Despezas tuir Fundu Despeza no Kompromisu hosi Parseirus Dezenvolvimentu

Pájina | 45 hotu. Governu fokus hela atu asegura katak projetus exekuta tuir kalendariu no ho kualidade diak. Atividades FDCH reduz atu bele asegura katak fundus kanaliza atu maximiza retornu. Despezas FKTL, la inklui Fundu Infraestrutura, reduz atu kanaliza fundus publikus ba despezas p oduti as, e e sei i pulsio a k esimentu ekonómiku no aumenta efisiensia iha administrasaun Governu. Husi despezas tomak OJE 2016, 71 ba hanesan investimentu rekorrente no kapital; no 29 uza ba funsionamentu makina estadu. Despezas ho finansiamentu emprestimus ba 2016 aumenta 52.9 kompara ho Orsamentu Rektifikativ u , to o . milloens iha 2016. Projetu infraestrutrura existe te alu ta a o a iha fase ko st usau i te si u, e e ko t i ui a au e tu ida e e iha paga e to e p esti us a . No os, Go e u hei katak projetu emp sti o fou a ak sei asi a iha , u e e si a ia i ple e tasau sei kontribui mos ba aumenta desembolsus. Tabela 2.5.1.1: Despeza tuir Fundu m 2014 Atual 2015 BB1 Rec 2016 Orsamentu 2017 2018 2019 2020 Orsamentu Fundus Kombinadus 1,629.4 1,824.3 1,705.6 2,052.3 2,532.1 2,115.5 1,746.8 Despezas Governu tuir Fundu 1,359.1 1,570.0 1,562.2 1,973.0 2,494.0 2,113.5 1,746.8 FKTL eks. emprestimus 991.5 1,211.6 1,421.2 1,590.6 2,085.3 1,904.1 1,656.3 FDCH 35.2 41.1 34.0 34.0 42.5 48.9 51.3 FI Fundu Espesial, eks. emprestimus 316.6 247.3 - - - - - Emprestimus 15.8 70.0 107.0 348.4 366.2 160.5 39.2 Kompromisu Parseiros Dezenvolvimentu 270.3 254.3 143.4 79.3

38.1 2.0

- Fontes: Diresaun Nasional Orsamentu no Unidade Jestaun Parseiros Dezenvolvimentu, Ministeriu Finansas, 2015

2.5.2: Despezas FKTL

FKTL hanesan Governu nia konta sentral e e inklui despezas hotu ba ministerius no ajensia autonomous ho exsepsaun ba FDCH. Iha fu du e e, despezas eko e te no kapital distribui ba kategoria apropriasaun lima hanesan hatudu iha Tabela 2.5.2.1. Despezas iha FKTL sae 17.3 iha 2016 kompara ho Orsamentu Rektifikativu 2015. Ida e e ta a desizau e e foti atu inklui Fundu Infraestrutura hanesan agensia autonomu iha FKTL. VI Governu Konstitusional revê ona no sei estabiliza nível despezas atu bele kontrola kresimentu iha setor publiku, minimiza despezas desnesesariu no nu e e i pulsio a eto u hosi investimentu. Setor publiku e e ki ik o efisie te sei ofe ese opo tu idade a k esi e tu oot iha i esti e tu Pájina | 46 lideradu hosi setor privadu. Despezas rekorente diminui mos 3.0 iha 2016 kompara ho OR 2015, liu-liu hosi bens no servisus. Maibé, transferensia ba Zona Espesiál ba Eko o ia “osiál Me kadu Oe‐ usse A e o o Ataú o EE“M ko ti ua au e ta iha 2016. Tabela 2.5.2.1: Despezas FKTL tuir Fundu m 2014 Atual 2015 BB1 Rec 2016 Orsamentu 2017 2018 2019 2020 Despeza FKTL Total 991.5 1,211.6 1,421.2 1,590.6 2,085.3 1,904.1 1,656.3 Rekorente 877.6 1,106.6 1,072.9 1,115.8 1,160.5 1,206.9 1,255.2 Salariu no Vensimentus 162.5 177.5 181.9 189.1 196.7 204.6 212.8 Bens no Servisus 423.5 474.6 415.0 431.6 448.9 466.8 485.5 Transferensias Publiku 291.5 454.5 476.0 495.1 514.9 535.5 556.9 Kapital 113.9 105.0 348.3 474.8 924.8 697.2 401.2 Kapital Menor 53.3 31.0 18.8 19.6 20.4 21.2 22.0