Transferensias Publikas Despezas FKTL

Pájina | 50 x 9.4 milloens ba Gabinete Primeiru Ministru atu apoia ONGs. Setor ONG iha Timor-Leste oferese servisu importante ba nasaun no populasaun. x 9.2 milloens ba Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profesionalno Empregu SEPFOPE atu dezenvolve programas empregu rural, programa auto- e p egu, ko st usau a igus, o edidas seluk ta . Ida e e ko t i ui ba promove kriasaun traballu no kresimentu ekonómiku. x 7.6 milloens ba Ministeriu Saude ba tratamentus iha estranjeiru, sentru kardiovaskular foun, fortalese servisus laboratoriu, subsidius ba klinikas privadu, apoiu ba atividades saúde publiku no Servisus Integradu Saude Ko u ita iu “I“KA . I esti e tu hi ak e e i po ta te atu hadia ta kualidade servisus saúde ba populasaun. x 7.3 milloens ba Governu tomak ba provizaun pensaun ba funsionariu publiku permanente tuir rezime kontributivu. x 7.3 milloens ba Ministeriu Administrasaun Estatal atu tulun konselhu suku o ad i ist asau aldeias, u e e ko t i ui a dezenvolvimentu rural no kresimentu inklusivu. x 6.0 milloens ba Governu tomak atu sosa edifisiu ida ba embaixada iha Singapura x 6.0 milloens ba Komisaun Nasional Eleisaun CNE. Despeza sei fornese su sidiu a pa tidus politiku, e e sei kontribui ba prosesu demokrasia iha Timor-Leste. x 5.0 milloens ba Sekretariadu Estadu Juventude no Desportu atu apoia atividades desportu no artistiku. Promove kultura no desportu importante ba moral no mos promove Timor-Leste nia tradisaun. x 4.0 milloens ba Governu Tomak hanesan kontribuisaun ba apoiu finanseiru internasional, inklui 2.0 milloens ba Ajensia Koperasaun Internasional Timor- Leste ACITIL . Ida e e atu apoia ko u idade i te asio al o pe iti Ti o - Leste atu influensia tan komunidade global. x 2.7 milloens ba Ministeriu Edukasaun atu apoia universidades, instituisaun edukasaun no Program Merenda Eskolar iha eskolas privadu. x 2.3 milloens ba Governu tomak atu apoia sekretariadu g7+. Servisu hosi sek ea iadu e e asegu a espasu ida atu estadus f ágil ele hato si a ia preokupasaun no aspirasaun no dialoga ho komunidade internasional. Pájina | 51 x 2.0 milloens ba Ministeriu Solidariedade Sosial atu apoia orfauns, defisientes o u a ahu . Go e u ko p o etidu atu apoia g upos e e o vulneráveis seluk iha sosiedade x 1.8 milloens ba Sekretariadu Estadu ba Komunikasaun Sosial atu oferese subsidiu ba Radio Televisaun Timor-Leste RTTL, E.P. x 1.5 milloens ba Governu Tomak atu apoia eleisaun iha São Tomé no Príncipe. x 1.0 milloens ba Ministeriu Obras Publikas, Transporte no Komunikasaun atu apoia i stalasau pai el sola iha ko u idades e e la iha asesu ba elet isidade. Ida e e atu ko t i ui a Go e u ia ko p o isu atu ofe ese eletrisidade iha teritoriu tomak no mos promove utilizasaun enerjia renovável. Investimentus T a sfe e sia pu liku ha esa paga e tus e e halo a pa te seluk iha go e u, organizasaun nao-governamental, no individual sira, por exemplu ba veteranus. T a sfe e sia hi ak e e atego ia uda i esti e to iha fisiku ka sosial. T a sfe e sia pu liku e e ko side a atu apoia i esti e tus aka 457.7 milloens, ka 96.2 hosi orsamentu total despezas transferensia publiku iha 2016 Investimentus fiziku Governu klasifika 253.5 milloens hosi gastu transferensia nudar investimentu fiziku, e e ha esa 3.2 hosi despeza transferensia publiku. Investimentus Sosial Governu klasifika 204.3 milloens, ka 42.9 hosi gastu transferensia nudar investimentu sosial.

2.5.2.4: Kapital Menor

Kapital menor inklui despezas ba veikulus, mobiliariu no ativus movel seluk. O sa e tu a katego ia e e di i ui a ak ho 39.1 kompara ho OR 2015. Ida e e ha esa esultadu hosi prosesu repriorizasaun despezas. Despeza iha kategoria kapital menor uza atu sosa ekipamentu kapital hanesan veikulus no makinas e e bele dura tinan barak no la presiza sosa fali iha futuru. Seksaun e e desk e e edidas p i sipais a katego ia ida e e o hafoi i ia klasifikasaun ba ba tipu investimentu. Pájina | 52 Medidas Medidas prinsipais ba kapital menor maka: x 2.5 milloens ba Ministeriu Obras Publikas, Transporte no Komunikasaun atu sosa ekipamentu, inklui 0.70 millaun atu sosa ekipamentu beé no saneamentu no 0.43 millaun atu sosa tanker no veikulu espesial seluk. Ida e e atu ko t i ui a hadia saúde o a ie te o is populasu Ti o e se. x 2.2 milloens ba Konsellu Ministrus atu sosa ekipamentu atu bele produz dokumentus no materiais ho seguransa aás. x 0.5 millaun ba Ministeriu Defesa atu sosa ekipamentu ba forsas espesiais. Investimentus Governu konsidera 5.2 milloens hosi orsamentu kapital menor hanesan i esti e tu sosial. Ida e e ep ese ta 27.8 hosi despeza total projetadu ba kapital menor iha 2016.

2.5.2.5: Kapital no Dezenvolvimentu

Hosi tabela 2.5.2.5.1, FKTL nia despezas kapital no dezenvolvimentu sae ona tanba inklui ona Fundu Infraestrutura hanesan Agensia Autonomu iha FKTL. Governu halao ona revisaun ida ba projetus kapital no dezenvolvimentu hotu durante 2015 no priori tiza hi ak e e iha eto u aás hosi investimentu. FKTL nia despezas kapital no dezenvolvimentu distribui hanesan 286.0 milloens ba FI, 23.0 milloens ba Planeamentu no Dezenvolvimentu Integradu Distrital PDID no 20.4 milloens ba projetus kapital dezenvolvimentu seluk hosi liña ministerius no instituisoens estadu. Tabela 2.5.2.5.1: PDID no Despezas Kapital Dezenvolvimentu Seluk m 2014 Atual 2015 BB1 Rec 2016 Orsamentu 2017 2018 2019 2020 Kapital Dezenvolvimentu Total 60.7

74.0 329.5

455.2 904.4 676.0 379.1 Fundu Infraestrutura Autónomo, eks. emprestimus - - 286.0 410.0 857.5 627.2 328.3 Programas Dezenvolvimentu Distrital 29.2 32.8 23.0 23.9 24.9 25.9 26.9 Ministerius Ajensias 31.4 41.2 20.4 21.2 22.1 23.0 23.9 Fontes: Diresaun Nasional OrsamentuMdF, ADN no Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, 2015