Programa Empréstimus Externus

Página 29 de 61 5. Projetu Estrada via ka faixa dupla Tasitolu-Tibar nian asina husi GoTL ho ADB iha Juñu 2015. Aleinde projetu ne’ebé hala’o hela tuir listaa iha leten, iha mos projetus potensiais seluk ne’ebé finansia ho osan empréstimu ne’ebé atualmente sei iha fazes preparasaun dezeñu no estudu viabilidade no mos negosiasaun hodi asina akordu empréstimu. Projetus hirak ne’e mak hanesan: 1. Projetu Melloramentu Infra-estruturas Drenajen Dili nian atu finansia ho osan empresta husi banku Xina EXIM 2. Auto Estrada Kosta Sul Primeiruira seksaun husi Suai-Mola 3. Dezenvolvimentu aeroportu Internasional Dili 4. Dezenvolvimentu Portu Baía Tíbar 5. Estrada Nasional Baucau-Lautem 6. Estrada Nasional Baucau-Viqueque 7. Baze Fornesimentu BFS ka SSB Alokasaun orsamentu tinan 2016 ba projetus hirak ne’e ne’ebé finansia ho osanne’ebé empresta nia montante mak 107milloens exklui fundu kontrapartida Governu nian.Distribuisaun detaillada ba kada orsamentu aprezenta iha tabele 7 no aneksu 1.

4.2.24. Programa Parserias Públika-Privadas

Aleinde dalan ka forma ne’ebé konvensional, governu Timor Leste buka mos hala’o modalidade Parserias Públika-Privadas ka Public-Private Partnerships PPPs hodi dezenvolve infra-estruturas. Razaun fundamental atu hala’o Parserias Públika-Privadas ne’e mai husi faktu katak tipu arranjus ka akordus komersiais hanesan ne’e potensialmente permite Governu hetan benefísius husi espesialistas no finansiamentu setor privadu nian, ne’ebé hanesan ingredientes importantes tebes ne’ebé bele fó rezultadus hanesan kualidade ne’ebé ás ho efisiénsia, aleinde risku mínimu ba Governu atu hala’o projetus infra- estruturas. Iha tinan hira liubá, governu estabelese enkuadramentu legal no institusional ne’ebé hanesan elementus importante tebes hodi tipu projetus PPP ne’e bele dezenvolve no hetan susesu. Estabelesimentu hanesan ne’e Ministériu Finansas mak lidera liu husi Parserias Públika- Privadas ho Unidade Empréstimus. Dekretu-Lei No. 422012 regula rejime legaljurídiku kona- ba Parserias Públika-Privadas tuir alterasaun husi Dekretu-Lei No. 22014 no Dekretu Lei 082014 Hodi implementa Regras no Regulamentus husi Dekretu-Lei 022014 ne’ebé Konsellu-Ministrus aprova no Prezidente RDTL mak promulga. Hein katak Projetus ne’ebé jere tuir Parserias Públika-Privadas halo planu didi’ak hodi nune’e bele tulun Governu alkansa objetivus hanesan tuir mai: 1. Apoia Governu atu elabora konseitu no dezeñu, implementa noou operasionaliza projetus esensiais infra-estruturas nian no atrai investimentu setor privadu mai Timor-Leste hodi promove ka haburas kresimentu ekonómiku. Página 30 de 61 2. Hadi’a kapasidade servisus liuhusi dalan explora no buka asesu ba espesialistasperitus ho teknolojia husi emprezas privadas hodi nune’e bele presta servisus ne’ebé di’ak liu. 3. Kompartilla riskus ho sira ne’ebé bele dezeña di’ak liu noou konstroe ka harii noou opera ka tau iha funsionamentumantein fasilidades ka instalasoens tanba PPP permite PPP aloka ka transfere tan riskus ba setor privadu. 4. Insentiva setor privadu atu halo entrega projetus tuir tempu no orsamentus. 5. Hetan relasaun kualidadepresu ba tempu naruk liuhusi transferénsia adekuada riskus ba setor privadu durante tempu tomak projetu ne’e nian – husi dezeñu konstrusaun ba operasoensmanutensaun. Projetu ida ne’ebé propoen ba PPP, ne’ebé iha ona faze avansada liu husi siklu projetu PPP nian mak Portu Baía Tíbar. Konsellu-Ministrus deside atu prosege ka kontinua ho modalidade PPP ho konsesaun ba tinan 30, hodi nune’e avansa ba faze aprovizionamentu ho selesaun parseiru privadu ida. Selsaun ne’e hala’o hela liuhusi konkursu internasional ne’ebé kompetitivu, hodi permite Governu kontrola dezeñu ho termus no kondisoens konsesaun nian, ho mos uza kompetisaun hodi selesiona ka hili parseiru ne’ebé di’ak liu no minimiza subsídiu husi Governu. Hein katak governu sei asina kontratu iha finais 2015 ho konstrusaun hahú iha meadus tinan 2016. Projetu seluk ne’ebé kanaliza hela mak Sistema Fornesimentu Bee ka água iha Dili. Governu Timor-Leste nia objetivu mak atu fornese ba uma kain hotu-hotu iha sidade laran asesu ba kanalizasaun bee moos durante 24 oras iha Dili to’o tinan 2030. Nia rekoñese katak melloramentus ne’ebé halo lailais no ho sustentabilidade iha prestasaun servisus sei ezije kombinasaun entre aumentu investimentu, reintrodusaun tarifas ba bee no melloramentus substansiais iha jestaun, planeamentu no sistemas operasionais. Atu aborda kona-ba dezafius no nesesidades hirak ne’e, Governu, ho tulun husi ADB Banku Aziátiku Dezenvolvimentu ka Asian Dezenvolvimentu Bank hala’o avaliasaun pré-viabilidade ba sistemas Fornesimentu Bee iha Dili tuir modalidade Parserias Públika-Privadas. Aleinde ne’e, Governu deside ona atu hala’o investigasaun detallada liu kona-ba partisipasaun setor privadu iha konstrusaun noou operasaun noou jestaun setor Fornesimentu Bee iha Dili liuhusi modalidade PPP. Konsultor ba estudu viabilidade ne’e hili tiha ona liuhusi konkursu internasional. Objetivu estudu ne’e nian mak atu fornese informasaun no análizes ne’ebé bele permite Governu deside atu kontinua ho reform aba servisus fornesimentu bee iha sidade kapital Dili k alae. Estudu ne’e hahú iha Novembru 2014 no hein katak sei halo hotu iha fins 2015. Aleinde ne’e no karik selesiona modalidade PPP id aba reforma, mak Governu sei lansa konkursu internasional hodi hili parseiru privadu. Ekipa traballu ida hetan mos knaar hamutuk ho membrus Ministériu Saúde, PPP ho Unidade Empréstimus no Korporasaun Finanseira Internasional ka International Finansas Corporation KFI ka IFC hodi identifika projetus PPP iha setor saúde. Hala’o Estudu Pré-Viabilidade ida no relatóriu final aprezenta ba Ministériu Saúde. Avaliasaun ne’e konklui katak Servisus Diagnóstika nian mak hanesan xave ba tratamentus saúde no opsaun ida hotu atu prosege ho modalidade PPP. Karik Governu deside atu kontinua ho projetu liuhusi modalidade ida ne’e, estudu viabilidade kompletu ida sei hala’o hodi define estrutura ne’ebé atu implementa.