ALOKASOENS NO DEZEMBOLSUS ORSAMENTU ANNUAL 2011- 2015

Página 7 de 61 Iha projectus 42 mak akresenta tan ba pasta FI iha 2012 ho total finansiamentu adisional ba tinan refere aumenta ba 800.3 milloens. Ida ne’e, tau hamutuk ho saldu ne’ebé la dezembolsa husi 2011 124.9 milloens halo total orsamentu disponivel ba tinan refere hamutuk 925.2 milloens. Ida ne’e inklui finasiamentu ho osan 43.1 milloens ne’ebé sei disponibiliza husi empréstimus rua: ida primeiru ho Ajensia Kooperasaun Internasional Japaun ka JICA ho valor JPY5,278 milloens Ekivalente ho 68.9 milloens no segundu ho Banku Dezenvolvimentu Aziátiku ka ADB ho valor 40 milloens. Iha Orsamentu Retifikativu ne’ebé promulga iha Uutubru 2012, total orsamentu ba FI reduz tiha ba 875.1 milloens nebe transferé tiha osan 50.0 milloens ba Fundu Konsolidadu ho expetativa katak bele reduz liutan dezembolsu FI kompara ho tinan 2011. Iha kazu ne’e, osan 376.1 milloens 43 dezembolsa tiha ona Relatóriu FB nian, Dezembru 2012 no husik hela restantes saldu ho montante 499.1 milloens. Ba Anu Fiskal 2013, Governu aprova alokasaun osan 604.4 milloens ba Programas Fundu Infra-estruturas inkluzivu US43.6 milloens husi empréstimus externus. Ne’e kobre saldu osan 444.4 milloens ne’ebé tuir estimativa iha preparasaun orsamental atu tranzita ba orsamentu 2013 nian plus dotasoens adisionais foun 160.0 milloens ne’e inklui dispozisaun ka kritérius kona-ba dezeñu no supervizaun ba projetus foun. Ezekusaun atual 205.7 milloens ou 37 husi orsamentu aprovadu 2013 ne’ebé aprova tiha ona exklui empréstimus, signifika katak iha osan 356.1 ne’ebé sei tranzita ba tinan 2014. Maibé, tanba ezekusaun ne’ebé mínimu hanesan temi iha leten, mak Governu determina katak total orsamentu tinan 2014 nian tenke reduz no orsamentu final ne’ebé aprova deit 368.6 milloens. Montante orsamentu nebe gasta o’o 31Dezembru 2014 FMIS, Min. Finansas hamutuk 324.2 milloens ka ekivalente ho 96 husi total orsamentu aprovadu, exkluindo empréstimus. Taixas ezekusaun real ida ne’e la’o tuir duni projesaun dezembolsu to’o iha final fulan Dezembru 2014 ne’ebé bele alkansa serka de 97 husi total orsamentu ne’ebé aprova no restante saldu estima ho persentajen 3 ou 11 milloens husi projetus ne’ebé finansia ho empréstimus externus. Haktuir taixa ezekusaun ne’ebé ás iha anu fiskal 2014, Parlamentu Nasional aprova orsamentu FI nian ba tinan 2015 ho montante 367 iha Dezembru 2014. Aprovasaun orsamentu orijinal ida ne’e reduz tiha fali ba 317 milloens, tanba 50 milloens transfere tiha ba ZESSM no PNDS durante orsamentu retifikativu iha Marsu 2015. Taixa ezekusaun real ne’ebé hetan durante anu fiskal 2015 serka de 245 milloens exklui empréstimus ou ekivalente ho 99. Total taixa ezekusaun projetus ne’ebé finansia ho FI inklui empréstimus mak 292 milloens ou ekivalente ho 92. Saldu restante husi projetus ne’ebé finansia ho emprétimus externus projeta ba 26.6 milloens, ne’ebé aloka ba projetus drenajen iha Dili osan 5 milloens, projetus ne’ebé finansia husi JICA 11.6 milloens,no alokasaun 10 milloens ba Projetu konstrusaun Auto Estrada Kosta Sul ka Tasi-Mane. Projesaun ho realizasaun hirak ne’e bazeia ba evolusoens ka dezenvolvimentu hanesan tuir mai: 1. Dezempeñu ezekusaun projetus terseiru trimestre nian; 2. Orsamentu adisional ne’ebé liñas minnisteriais sira husu ho aprovasaun husi CAFI atu ezekuta iha 2015; Página 8 de 61 3. Pagamentus adiantadus ka adiantamentus ba kontratus boot hanesan Auto Estrada Kosta Sul no Baze Fornesimentu Suai ka South Coast Highway and Suai Supply Base ne’ebé atu halo durante últimu trimestre 2015 no asina tiha ona iha meadus tinan 2015; 4. Aprovasaun CAFI nian ba projetus reabilitasaun Estradas Urbanas iha Dili faze II ho apoiu ba programa dezenvolvimentu Oecussi liuhusi anu fiskal 2015; 5. Aumentu maka’as tebes iha pagamentus atu halo iha durante últimu trimestre du-anu. Aleinde orsamentu estadu, Governu mos asina ona akordus kona-ba empréstimus externus lubun ida ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu ka Asian Dezenvolvimentu Bank ADB, Banku Mundial no Ajénsia Kooperasaun Internasional Japaun dezde 2012. Mak hanesan: 1. Projetu Melloramentu Rede Rodoviária PMRR ka RNUP husi Dili-Liquica no Tibar- Gleno asina husi GOTL ho ADB iha 2012. Ho empréstimu husi ADB ne’e, mak akordu ne’e kobre US30.9 milloens husi Rekursus Kapital Ordináriu ka Ordinary Capital Resources OCR no US9.2 milloens husi Fundu Aziátiku Dezenvolvimentu Fund FAD ka ADF hodi hadi’a seksoens estradas Dili-Liquica no Tibar-Gleno. 2. Projetu Melloramentu Estradas Dili-Baucau asina husi GOTL no JICA iha 2012. Relasiona ho empréstimu JICA nian, total osan Yen Japaun nian 5,278,000,000 ou serkade 68.7 milloens mak hodi hadi’a Estrada Dili-Manatuto-Baucau. 3. Projetu Melloramentu Rede Rodoviária ka Estradas PMRR ka RNUSP Manatuto- Natarbora nian asina husi GOTL ho ADB iha 2013 ho montante 50 milloens. 4. Projetu Estradas Reziliénsia Klimátika nian ka Resilience Road Project husi Dili-Ainaro asina husi GOTL ho WB ka Banku Mundial iha 2013, 40.0 milloens asina ho Banku Mundial hodi hadi’a seksoens estradas ne’ebé liga Solerema Aileu ba Maubisse ho Ainaro. 5. Projetu Estrada ho via dupla ka faixa Tasitolu-Tibar asina husi GoTL ho ADB ka BAD iha Juñu 2015 ho total osan 11.7 milloens Empréstimu JICA nian ho taixa jurus ka osan-funan 0.76 ho períodu máximu reembolsu tinan 20 no períodu tolerânsia tinan 10 nian. Empréstimus husi Rekursus Kapital Ordináriu ka OCR nia períodu máximu ba reembolsu mak tinan 20, no períodu tolerânsia tinan 5, enkuantu Empréstimu FAD ka ADF ninia períodu máximu reembolsu ma tinan 24,no períodu tolerânsia tinan 8. Governu kontribui mos ho 40-55 ba kustu total projetus hirak ne’e. Ezekusaun projetus hirak ne’e hahú ho konsepsaun ka dezeñu projetu ne’ebé detailladu no estudus kona-ba melloramentu estradas Dili ba Manatuto ho Baucau. Obras konstrusaun hahú mos ona hodi hadi’a estradas Dili ba Liquiça no Tibar ba Gleno no besik atu remata. Komesa mos ona obras konstrusaun ba Lote 3 mak Solerema-Ainaro ne’ebé finansia liuhusi empréstimu Banku Mundial nian no mos Lote 1 Manatuto-Natarbora nian ne’ebé finansia liuhusi empréstimus BAD ka ADB. De-maneira jeral, ezekusaun projetus ne’ebé finansia ho empréstimus estima katak alkansa ona 64 husi total fundus empréstimus nian to’o finais anu fiskal 2015. Entretantu governu mos asina ona kontratu comercial ho empreza Xina nian ne’ebé sei prepara no implementa projetu drenajen Dili nian iha 2014. Projetu drenajen Dili nian ne’e rasik, konsisti husi melloramentu prinsipais kanais drenajen sidade nian 16, obras dezviu bee mota, 2 Página 9 de 61 basias retardamentu ka retarding basins, no kanal interceptor drenajen nian besik foho Mascharenhas. Rezultadu husi melloramentu ne’e tomak mak halo sidade Dili sai moos no saudável, liuhusi dalan reduz ka hamenus risku tanba inundasaun, ka bee sa’e no tama barak, reduz estragus ba infra-estruturas ho propriedades privadas tanba inundasaun, no hadi’a kresimentu ekonómiku ho fó mos benefísius seluk ba komunidade Dili. Montante estimadu ne’ebé presiza finansia liuhusi empréstimus konsensionais mak 50.0 milloens. Durasaun implementasaun projetu serkade tinan tolu 3. Área ne’ebé kobre ho projetu ne’e besik 30 km 2 . Ein-jeral, total montante empréstimus externus ne’ebé asina iha finais tinan 2015 mak 210.5 milloens la inklui empréstimus tuir mai husi Banku Exim Xina nian ka Chinese Exim Bank. Entretantu, Governu tenke ko-finansia maka’as projetus hirak ne’e tanba mudansas iha detailles designdezeñu ka projetu nian ho estudus ne’ebé halo depoisde akordu ne’e asina. Governu kontribui ba konstrusaun estradas hirak ne’e ho montante osan ko-finasiamentu 141.6 milloens. Hanesan iha tinan hirak liubá, SGP halo ona avaliasoens ba propostas projetus boot foun ba tinan 2016 ne’ebé Liñas Minnisteriais ho Sekretarias Estadu sira aprezenta no apoia ho Síntezes Projetu nian. Avaliasaun ida ne’e hala’o uza kritérius lubun ida hodi apresia no avalia propostas,inklui: i asegura katak projetu ne’e la’o tuir duni Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu; ii valor ekonómiku líkidu tuir buat ne’ebé sukat ho taixa interna retornu ekonómiku; iii impaktu ambiental, sosial ho kontribuisaun ba redusaun pobreza; iv prontidaun ka preparasaun ba implementasaun tuir buat ne’ebé sukat ho kondisaun preparasaun projetu nian iv sustentabilidade, hanesan kona-ba posibilidade katak rekizitus seluk hodi asegura susesu projetu nian besik atu mai hanesan ezemplu finansas, pesoal ka funsionárius,ho rekursus seluktán ne’ebé presiza ba funsionamentu ka operasaun no manutensaun no sei bele dsiponibilizaprepara depoisde konklui ka halo hotu projetu,no v dependénsia ba projectus nebe implementa ho susesu relasiona ho konkluzaun projetus boót ne’ebé ligadus, no dependénsia husi projetus boót seluk iha implementasaun projetus. Total 30 Project Briefs ne’ebé simu tiha ona no 14 la presiza halo tan avaliasaun tanba avalia tiha ona iha preparasaun Orsamentu FI 2014 nian ou simu tiha ona atu finansia ho FI. Proposta projectu ida 1 exklui tiha tanba kustu implementasaun estimadu ho valor ki’ik liu limite mínimu ba finansiamentu IF nian mak 1 millaun, enkuantu restantes 15 sujeito ba avaliasaun multikritériu. Iha avaliasaun komparativa hodi klasifika projetus tuir prioridade, akresenta tan projetus ne’ebé avalia antes ona maibé seidauk inklui iha pasta FI nian. Ida ne’e mak rezulta lista ida ho 61 projetus ne’ebé klasifika tuir orden prioridade iha implementasaun. Maibé CAFI, deside katak iha anu fiskal 2016, la iha tan finansiamentu ba projetu foun. Portantu, projetus hirak ne’ebé temi iha leten ne’ebé avalia tiha ona sei adia ba tinan tuir mai hamutuk ho lista seluk projetus foun nian ne’ebé avalia ba anu fiskal 2014. Página 10 de 61 Tabela 2: Sumáriu Orsamentus, Dezembolsus no Saldus Final-du Anu Fundu Infra-estruturas nian, 2011-2012 Orçamento Aprovado Após Transferencias Despesas Balanço Orçamento Aprovado Após Transferencias Despesas Balanço 000 000 000 000 000 000 599,306 474,433 79 124,873 875,134 376,086 43 499,048 - - - 43,100 - 43,100 599,306 474,433 79 124,873 832,034 376,086 45 455,948 1 Programa de Agricultura e Pescas 2,634 2,184 83 450 9,229 2,380 26 6,849 2 Programa de Água e Saneamento - - 13,500 2,871 21 10,629 3 Programa Desenvolvimento Urbano e Rural 1,063 900 85 163 7,076 500 7 6,576 4 Programa de Edifícios Publicos 13,327 4,153 31 9,174 46,284 8,226 18 38,058 5 Programa de Sistema Financeiro e Suportas de I f t t - - - - - - 6 Programa do Sector Juventude e Desporto - - - - - - 7 Programa do Sector Educação 444 299 67 145 11,316 1,582 14 9,734 8 Programa de Electricidade 448,742 428,921 96 19,821 301,821 283,812 94 18,009 9 Programa Informatica 9,200 4,309 47 4,891 11,991 5,948 50 6,043 10 Objectivo Desenvolvimento Milenio 51,207 8,690 17 42,517 117,517 12,833 11 104,684 11 Programa do Sector Saude 4,654 2,182 47 2,472 6,429 2,216 34 4,213 12 Programa de Defesa e Seguranca 7,934 2,954 37 4,980 16,200 4,255 26 11,945 15 Programa de Solidaridade Social 1,200 510 43 690 1,940 885 46 1,055 16 Programa Desenvolvimento Tasi Mane 18,925 8,687 46 10,238 123,038 9,709 8 113,329 17 Programa de Transporte 39,976 10,644 27 29,332 165,693 40,869 25 124,824 18 Programa de Estradas - - - - - - 19 Programa de Pontes - - - - 20 Programa de Aeroportos - - - - 21 Programa de Portos - - - - 22 Programa de Desenvolvimento Região Oecusi - - - - 23 Programa do Sector Turismo - - - - 24 Preparação de Desenhos e Supervisao-Novos Projectos - - - - - - - 25 Emprestimo ADB - - - 10,000 10,000 26 Emprestimo JICA - - - 10,000 10,000 27 Emprestimo Banco Mundial - - - 3,100 3,100 28 Emprestimo ADB - - - 20,000 20,000 29 Emprestimo Exim Bank - - - - Total Incluindo Empréstimos Empréstimos Total Excluindo Empréstimos Empréstimos No Programa 2011 2012 Fonte: Analyse da SGP, 2015 Página 11 de 61 Tabela 3: Sumáriu Orsamentus, Dezembolsusafetasoens and Saldus Finaldu Anu Fundu Infra-estruturas nian, 2013-2014 Orçamento Aprovado Orçamento Revisto após Auditoria Despesas Balanço Orçamento Aprovado Após Transferencias Despesas Balanço 000 000 000 000 000 000 000 604,378 659,073 210,961 35 393,417 368,551 330,393 90 38,157 43,588 43,600 6,284 14 37,304 31,050 6,184 20 24,866 560,790 615,473 204,677 36 356,113 337,501 324,209 96 13,291 1 Programa de Agricultura e Pescas 6,953 8,048 2,810 40 4,143 9,502 9,494 100 8 2 Programa de Água e Saneamento 10,098 12,129 754 7 9,344 3,967 3,907 98 60 3 Programa Desenvolvimento Urbano e Rural 6,576 6,077 - 6,576 8,265 8,247 100 18 4 Programa de Edifícios Publicos 20,679 22,178 4,760 23 15,919 9,730 8,926 92 804 5 Programa de Sistema Financeiro e Suportas de Infrastruturas 23,980 27,109 17,544 73 6,436 16,840 16,437 98 403 6 Programa do Sector Juventude e Desporto 2,500 2,500 363 15 2,137 363 292 80 71 7 Programa do Sector Educação 8,422 8,328 2,444 29 5,978 5,154 3,880 75 1,275 8 Programa de Electricidade 121,667 129,638 80,883 66 40,784 138,473 133,791 97 4,682 9 Programa Informatica 4,000 3,837 208 5 3,792 591 545 92 46 10 Objectivo Desenvolvimento Milenio 46,263 47,430 7,129 15 39,134 5,921 5,920 100 1 11 Programa do Sector Saude 2,041 3,930 238 12 1,803 1,973 1,758 89 215 12 Programa de Defesa e Seguranca 17,599 18,727 4,307 24 13,292 6,345 4,856 77 1,489 15 Programa de Solidaridade Social 1,663 2,355 1,152 69 511 1,060 1,055 99 6 16 Programa Desenvolvimento Tasi Mane 139,402 151,279 5,709 4 133,693 21,809 21,747 100 62 17 Programa de Transporte - - 18 Programa de Estradas 87,535 102,496 59,845 68 27,690 58,604 56,964 97 1,640 19 Programa de Pontes 15,230 21,371 10,454 69 4,776 11,710 11,329 97 382 20 Programa de Aeroportos 6,967 6,967 6,967 219 219 100 21 Programa de Portos 10,975 9,183 1,257 11 9,718 9,175 9,169 100 6 22 Programa de Desenvolvimento Região Oecusi 8,822 12,473 4,757 54 4,065 24,001 23,744 99 257 23 Programa do Sector Turismo - 2,572 1,072 42 1,499 24 Preparação de Desenhos e Supervisao-Novos Projectos 19,418 19,418 63 0.3 19,355 1,226 859 70 367 - - 25 Emprestimo ADB 10,000 10,000 4,671 47 5,329 7,500 5,382 72 2,118 26 Emprestimo JICA 10,500 10,500 10,500 5,300 802 15 4,498 27 Emprestimo Banco Mundial 3,088 3,100 1,613 52 1,475 5,000 - 5,000 28 Emprestimo ADB 20,000 20,000 20,000 8,250 - 8,250 29 Emprestimo Exim Bank - 5,000 - 5,000 2013 2014 Total Incluindo Empréstimos Empréstimos Total Excluindo Empréstimos Empréstimos No Programa Fonte: Analyse da SGP, 2015 Página 12 de 61 Tabela 4: Sumáriu Orsamentus, Dezembolsus no Saldu Final-du Anu Fundu Infra-estruturas nian, 2015 Fonte: Analyse da SGP, 2015 Página 13 de 61

IV. PROGRAMAS FUNDU INFRA-ESTRUTURAS NO ORSAMENTU BA 2016

4.1. Importânsia Programas Fundu Infra-estruturas 2016 nian

Investimentu ne’ebé adekuadu iha infra-estruturas ba infra-estruturas sosiais no ekonómikas sei hatuur baze ne’ebé metin hodi estimula ka dudu kresimentu ekonómiku, hadi’a sistema saúde públika, reduz pobreza, no hadi’a no hametin transformasaun sosial. Dezenvolvimentu infra-estruturas ne’ebé di’ak liu sei atrai mos investimentu estranjeiru diretu, ne’ebé presiza iha Timor Leste hodi aumenta liután no diversifika ekonomia rai ne’e nian iha setores seluk ne’ebé sustentáveis liu. Durante konstrusaun infra-estruturas, benefísisu kurtu prazu nian liuhusi kriasaun empregus ka servisu bele realiza normalmente enkuantu benefísius ne’ebé boot liu husi dezenvolvimentu ekonómiku no sosial ho dalan aumenta rikeza no padroens moris sosiedade tomak nian,só bele realiza depoisde halo kompletu projetus infra-estruturas nian. Tanba baibain projetus infra-estruturas ne’e kompleksus no boot tebetebes ne’ebé ezije investimentu kapital ne’ebé boot, mak Governu Timor Leste buka halo ko-finasiamentu ka finansia hamutuk liuhusi Parserias Públika Privadas no instituisoens multilaterais. Arranjus hirak ne’e bele fornese fatores importantes hanesan espesialistas ka peritus no supervizaun externa ka husi rai li’ur ne’ebé la iha paíz ne’e ita la iha, hodi ajuda ita hala’o projetus tuir prazu no alokasaun orsamentu. Anu fiskal 2016 espesial tebes tanba la’ós de’it iha tinan neen laran ita implementa programa FI maibé mos hodi hahú segundu períodu quinkenal ka dezenvolvimentu tinan lima nian ba dala rua implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu PED 2011-2030. Depoisde tinan 5 implementasaun projetus FI nian, realizasoens ka rezultadus balun konsege hetan maibé dezafius barak mak sei hasoru ba oin. Husi buat rua rezultadus ho dezafius, tenke foti lisoens aprendidas hodi reforsa liután kapasidade Timor-Leste nian atu kontinua dezenvolve prátikas diak iha planeamentu no implementasaun projetus. Entre realizasoens hirak ne’e mak hanesan – i Besik 80-90 husi programa eletrifikasaun nasional konsege halo kompletu, dezdeke hahú kria FI, no nia rezultadu mak mais de 75 territóriu Timor Leste bele kobre ho rede eletrifikasaun nasional; ii projetus melloramentu rodoviáriu estradas nasional ho fundus husi empréstimus no governu nian hatudu daudaun ona rezultadus balun; no iii edifísiusinstalasoens públikus lubun ida hanesan eskritóriu Ministériu Finansas, eskritóriu Komisaun Nasional Eleisoens, ho seluk tán ne’ebé oras ne’e iha faze konkluzaunfinalizasaun ho tan hirak ne’ebé iha hela prosesu preparasaun designdezeñu no aprovizionamentu. Aleinde ne’e, depoisde preparasaun iha tinan lima ne’e laran, projetus estratéjikus seluk ne’ebé sei kontinua hala’o hodi diversifika no aselera Timor Leste nia ekonomia iha futuru, finalmente bele komesa hala’o. Ne’e inklui Dezenvolvimentu Aeroportu Suai, Baze Fornesimentu ka Supply Base Suai nian BFS ka SSB, dezenvolvimentu auto estradas Kosta Sul ho Portu Tibar. Ne’e mak projetus mega ka boot ne’ebé sei iha impaktus estratéjikus ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor Leste nianiha futuru. Lisaun boot ida hotu ba implementasaun iha futuru mak tenke konsidera inter-konetividade ho ligasaun husi projetuprograma ne’ebé implementa ho projetus seluk wainhira halo kompletu Página 14 de 61 projetu infra-estruturas ida, benefísius barak tebes mak bele hetan liuhusi sinerjia ho projetus seluk ne’ebé halo kompletu ona. Hanesan ezemplu, inter-ligasaun no konektividade entre projetus infra-estruturas irrigasaun nian ne’ebé nia objetivu mak atu aumenta produsaun agrikultura iha fatin ida halo sinerjia ho melloramentu estradas hodi loke asesu husi fatin produsaun ba merkadu hodi nune’e permite komunidade rural hetan asesu di’ak liu ba merkadu no lori benefísius boot liu ho impaktu ba ema hotu nia moris liu-liu ba sira ne’ebé vulneráveis no moris iha áreas rurais.

4.2. Sumáriu kona-ba Orsamentu FI tinan 2016, tuir Programa

Hanesan ho tinan hirak liubá, orsamentu FI tinan 2016 nian sei utiliza hodi finansia 24 programas hanesan tuir mai, ho fonte finansiamentu maihusi orsamentu Estadu, empréstimus externus, no parserias privadas liuhusi modalidade PPP. Detailles kada programa, inklui projetus ne’ebé propoen ho modalidade finasiamentu sei deskreve iha detailles hanesan tuir mai.

4.2.1. Programa Agrikultura

Agrikultura hanesan setor estratéjiku ba dezenvolvimentu ekonómiku iha futuru tanba maioria familias ka uma-kain iha paíz ka rai ida ne’e depende liu ba setor Agrikultura hodi moris. Dezenvolvimentu Infra-estruturas iha agrikultura hanesan fator ida de’it ne’ebé hodi tulun aumenta produsaun alimentar ka ai-hán no nia disponibilidade, hadi’a distribuisaun no aumenta seguransa alimentar liuhusi dalan reforsa no aumenta disponibilidade aleinde indiretamente aumenta rendimentu. Fatores seluk hanesan prátikas agríkolas ne’ebé di’ak liu, makanizasaun, semeadura adekuada ka di’ak, aplikasaun fertilizantes adekuadas mak hanesan fatores ne’ebé sei kontribui ba aumentu produsaun alimentas. Projetus irrigasaun tolu ne’ebé boot – Raibere, Oebaba ho Caraulun alista hotu iha Livru Orsamentu 6 iha 2013, 2014, no 2015 halo kompletu ona. Sistema irrigasaun ne’ebé kompletu kobre total áreas 3,000 hectares. Oras ne’e, sistemas hirak ne’e funsiona hela no tama iha períodu responsabilidade kona-ba defeitus. Ba 2016, total osan 2.0 milloens aloka hodi kobre pagamentu retensaun no mos konkluzaun kontratus ne’ebé ida mak kona-ba projetu irrigasaun Larisula.

4.2.2. Programa Bee ka Água ho Saneamentu

Asesu ba fasilidades água potável ka bee moos ho saneamentu ijiéniku esensial tebes ba moris ne’ebé saudável. Melloramentus iha fasilidades saneamentu no Fornesimentu Bee nesesáriu tebetebes iha paíz tomak hodi abastese ka fahe beeágua ne’ebé seguru no fasilidade saneamentu di’ak liu. Ne’e sei reduz moras no hadi’a kualidade moris. Dezde nia kriasaun, mak FI finansia ona programa projetus bee ho saneamentu lubun boot ida iha área urbana Dili, ne’ebé inklui reabilitasaun drenajen, reabilitasaun distribuisaun fornesimentu bee, no dezenvolvimentu master ka regulador sistema drenajen ho saneamentu Dili nian. Iha anu fiskal 2013-2014,aloka mos orsamentu ba konsepsaun no preparasaun Sistema abastesimentu bee operasaun ka