Uza Balansu Osan Projetu Estrada Tasitolu-Tibar

84 tolu: preparasaun fatin, instalasaun fasilidades portuariu no manutensaun. Componente tolu nee halao durante no depois implementasaun. Preve katak Portu Tibar sei finansia parsialmente hosi Fundu Infraestrutura no parsialmente hosi emprestimus konsesional hosi Banku Mundial, Banku Investimentu Europea, Banku Dezenvolvimentu Aziátiku ADB noka parseiru multilateral seluk. Sistema Fornesimentu Beé ba Dili hanesan projetu seluk iha siklu projetu PPP. Relatoriu pre- viabilidade final aprezenta ona ba Konsellu Ministrus no aprova atu prosede ba estudu viabilidade. Nomos, Governu deside atu halo investigasaun detalladu ba posivel partisipasaun hosi setor privadu iha konstrusaun noka operasaun noka jestaun ba setor Fornesimentu Beé iha Dili liu hosi modalidade PPP. Finalidade hosi estudu e e atu ofe ese i fo asau o a alize e e pe iti Go e u desidi efo a a se isus Beé iha kapital Dili. Espera katak estudu sei konklui iha prinsipus 2016. Nomos, sekarik modalidade PPP mak uza, Governu sei loke tender internasional atu selesiona parseiru privadu. Iha setor eletrisidade, Governu halo investimentu boot iha tinan hirak liu ba. Sentru eletrisidade rua harii ona iha Hera no Betano no agora produz ona eletrisidade, no rede liñas transmisaun fornese enerjia iha teritoriu laran tomak besik kompleta ona. Maibé, Governu enfrenta dezafiu seluk: oinsa atu jere, funsiona no mantein sentro eletrisidade hi ak e e, o oinsa atu transmite no distribui eletrisidade ho diak ba populasaun tomak. Governu ho tulun hosi ADB halao avaliasaun dauluk ida atu hare posibilidade modalidade PPP hodi dezempeñu atividades balun. Iha 2016, Governu sei desenvolve estudu viabilidade atu ide tifika ati idades e e aka ele selesio a atu i ple e ta liu hosi modalidade PPP. Governu mos haree hela posibilidade PPP setor saude. Hadia resultadu saúde importante tebes ba estabilidade, kresimentu ekonómiku no redusaun kiak iha Timor-Leste. Konstituisaun Timor-Leste estabelese katak kuidadu mediku hanesan direitu fundamental ba sidadaun hotu no foó responsabilidade ba governu atu promove no estabelese sistema saúde asio al e e u i e sal, je al, g átis o se ka ik ele, dese t alizadu no partisipatoriu. Sistema saude harii desde 1999, maibé governu hatene kona ba desafius e e enfrenta no haree hela áreas e e PPP bele iha papel atu hadia servisus saúde. Avaliasaun dauluk halao ona ho apoiu hosi Korporasaun Internasional Finansa IFC, no identifika ona projetu balun. Identifika ona projetu pilotu dauluk no estudu viabilidade kompletu sei dezenvolve iha final 2016.