Uza Balansu Osan Projetu Estrada Tasitolu-Tibar
                                                                                84
tolu:  preparasaun  fatin,  instalasaun  fasilidades  portuariu  no  manutensaun.  Componente tolu nee halao durante no depois implementasaun.
Preve katak Portu Tibar sei finansia parsialmente hosi Fundu Infraestrutura no parsialmente hosi  emprestimus  konsesional  hosi  Banku  Mundial,  Banku  Investimentu  Europea,  Banku
Dezenvolvimentu Aziátiku ADB noka parseiru multilateral seluk.
Sistema Fornesimentu Beé ba Dili hanesan projetu seluk iha siklu projetu PPP. Relatoriu pre- viabilidade  final  aprezenta  ona  ba  Konsellu  Ministrus  no  aprova  atu  prosede  ba  estudu
viabilidade.  Nomos,  Governu  deside  atu  halo  investigasaun  detalladu  ba  posivel partisipasaun  hosi  setor  privadu  iha  konstrusaun  noka  operasaun  noka  jestaun  ba  setor
Fornesimentu Beé iha Dili liu hosi modalidade PPP. Finalidade hosi
estudu  e e atu ofe ese i fo asau   o a alize  e e  pe iti Go e u desidi  efo a  a se isus  Beé iha kapital
Dili. Espera katak estudu sei konklui iha prinsipus 2016. Nomos, sekarik modalidade PPP mak uza, Governu sei loke tender internasional atu selesiona parseiru privadu.
Iha  setor  eletrisidade,  Governu  halo  investimentu  boot  iha  tinan  hirak  liu  ba.  Sentru eletrisidade rua harii ona iha Hera no Betano no agora produz ona eletrisidade, no rede liñas
transmisaun fornese enerjia iha teritoriu laran tomak besik kompleta ona. Maibé, Governu enfrenta dezafiu seluk: oinsa atu jere, funsiona no mantein sentro eletrisidade hi
ak  e e,  o oinsa atu transmite no distribui eletrisidade ho diak ba populasaun tomak.
Governu  ho  tulun  hosi  ADB  halao  avaliasaun  dauluk  ida  atu  hare  posibilidade  modalidade PPP hodi dezempeñu atividades balun. Iha 2016, Governu sei desenvolve estudu viabilidade
atu  ide tifika  ati idades  e e   aka  ele  selesio a  atu  i ple e ta  liu  hosi  modalidade PPP.
Governu  mos  haree  hela  posibilidade  PPP  setor  saude.  Hadia  resultadu  saúde  importante tebes ba estabilidade, kresimentu ekonómiku no redusaun kiak iha Timor-Leste.
Konstituisaun Timor-Leste estabelese katak kuidadu mediku hanesan direitu fundamental ba sidadaun  hotu  no  foó  responsabilidade  ba  governu  atu  promove  no  estabelese  sistema
saúde  asio al  e e   u i e sal,  je al,  g átis  o  se  ka ik  ele,  dese t alizadu  no partisipatoriu.
Sistema saude harii desde 1999, maibé governu hatene kona ba desafius e e  enfrenta no
haree hela áreas e e  PPP bele iha papel atu hadia servisus saúde.
Avaliasaun  dauluk  halao  ona  ho  apoiu  hosi  Korporasaun  Internasional  Finansa  IFC,  no identifika  ona  projetu  balun.  Identifika  ona  projetu  pilotu  dauluk  no  estudu  viabilidade
kompletu sei dezenvolve iha final 2016.
                                            
                