Tendensias Folin Internasional Ekonomia Internasional .1 Tendensias hosi Kresimentu Internasional

Pájina | 32 Folin minarai e e tu e e ta á esultado hosi kombinasaun aumentu iha oferta global no redusaun iha prokura global. Fornesimentu global minarai aumenta barak iha tinan hira ikus mai, tamba iha parte ida, iha teknolojias foun hanesan fraturamentu idrauliku fracking no perfurasaun horizontal. Fator boot e e halo foli tu e e aka desizau A a ia “audita, hanesan produtor 3 boot iha merkadu minarai, e e mantein nia nível produsaun atual maske iha aumentu iha oferta global. Hareé ba aspetu prokura, kontinuasaun neneik ba Europa nia rekuperasaun, dezaselerasaun iha ekonomia Xina no valorizasaun dólar amerikanu kontra moedas importante seluk kontribui hotu ba reduz folin minarai. Maske iha esperança katak folin minarai sei rekopera oituan iha 2016, previzaun ba mediu termu sujere katak folin minarai sei la fila fali ba nível 2014 nian. Hanesan explika iha Seksaun 2.5.3, folin minarai atual no projetadu afeta kalkulu ba eseitas i a ai iha futu u o ‘e di e tu Esti adu “uste ta el E“I , e e sei afeta ba Governu nia planu ba despezas. Governu monitoriza mudansas iha folin minarai internasional no sira nia impaktu iha ESI. Mai , p e e katak, to o oha 2015, kuaze 89 hosi Timor-Leste nia rikeza minarai transforma ona ba rikusoin finanseiru. Ida e e halo deze peñu i esti e tu Fu du Mi a ai i po ta te o redus impaktu ba flutuasaun folin minarai ba ESI. Iha parte seluk, diminuisaun iha folin minarai sei benefisia konsumidores no produtores Naun-Minarai iha Timor-Leste. ‘edusau ida e e sei e efisia konsumidor sira liu hosi foli tu a ko usti el o p odutus e e uza i a ai intensivu iha produsaun. No mos, produtor Naun-Minarai sira sei benefisia hosi diminuisaun iha kustus transporte no produsaun, no mos hosi aumentu ba consumidor sira nia rendimentu atu gasta. Folin Internasional Aihan Kuantidade boot hosi aiha e e ko su e iha Ti o -Leste i po tadu, u e e mudansa iha folin aihan internasional bele iha impaktu boot iha taxa inflasaun no padraun moris. Tuir Fundu Monetariu Internasional IMF nia Indise Folin Aihan, folin aihan internasional monu 19.0 desde Janeiru 2014, enkuantu folin foós, alimentu nesesi dade a ko su u iha Ti o o u . iha pe iudu ida e e. IMF p ojeta katak folin aihan kontinua monu durante restu 2015, hafoin estabiliza iha 2016. Folin internasional kafe nian, Timor-Leste nia exportasaun boot liu ba produtus Naun-Minarai, hetan volatilidade makas iha tinan ikus mai no monu makas iha fulan liu a. ‘edusau iha foli e e iha i paktu egati u a p ospe idade p oduto es 3 Produtor ne’ebé uza sira nia kapasidade ke la uza atu aumenta ka diminui oferta atu estabiliza folin iha merkadu. Pájina | 33 kafe. Ida e e halo go e u atu ko ti ua supo ta seto xa e e e o di e sifika setores seluk. Taxas Kambiu Estranjeiru Apresiasaun jeral ba dolar Amerika em relasaun ho moedas hosi Timor-Leste nia parseirus komersial, komesa iha inisiu 2014 no kontinua iha 2015. Iha fulan 12 nia la a to o iha Julhu , Dola A e ika ap esia . haso u oedas hosi Timor- Leste nia pa sei us ko e sial. Ida e e uda esultadu hosi apresiasaun 14.4 ho Rupia, Timor-Leste nia parseiru komersial atual boot liu. A p esiasau e e eduz foli i po tasau , e e tau p esau a i flasau do estiku atu tu , u e e e efisia konsumidores Tim o e se. Mai , ap esiasau e e halo katak Ti o -Leste nia exportasaun Naun- Mi a ai foli aás iha e kadu i te asio al, e e li ita desenvolvimentu setor exportasaun. hein katak valorizasaun dólar amerikanu em relasaun ho Timor-Leste nia parseirus komer sial oot ko ti ua iha , u e e ele tau presaun ba folins atu tun iha Timor-Leste haree Grafiku 2.3.1.2.1 Grafiku 2.3.1.2.2: Folin Merkadoria no Indise Taxa Kambiu - Atual no Projesaun Fontes: Folin Merkadoria Primariu IMF, Bloomberg no Oanda 2.3.2 Ekonomia Domestiku 2.3.2.1 Timor-Leste nia Desempeñu Ekonómiku Resente Timor-Leste nia PIB total flutua barak hosi tinan ida ba tinan seluk bazeia ba mudansas iha produsaun setor minarai. “eto ida e e espo sá el a Ti o - Leste nia rendimentu iha tinan hirak liu ba. Ho nível empregu e e ki ik iha seto i a ai sig ifika katak PIB total, e e eduz . iha , ha esa esultadu hosi kontrasaun 18.7 iha setor minarai, laos medida apropriadu atu sukat desempeñu ekonómiku. Em vez fokus ba PIB total, propriu liu atu monitoriza dezempeñu ekonómiku liu hosi uza ap oxi asau ko p e si u e e uza i dikado es a iadu a ak e e Pájina | 34 relasiona ho ekonomia Naun- Mi a ai. Ap oxi asau ida e e ofe ese i dikasau e e klaru liu kona ba impaktu real hosi mudansas ekonomia ba populasaun Timor-Leste. Grafiku 2.3.2.1.1: Real PIB: Setor no Kresimentu Folin 2010 Fontes: Konta Nasional Timor-Leste 2000-2013, Diresaun Jeral Estatistikas Ministériu Finansas Ekonomia Naun-Minarai Iha período 2007-2012, Timor-Leste hetan kresimentu PIB Naun-Minarai e e oot, ho edia . ; taxa k esi e tu e e esulta hosi aumentu iha despesas Governu asosiadu ho Governu nia estratégia ``frontoloading´´, haree Grafiku 2.3.2.1.2. Grafiku 2.3.2.1.2: Real PIB Naun-Minarai - Kresiementu no Setores Folin 2010 Fon tes: Konata Nasiona Timor-Leste 2000-2013, Diresaun Jeral Estatistikas Ministériu Finansas Inklui despezas hosi parseirus dezenvolvimentu no konsumu kapital fixu Exklui transferensia Governu, tuir metodolojia Sistema Konta Nasional 2008