Reforma Ekonómika Reforma Hat iha Setor Públiku

Pájina | 29 Reforma operasionaliza, planu no orienta implementasaun ba atividades e e foka ba dezenvolve, reforsa no apoia ambiente jeral setor privadu. Objetivu hosi reforma maka atu aumenta investimentu privadu, kria empregu sustentável no diversifika ekonomia. Reforma e e sei inklui reforma boot neén 6 e e dezenvolve atu reforsa no hadi a ambiente setor privadu. Reforma bo ot hirak e e maka: 1 Reforma ba Regulamentu Rai no Propriedade, 2 Dezenvolvimentu Infraestrutura Ekonómika, 3 Reforma Merkadu Traballu no Dezenvolvimentu Forsa Traballu, 4 Reforma ba Ambiente Favorável ba Negosiu, 5 Reforma ba Rezime Investimetu Privadu, no 6 Reforma no Dezenvolvimentu Setor Privadu. Maske MECAE sei responsabiliza ba reforma nia kordenasaun jeral, implementasaun atividades espesífikas sei ko o de a ho Mi iste ius no entidades públikas relevante. Reforma ida e e atu komplementa Programa Reforma Fiskal hosi MdF.

2.2.2.4. Reforma Fiskal, Reforma Jestaun Dezempeñu, no Reforma Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu

Reforma Fiskal, Reforma Jestaun Dezempeñu, no Reforma Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu nia objetivu mak atu asegura sustentabilidade fiskal iha Timor-Leste ba tempu-médiu no tempu-naruk liu hosi atinzi balansu entre Estadu nia despezas no reseitas. Nu e e iha efo a tolu i te ligadu e e MdF hala o hela ida-idak ho ninia objetivus rasik. Reforma Fiskal s ei hasa e eku sus la os-minarai, enkuantu ganrante Estadu nia kompromisu ba sidadaun sira. Atu alkansa objetivu e e, Reforma fiskal hola medidas iha area bo ot rua. Dauluk, sei buka fornese orgaun legislasoens e e efisiente ba sistemas Impostu no Alfandegas atu tulun Estadu koleta reseitas nesesariu atu alkansa nia misaun. Darua, buka moderniza no konsolida administrasaun ba Impostus no Alfándegas iha Timor-Leste liu hosi moderniza sistemas Teknolojia Informasaun TI, no rasionaliza prosesus no prosedimentus. Reforma Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu atu asegura katak rekursus públikus utiliza ho efisiente no efetivu atu fornese kualidade servisus públiku. Papel reforma Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu i klui edidas iha a ea ha at. Dauluk, hadi a kualidade Despeza Públika liu hosi introdusaun Orsamentasaun bazeia ba Programa, hadi a orsamentu plurianual, no estabelese sistema efetivu ida atu monitoriza no avalia kualidade no kuantidade Despeza Públika. Darua, hadi a sistemas TI, prosesus no prosedimentus iha instituisoens públikas e e kanaliza no ezekuta Despeza Públika. Datolu, reforma governasaun no estrutura kustu hosi Emprezas Públikas ho vizaun atu alkansa auto-sustentabilidade. Dahat, desentralizasaun ba despeza Públika nudar parte hosi papel polítika desentralizasaun, e e sei presiza dezenvolve Padraun Prosedimentus Operasaun, dezenvolvimentu Sistemas TI, no Pájina | 30 formasaun no dezenvolvimentu kapasidade rekursus umanus iha área JFP iha nível munisipiu.

2.2.3 Prestasaun Servisu no Orsamentasaun bazeia ba Dezempeñu

VI Governu Konstitusional komprometidu atu asegura katak Orsamentu Estadu Anual sei oferese servisu publiku diak liu tan ho efisiênsia, efikásia no responsabilidade. Atu alkansa objetivu e e, kria tiha Unidade Planeamentu no Monitorizasaun UPM ida iha Gabinete Primeiru-Ministru GPM, ho mandatu atu servisu ho MdF hodi liga planeamentu ho orsamentu, halo priorizasaun estruturadu no alokasaun efisiente ba Governu nia rekursus. Ministériu hotu nudar part importante iha reforma e e, no UPM servisu hamutuk ho MdF atu tulun ministerius durante prosesu preparasaun orsamentu, inklui tulun sira atu defini sira nia programas prioritárias, no halo monitorizasaun trimestral ba ezekusaun programas. Iha kontekstu dezempeñu servisu no orsamentu, orsamentu 2016 aprezenta klasifikasaun ida ba despezas balun tuir programa no mos klasifikasaun normal ba kategoria apropriasaun no instituisaun. Ministériu ida-idak identifka ona ninia programas bo ot no hatama submisaun orsamentu konjuntu klasifikadu tuir programa no atividade. Nu e e Livru Orsamentu hotu inklui ona komponente Orsamentasaun bazeia ba Programa, e e separa ona despeza tuir programa no atividade iha ministériu ida-idak ba 2016.

2.3 Sumáriu Ekonómiku

2.3.1 Ekonomia Internasional 2.3.1.1 Tendensias hosi Kresimentu Internasional Impaktu hosi krize finanseiru no euro sei bele hareé iha nasaun barak, liu-liu hosi sira ia i stituisau fi a sei u e e sei f aku o í el aás iha di ida pu lika o p i adu; feno e a ida e e sei ko ti ua afeta iha eko o ia glo al iha ediu te u. I paktu variadu hosi e a sa hi ak e e, i klui edusau foli i a ai o au e tu iha volatilidade taxa kambiu, halo difisil atu projeta tendensia kresimentu global iha 2015 Jeralmente, kresimentu iha ekonomia desenvolvidu sei sae fali tambá melhoria iha kondisaun finaseiru global, rekuperasaun gradual iha zona-Euro no folin kombustivel ki ik, ai k esi e tu Eko ó iku iha eko o ia e e je te sei eduz ta á foli merkadoria internasional tun, no dezaselerasaun iha ekonomia Xina. Hanesan harée iha Tabela 2.3.1.1, bele resumu katak kresimentu global iha 2015, projetadu ba 3.3, ki ik oitua ko pa a ho . Maske heta dezasele asau , de a da a as a e s