Página 28 de 61
dezeñu no obras supervizaun iha dezenvolvimentu Infra-estruturas iha rejiaun Oecusse hanesan Aeroportu, Estradas, pontes,no sistemas irrigasaun.
Ba tinan 2016, total alokasaun orsamentu mak 6 milloens ba projetus barabarak iha programas barak ne’ebé iha hela fazes preparasaun hanesan irrigasaun, edifísius públikus, programa
MKIA nian, etc.
4.2.22. Manutensaun no Rehabilitasaun Infrastrutura
Manutensaun no rehabilitasaun ba infraestrutura nebe kompleta ona, sai hanesan xavi ida hodi sustein ninia funsionamento no prolonga durasaun ba fasilidade infraestrutura. Progama ne’e
establese iha 2016 tuir aprovasaun Parlamentu Nacional nebee persija manutensaun no rehabilitasaun diak ba fasilidade infraestrutura basiku. Ba 2016, orsamento ba manutensaun no
rehabilitasaun sei foka ba manutensaun rutina ba sistema estrada nasional, estrada rural no manutensaun infra-estrutura be’e no saneamento. Total orsamento ba programa manutensaun no
rehabilitasaun hamutuk 16 milloens, nebe distribui 4 milloens ba manutensaun rutina ba estrada nacional, 10 milloens ba estrada rural, no 2 milloens ba manutensaun infra-estruktura
be’e no saneamento.
4.2.23. Programa Empréstimus Externus
Iha tinan hira ne’e laran, Governu adopta polítikas ne’ebé prudente hodi halo rekursu ba empréstimus konsesionais hodi tulun finansia projetus infra-estruturas xave. Em konformidade
ho Polítika Dívidas Públikas, projetus hotu-hotu ne’ebé finansia ho empréstimus fo konfiansa katak sei bele jera benefisisu sosiais no ekonómikus ne’ebé ás depois de implementasaun,
ne’ebé ás liu kustus finanseirus. Empréstimus hirak ne’e tenke selu fali montante ne’ebé empresta mai ho tan nia jurus ka osan-funan to’o selu hotu kedan montante emprétimus ne’e ba
parte emprestadur. Kustu finanseiru empréstimus nian ne’e bele menus liufali retornus ka rentabilidade ne’ebé hetan husi fonte alternativu fundus, mak hanesan Fundu Petrolíferu.Tanba
kompromisu atu reembolsa ka selu fali empréstimus, mak Governu asegura katak reembolsu iha futuru tenke tuir duni kapasidade paíz ne’e nian atu selu hikas fali no tanba ne’e mak estabelese
limite ida kona-ba total empréstimus ba kada tinan.
To’o agora Akordus ba Empréstimus lima 5 mak halo ona hodi finansia projetus estradas entre GoTL ho parte kredores ka ne’ebé empresta osan. Hirak ne’e hotu mesak vias arteriais
modernizasaun no fortaleimentu nian, mak hanesan:
1. Projetu Melloramentu Rede Rodoviária ka Road Network Upgrading Projetu RNUP
Dili-Liquica ho Tibar-Gleno asina husi GOTL ho ADB iha 2012. 2.
Projetu Melloramentu Estradavia rodoviária Dili-Baucau asina husi GOTL ho JICA iha 2012.
3. Projetu Melloramentu Rede Rodoviária ka Road Network Upgrading Projetu RNUSP
Manatuto-Natarbora asina husi GOTL ho ADB iha 2013. 4.
Projetu Estradas Reziliénsia Klimátika mak Dili-Ainaro asina husi GOTL ho BM ka WB iha 2013.
Página 29 de 61
5. Projetu Estrada via ka faixa dupla Tasitolu-Tibar nian asina husi GoTL ho ADB iha
Juñu 2015. Aleinde projetu ne’ebé hala’o hela tuir listaa iha leten, iha mos projetus potensiais seluk ne’ebé
finansia ho osan empréstimu ne’ebé atualmente sei iha fazes preparasaun dezeñu no estudu viabilidade no mos negosiasaun hodi asina akordu empréstimu. Projetus hirak ne’e mak
hanesan:
1. Projetu Melloramentu Infra-estruturas Drenajen Dili nian atu finansia ho osan empresta
husi banku Xina EXIM 2.
Auto Estrada Kosta Sul Primeiruira seksaun husi Suai-Mola 3.
Dezenvolvimentu aeroportu Internasional Dili 4.
Dezenvolvimentu Portu Baía Tíbar 5.
Estrada Nasional Baucau-Lautem 6.
Estrada Nasional Baucau-Viqueque 7.
Baze Fornesimentu BFS ka SSB Alokasaun orsamentu tinan 2016 ba projetus hirak ne’e ne’ebé finansia ho osanne’ebé empresta
nia montante mak 107milloens exklui fundu kontrapartida Governu nian.Distribuisaun detaillada ba kada orsamentu aprezenta iha tabele 7 no aneksu 1.
4.2.24. Programa Parserias Públika-Privadas
Aleinde dalan ka forma ne’ebé konvensional, governu Timor Leste buka mos hala’o modalidade Parserias Públika-Privadas ka Public-Private Partnerships PPPs hodi
dezenvolve infra-estruturas. Razaun fundamental atu hala’o Parserias Públika-Privadas ne’e mai husi faktu katak tipu arranjus ka akordus komersiais hanesan ne’e potensialmente
permite Governu hetan benefísius husi espesialistas no finansiamentu setor privadu nian, ne’ebé hanesan ingredientes importantes tebes ne’ebé bele fó rezultadus hanesan kualidade
ne’ebé ás ho efisiénsia, aleinde risku mínimu ba Governu atu hala’o projetus infra- estruturas.
Iha tinan hira liubá, governu estabelese enkuadramentu legal no institusional ne’ebé hanesan elementus importante tebes hodi tipu projetus PPP ne’e bele dezenvolve no hetan susesu.
Estabelesimentu hanesan ne’e Ministériu Finansas mak lidera liu husi Parserias Públika- Privadas ho Unidade Empréstimus. Dekretu-Lei No. 422012 regula rejime legaljurídiku kona-
ba Parserias Públika-Privadas tuir alterasaun husi Dekretu-Lei No. 22014 no Dekretu Lei 082014 Hodi implementa Regras no Regulamentus husi Dekretu-Lei 022014 ne’ebé
Konsellu-Ministrus aprova no Prezidente RDTL mak promulga.
Hein katak Projetus ne’ebé jere tuir Parserias Públika-Privadas halo planu didi’ak hodi nune’e bele tulun Governu alkansa objetivus hanesan tuir mai:
1. Apoia Governu atu elabora konseitu no dezeñu, implementa noou operasionaliza
projetus esensiais infra-estruturas nian no atrai investimentu setor privadu mai Timor-Leste hodi promove ka haburas kresimentu ekonómiku.