Merkadu Trabalhu Domestiku Ekonomia Domestiku .1 Timor-Leste nia Desempeñu Ekonómiku Resente
Pájina | 40
Objetivu 1: Halakon Kiak no Hamlaha
Iha 2007 Peskiza Padraun Moris iha Timor-Leste TLSLS hatudu katak 49.9 Timor oan moris iha linã kiak nia okos ho 0.88 loron ida.
Taxa labarik ho malnutrisaun tun makaas iha tinan hitu 7 liu ba, hosi 49.9 iha 2007 ba 37.7 iha 2013. Maibé, maski melhoramentu barak, prevalênsia labarik ho
tetu menus normal kontinua aás liu ODM nia alvu 31 no aás iha nível global. Go e u ko p o ete akas atu eduz ta taxa e e, liu hosi aumenta produsaun
agrikola, no aprova programas hanesan ``Merenda Escolar´´, Planu Nasional ba Timor-Leste Livre hosi
A laha, i i iati a Desafios e o A laha o ``Ju tus ko t a a Fome´´.
Objetivu 2: Hetan Edukasaun Primariu Universal
Desde independensia, rasiu ba matrikula iha eskola primaria iha Timor-Leste aumenta hosi 65.1 ba 89.6 iha 2014
– 38 aumentu. Maibé, no apesar esforsu hi ak e e, Ti o -Leste la konsege alkansa alvu 100 iha matrikula primaria.
Edukasaun assume papel sentral iha esforsus Governu nian ba dezenvolvimentu nasional. Dezenvolve ona polítikas barak atu aumenta matrikula eskolar no hadia
kualidade edukasaun, liu hosi hadia kurikulum ka halo matrikula iha eskola hanesan kondisaun ida atu hetan tulun hosi programas sosial hanesan Bolsa da Mãe.
Objetivu 3: Promove Igualdade Jeneru no Foó Autoridade ba Feto
Timor- Leste alka sa o a etas hotu iha O jeti u P o o e Igualdade Je e u o
E pode a Feto si a . Ni ia ati zi e tu liu hosi rasiu labarik feto ba labarik mane iha eskolas primaria, pre-sekundaria n
o seku da ia, u e e hatudu exe plu diak a igualdade jeneru iha edukasaun, resultadu ida
e e nasaun oituan deit maka bele atinji. Governu halo hela medidas importante atu insentiva papel feto iha setor
privadu. Hodi sujeitu ba padroens balun, governu nia kompras fo tratamentu p efe e sial a egosiu si a e e hala o hosi feto sira. Entre tinan 2010 no 2014,
Institutu Apoiu ba Dezenvolvimentu Negosiu IADE rejista ona negosiu sira hamutuk
, e e hala o hosi feto sira, no fornese formasaun no asistensia kona ba
pla ea e tu, p epa a p oposta a k ditu o hadi a ligasau a e kadu. Governu komprometidu atu kontinua halo reforma instituisaun, polítikas,
dezenvolve polítikas no edukasaun atu hadia igualdade jeneru. Atividades xave inklu: halao kampanha advokasia atu aumenta sensibilidade iha leis no polítikas kona ba
jeneru, no estabelese kongresu feto iha distritu.