Pájina | 38
Grafiku 2.3.2.2.1 Real PIB Naun-Minarai – Atual no Projesaun
Fontes: Timor-Leste Kontas Nasional 2000-2013, Diresaun Jeral Estatistikas MdF, 2015 no Previzaun Ekonomika Diresaun Nasional Polítika Ekonómika, MdF, 2015
Preve katak investimentu setor privadu sei aumenta makaas iha mediu prazu tamba projetus boot multi-
asio al a ak atu ko esa iha . Ne e ko siste te ho
estratégia frontloading e e hatudu katak Go e u ia i esti e tus est adas,
eletrisidade no edukasaun dezempeña ona papel xave atu atrai investidores hirak e e.
Previzaun mediu prazu ba konsumu sei positivu ho aumenta ho forma constante, no inflasaun anual mos preve katak sei kontinua menus hosi Governu nia alvu entre 4
-6. Preve katak inflasaun sei kontinua besik 2 durante periudu 2015-2018 liu-liu tambá merkadoria internasional favorável no projesaun taxa kambiu hareé Grafiku
2.3.1.2.2.
Diversifikasaun ekonomika iha papel importante ba Timor-Leste nia perspetiva ekonómiku iha mediu prazu kona ba aumenta kresimentu no reduz volatilidade
exportasaun. Diversifikasaun iha potensia atu kria empregu tambá bele transfere empregu hosi
seto p oduti u ki ik a seto p oduti u aás. Ti o -Leste iha oportunidade boot atu diversifika liu hosi substitui importasaun no merkadu
expo tasau e e oot iha rejiaun, liu-liu iha setores agrikultura no prosesamentu aihan.
Ta a e kadu do estiku ki ik, di e sifikasau
os sei fokus iha exportasaun, no Governu sei kontinua hadia ambiente negosiu no kapasidade
trabalhadores atu asegura katak exportasaun bele kompete iha merkadus internasional. Nomos, entrada Timor-Leste iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku
A“EAN k ia os opo tu idade ko e siu fou , e e pe iti e p eza ius Timorense asesu ba ema +600 milloens iha merkadu ASEAN.
Pájina | 39
2.3.2.3 Merkadu Trabalhu Domestiku
Peskiza Fo sa T a alhu LF“ e e halao iha ha esa LF“ a da uak iha Ti o -
Leste no dauluk iha mundu e e adopta pad au fou e e esta elese iha
Ko fe e sia I te asio al Estatisistas T a alhu. Peskiza e e ofe ese i fo asau atualizadu kona ba Timor-Leste nia merkadu trabalhu. Maibé, tambá diferensas iha
metodologia nunee labele kompara resultado pes kiza e e ho LF“
o sei konsidera peskiza 2013 hanesan referensia baze ba analizes iha futuru.
Tuir LFS 2013 iha ema 213,200 iha Timor-Leste nia forsa trabalhu ho tinan entre 15 o , e e se isu o a ka uka se isu hela . Iha fo sa t a alhu total ema 189,800
servisu ona, maibé 23,400 seidauk servisu. Taxa e p egu a populasau ho ti a se isu iha ti a
iha . . Ida e e medida ida atu sukat rasio ema empregadu ema ho tinan produtivu servisu entre
15 no 64. Iha Timor-Leste, rasio ida n e e ha esa edida diak liu a sukat e kadu
t a alhu, duke taxa dese p egu, e e la ko side a t a alhado es su sist sia o e a si a e e la ta a iha fo sa t a alhu. Hosi populasaun tomak ho tinan
produtivu servisu, kalkula katak ema 483,000 la tama iha forsa trabalhu, no proporsaun signifikante hosi
ida e e halo pa te iha e a ,
e e i ol e iha produsaun aihan subsistênsia.
Governu rekonese katak sei hetan desafius barak iha tempu mediu to naruk ho merkadu trabalhu no nia polítikas reflete ha
oi e e. O sa e tu Estadu aloka alo boot ida atu finansia dezenvolvimentu infraestrutura iha teritoriu tomak no kalkula
katak p ojetus hi ak e e ele k ia liu , t a alhus di etus iha
. Sei kria mos numeru boot trabalhus indiretus liu hosi polítika frontloading. Ikus liu, Governu, liu
hosi Ministeriu Edukasaun no Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu investe hela iha forsa trabalhu atu asegura katak empresariu sira bele hetan trabalhadores Timor
oan ho abilidade atu bele kompete iha rejiaun ASEAN.
2.4 Indikadores Sosio-ekonómiku
2.4.1 Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu ODM
ODM ha esa i isiati a glo al ida e e Go e u Ti o -Leste subskreve no kompromete atu alkansa objetivus ambisiozu walo 8 iha areas ekonómikas no
sosial to o . Konsidera katak 2015 besik rama tona, agora tempu atu Timor-
Leste e ia p og esu o eflete ko a a desafius i po ta te e e heta , ta a agora prepara hela atu implementa Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável ODS,
e e sei su stitui ODM.
Pájina | 40
Objetivu 1: Halakon Kiak no Hamlaha
Iha 2007 Peskiza Padraun Moris iha Timor-Leste TLSLS hatudu katak 49.9 Timor oan moris iha linã kiak nia okos ho 0.88 loron ida.
Taxa labarik ho malnutrisaun tun makaas iha tinan hitu 7 liu ba, hosi 49.9 iha 2007 ba 37.7 iha 2013. Maibé, maski melhoramentu barak, prevalênsia labarik ho
tetu menus normal kontinua aás liu ODM nia alvu 31 no aás iha nível global. Go e u ko p o ete akas atu eduz ta taxa e e, liu hosi aumenta produsaun
agrikola, no aprova programas hanesan ``Merenda Escolar´´, Planu Nasional ba Timor-Leste Livre hosi
A laha, i i iati a Desafios e o A laha o ``Ju tus ko t a a Fome´´.
Objetivu 2: Hetan Edukasaun Primariu Universal
Desde independensia, rasiu ba matrikula iha eskola primaria iha Timor-Leste aumenta hosi 65.1 ba 89.6 iha 2014
– 38 aumentu. Maibé, no apesar esforsu hi ak e e, Ti o -Leste la konsege alkansa alvu 100 iha matrikula primaria.
Edukasaun assume papel sentral iha esforsus Governu nian ba dezenvolvimentu nasional. Dezenvolve ona polítikas barak atu aumenta matrikula eskolar no hadia
kualidade edukasaun, liu hosi hadia kurikulum ka halo matrikula iha eskola hanesan kondisaun ida atu hetan tulun hosi programas sosial hanesan Bolsa da Mãe.
Objetivu 3: Promove Igualdade Jeneru no Foó Autoridade ba Feto
Timor- Leste alka sa o a etas hotu iha O jeti u P o o e Igualdade Je e u o
E pode a Feto si a . Ni ia ati zi e tu liu hosi rasiu labarik feto ba labarik mane iha eskolas primaria, pre-sekundaria n
o seku da ia, u e e hatudu exe plu diak a igualdade jeneru iha edukasaun, resultadu ida
e e nasaun oituan deit maka bele atinji. Governu halo hela medidas importante atu insentiva papel feto iha setor
privadu. Hodi sujeitu ba padroens balun, governu nia kompras fo tratamentu p efe e sial a egosiu si a e e hala o hosi feto sira. Entre tinan 2010 no 2014,
Institutu Apoiu ba Dezenvolvimentu Negosiu IADE rejista ona negosiu sira hamutuk
, e e hala o hosi feto sira, no fornese formasaun no asistensia kona ba
pla ea e tu, p epa a p oposta a k ditu o hadi a ligasau a e kadu. Governu komprometidu atu kontinua halo reforma instituisaun, polítikas,
dezenvolve polítikas no edukasaun atu hadia igualdade jeneru. Atividades xave inklu: halao kampanha advokasia atu aumenta sensibilidade iha leis no polítikas kona ba
jeneru, no estabelese kongresu feto iha distritu.