mediu no naruk difisil atu sik, liu-liu iha nível projetu; segundu, projetus doador barak iha deit siklu orsamentu tinan ida. Importante mos atu nota katak Timor-Leste nia Pájina | 57 doador boot, Governu Australia, reduz sira nia orsamentu alokadu ho 5 ba tinan fiskal 2015-2016. Figura 2.5.6.1: Kompromisu Indikativu hosi Parseirus Dezenvolvimentu 2012-2019 m Fonte: Unidade Jestaun Parseirus Dezenvolvimentu, Ministériu Finansas, 2015

2.6 Reseitas

2.6.1: Sumariu Projesaun Reseitas

Tabela 2.6.1.1 hatudu previzaun a eseitas total to o , e e ha esa su a iu hosi reseitas minarai ho reseitas domestika. Reseitas total projeta tun iha 2016, tambá redusaun iha reseitas minarai. Reseitas minarai 8 reduz tambá razaun rua hanesan folin minarai internasional tun, no dekliniu produsaun minarai iha Bayu- U da o Kita , e e liu o a ia i el p odusau piku ka aás liu. Maibé hosi parte seluk, reseitas domestika sei aumenta oituan iha 2016, tambá aumentu iha taxas no enkargus. Projeta katak kresimentu reseitas domestika sei kontinua sae iha tinan oin mai tamba aumenta iha atividade ekonomika no melhorias iha administrasaun no kolesaun reseitas. Prozesaun Reseita Domistika sei atualiza liu tan iha tinan 2016, konsidera p osi ilidade polítika fou a i postu e e ago a dadau iha hela ko side asau ia la a , i klui i t odusau a VAT. Ta e e, p ojesau eseita tempu-médiu depende ba mudansa se Parlamentu aprova lejislasaun foun no polítika impostu. 8 Reseitas minarai inklui jurus.