4.6 BB1 2016 Tetum 15.2 Fina Finall

Pájina | 61 Atuál 2014 BB1 Rec 2015 Projesaun 2016 2017 2018 2019 2020 Reseitas hosi Instituisoens ne’ebé agora sai ajensias autónomas 1.5 1.5 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Fonte: Diresaun Nasional Polítika Ekonómika, Ministériu Finansas, 2015 Iha previzaun katak valor total ba taxas no enkargu sei aumenta 24.7 iha 2016 ko pa a ho alo iha O‘ . Ida e e ta á elho a e tus iha p osesu koleta, administrasaun no monitorizasaun iha liñas ministeriais, no mos aumentu servisus e e Go e u ofe ese. Lukrus no manan hosi dividendus, taxas visa, arendamentu propriedade no taxas rejistu veikulu espera sei aumenta ba valor ida signifikativu iha 2016 kompara ho valor OR 2015 . Ne e hanesan resultadu hosi dividendus e e aás hosi Banku Central, kontrolu makaas liu tan hosi imigrasaun, akompanahamentu makaas ba arendamentu hosi Governu nia propriedade no aumentu iha kuantidade veikulus iha Timor-Leste. Projesaun ba tinan seluk hatudu katak tendensia positivu e e ko ti ua, hafoi hadia o efo sa ekanismus koleksaun iha ministerius.

2.6.2.3: Jurus

Jurus reflete pagamentu jurus e e simu hosi osa e e ai iha fundu Governu nian. Jurus espera sei tun to o . illau iha ko pa a ho . illau iha OR 2015 10 . Ida e e ta a Go e u ago a ai hela deit ese a osa ki ik iha ko tas Governu nian kompara ho tinan hirak liu ba, no t e de sia ida e e sei ko ti ua iha futuru. ‘ese a osa ki ik o ko t oladu ha esa si al positi u ta a Go e u eduz hela balansu osan molok atu hasai osan hosi Fu du Mi a ai FM . Politika e e kontribui ba retornu hosi FM nia investimentus, tamba rendimentu hosi ativus FM aás liu taxa jurus hosi osa e e ai iha Go e u ia ko tas.

2.6.2.4: Ajensias Autonómas

Agora dadaun sira liu ba ajensias barak iha ona sira nia estadu finanseiru muda ba autónoma tuir lei. Jeralmente, iha entidades autónomas iha tipu tolu: x I stituisoe s Pú likas e e koleta eseita x I stituisoe s Pú likas e e la koleta eseita x Emprezas Estadu Entidades hotu- hotu e e legal e te autó o as ago a atu ha ii iha a ei a ida katak laiha si a ia despeza ida e e sejeitu a ko t ola ka e ifikasau hosi Ministériu Finansas – maibe pagamentus hotu sei haruka elektronikamente ba Banku Central atu prosesa. 10 Tabela 2.6.1.1. hatudu 0.0 millaun ba jurus, tamba e e hein katak valor jurus sei kontinu ki ik liu 0.5 millaun. Pájina | 62 Entretantu, atu fornese ba Estadu kapasidade atu monitoriza no avalia gastus, t a saksoe s hotu sei hala o liu hosi Governu nia Sistema Informasaun Jestaun Fi a sei a “IJF , e e os sei pe ite elató iu liu hosi Governu nia Portal Transparansia. Hosi aje sias e e kolekta eseita, Ta ela . . . . hatudu lista hosi sira nia r eseitas a ida e e si a sei espo sa iliza total a Pa la e tu. Tabela 2.6.2.4.1: Reseitas Ajensias Autónomas 2014 – 2020 m Atuál 2014 BB1 Rec 2015 Projesaun 2016 2017 2018 2019 2020 Ajensias Autónomas Total 6.4

7.6 8.6

9.3 9.9

10.6 11.2

Arquivu no Muzeu Rezistênsia Timorense - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Konsellu Imprenza - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Institutu de Apoiu Dezenvolvimentu Empresarial - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Ajênsia Especializada Investimentu - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Servisus Registu no Verifikasaun Empresarial - -

0.4 0.5

0.5 0.5 0.6 Centru Bambu - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Centru Formasaun SENAI - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Polísia Sientífika Investigasaun Kriminal - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Ajênsia Nasional ba Avaliasaun no Akreditasaun Akadémikas ANAAA - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Hospital Nasional Guido Valadares - - 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 SAMES 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Laboratóriu Nasional - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Institutu ba Siensias Saúde - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Centru Nasional Reabilitasaun - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Institutu Jestaun Ekipamentus 0.1 0.1

0.1 0.2

0.2 0.2 0.2 Administrasaun Aeroportus no Navegasaun Aérea Timor-Leste 1.6 2.1 2.5 2.6 2.7 2.8 2.9 Administrasaun Portus Timor-Leste 4.7 5.4 4.7 5.2 5.6 6.0 6.4 Autoridade Nasional Komunikasaun - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Institutu Defeza Nasional - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Universidade Nasional Timor Lorosa’e - - 0.7 0.7 0.8 0.9 0.9 Fundu Infraestrutura - - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Pájina | 63 Fonte: Diresaun Nasional Politika Ekonomika, Ministériu Finansas, 2015.

2.6.3: Reseitas Minarai no Fundu Minarai

Agora dadaun reseitas minarai maka finansia maioria orsamentu estadu. Fundu Minarai kontribui ba jestaun diak rekursu minarai atu benefisia jerasaun agora no iha futuru.

2.6.3.1 Rendimentu hosi Reseitas Minarai

Fato es e e afeita eseita i a ai aka foli , p odusau o kustu. Ko pa a ho O sa e tu o , foli i a ai iha o sa e tu e e ki ik te es du a te periudu previzaun. Kustu total aás ituan, nomos sei iha uda sa ki ik iha p odusau . Hanesan hakerek iha dokumentus orsamentu uluk, reseitas minarai hosi Bayu-Undan no Kitan atinji ona nível aás liu ho valor 3.559.1 milloens iha 2012 no agora tun ona. Reseitas reduz besik metade iha 2014 ba 1,817 milloens kompara ho 3,042 illoe s e e si u iha . Reseitas iha 2015 preve sei tun hosi 1,374.3 milloens ba 861.9 milloens, haree Tabela 2.6.3.1.1 no 2.6.3.1.2. Tabela 2.6.3.1.1: Reseitas Minarai hosi Bayu-Undan no Kitan 2014-2020 m Atual 2014 Estimativa 2015 Ors. 2016 2017 2018 2019 2020 Reseita Total Fundu Minarai 2,318.5 1,394.1 1,593.5 1,268.8 1,257.4 989.8 896.2 Retornu Investimentu Fundu Minarai 501.6 532.2 874.8 919.6 922.0 883.0 844.6 Reseita Minarai Total 1,817.0 861.9 718.7 349.2 335.4 106.8 51.6 BU FTPRoyalties 137.7 74.0 64.5 44.7 38.7 23.6 11.2 BU nia Lukru Mina 901.4 417.4 327.1 150.3 127.1 35.0 0.0 BU nia Impostu Rendimentu 370.1 131.2 104.0 32.2 46.3 0.0 0.0 BU nia impostu ba lukru adisional 296.9 156.9 173.9 68.4 81.0 0.0 0.0 BU nia Impostu ba Valor Akresentadu 13.4 7.7

7.6 11.7

8.0 11.8 8.5 BU nia Impostu Vensimentu 9.0 10.7 10.4 15.7 10.5 15.3 10.8 BU nia pagamentus ba Oleodutu Pipeline 7.3 6.2 6.2 6.2 6.2 6.2 6.2 BU nia pagamentus Seluk 24.6 30.0

25.0 20.0

17.5 15.0 15.0 BU nia Impostu RetensaunWithholding 6.2 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Kitan 50.2 27.8 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 Fonte: Unidade Administrasaun Fundu Petroleu, Ministériu Finansas, 2015 Folin Minarai Hanesan iha tinan kotuk, uza referensia minarai brutu Brent atu kalkula rikeza