Página 17 de 61
investimentu iha estruturas edifísius ka instalasoens nian. Projetus ne’e esensiais ka importantes tebes ba operasaun ka funsionamentu servisus públikus no atu asegura katak valor tomak
investimentus ne’e nian ba edifísius públikus bele realiza.
Iha 14 projetus atuais iha programa FI ho total alokasaun orsamentu 50.1 milloens iha 2014 ho projetu prinsipal mak Ministériu Finansas nia edifísiu eskritóriu foun. Ba anu fiskal 2015
alokasaun orsamentu reduz ba 19.135 milloens, tanba obras konstrusaun ba edifísius eskritóriu halo kompletu ona no montante ne’ebé sei resta ka iha propoen atu lori kobre montanjen ka
instalasaun interior, sentru dadus, no sistema seguransa informasaun seluktán iha edifísiu foun Min. Finansas nian. Iha finais 2015, alokasaun orsamentu ida ne’e projeta atu dezembolsa ka
gasta 18.225 milloens
Iha 2016, total alokasaun ba projetus atuais mak ho montante 19.097 milloens,ba pagamentu retensaun, pagamentu lisensa programa freebalance no sistema apoiu seluktán hanesan
ASYCUDA, sistema tributáriu ITAS, no kontratu ba instalasaun interior edifísiu foun Min. Finansas nian.
4.2.6. Programa Juventude no Desportu
Tanba 50 husi populasaun Timor-Leste ho idade tinan 18, mak preparasaun fasilidades no atividades ba dezenvolvimentu juventude ho labarik sira ne’ebé la halo parte iha setor
edukasaun ka ensinu formal, ne’e vital tebetebes ba paíz ne’e nia futuru.Programa projetus FI haketak husi programa edifísius públikus iha 2014 no foka liu ba konstrusaun estádiu nasional
ba eventus desportivus importantes
iha fatin taka ou nakloke ka outdoor and indoor sporting
events, ho konstrusaun estádius rejionais nakloke nian, outdoor, ualu 80 hanesan pre-rekizitu
ba kriasaun liga nasional futebol, halo parseria ho Koreia Sul, Konfederasaun Futebol Azia, ka Asian Football Confederation, Federasaun Futebol Austrália no Fundasaun Real Madrid.
Durante anu fiskal 2015, estabelese kontratus barabarak kona-ba konstrusaun no melloramentu estádius ho sentrus desportivus lubun ida, inklui reabilitasaun estádiu nasional Dili, ho
alokasaun orsamentu 2.750 milloens. 80 husi alokasaun orsamental dezembolsa hotu ona. Tanba ba tinan 2016, foka liu ba oinsá halo kompletu kontratus ne’ebé iha no governu
estabelese tiha ona iha tinan hira liubá ho alokasaun orsamentu 3.414 milloens
4.2.7. Programa Edukasaun
Iha rápidu kresimentu populasaun iha eskola no iha grupu-etáriu eduksaun avansada, advanced education age-group nian no projetus FI nia meta mak kriasaun eskolas ho kualidade di’ak liu
ba ensinu báziku no fasilidades edukasaun ka ensinu nível tersiáriu.
Planu Estratéjiku EdukasaunEnsinu Nasional
1
ba períodu 2011-2015 hanesan Primeiruira tentativa atu agrupa ka halibur pensamentu korporativu no avalia situasaun atual ho dezafius
1
Ministry of Education, Timor-Leste, National Education Strategic Plan 2011 – 2030
Página 18 de 61
ne’ebé afeta abilidadekapasidade Min. Edukasaun nian atu kumpri obrigasoens nasaun nian kona-ba dezenvolvimentu edukasaunensinu hanesan deklara iha Konstituisaun, no mos ninia
kompromisu ba Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu 2015 nian ho metas Prioritárias Nasionais seluk. Nia prepara planu nasional setorial ida ne’ebé sei gia ka orienta implementasaun iha
níveis hotu-hotu iha paiz laran. Ida ne’e dezenvolve liuhusi prosesu konsulta ne’ebé envolve pesoal iha níveis hotu-hotu Ministériu Edukasaun nian, inklui rejioens, no mos parseirus
dezenvolvimentu ho stakeholders xave sira.
Total osan US7.962 milloens aloka ba Setor Edukasaun iha 2015 no fahe hanesan ne’e: US3.262 milloens ba Eskola Polu; US2.0 milloens ba Eskola Politéknika, no; US2.0
milloens ba Universidade Nasional ho 0.7 milloens ba konstrusaun Akademia Peskas iha Manatuto. Tanba ezekusaun ne’ebé mínimu iha orsamentu retifikativu, mak montante inisial
reduz ba US5.895 milloens.
Kona-ba ensinu báziku, FI oras ne’e finansia konstrusaun lima
2
husi programa total 12 Eskolas Referensia Polu iha nasaun laran,ida-ida ninia merenda eskolar,catering, husi Primeiru to’o
Nono Anu 9, hahú husi 2015 Oeccusse muda ba ZEEMS. Iha 2016 sei rekere ka presiza osan 0.585 milloens hodi finaliza Eskolas Polu iha Distritus 5.
Programa expansaun ka habelar edukasaun avansada relasiona ho Konstrusaun instalasoens Universidade Nasional iha Hera no Konstrusaun Politéknikas enjeñaria iha Suai, Agrikultura
Manufahi, Peskas Manatuto ho Otel Turizmu Lospalos. Aleinde ne’e, kriasaun Politéknika ida iha Aileu mos konsidera atu halo, hodi tau iha funsionamentu no jere tuir modalidade PPP.
Konstrusaun fakuldades rua iha Universidade Nasional hala’o hela no osan 2.0 milloens aloka iha 2015. Pakote DEDs ba politéknikas ne’ebé propoen ba Suai, Manufahi,Lospalos no
akademia peskas ba Manatuto hahú iha 2014 no sei halo kompletu iha 2015 no sei presiza osan 0.1 milloens iha 2015. Ba konstrusaun akademia peskas iha Manatuto aloka osan 0.2 milloens
no proposta kona-ba Politéknika PPP iha Aileu inklui iha orsamentu FI ba 2015 no aloka osan 1.0 millaun. Projetus hirak ne’ebé halo hotu ona ba programa edukasaun ka ensinu avansadu
sei implementa iha 2017 no la rezerva orsamentu ba tinan 2016.
Hanesan sumáriu, total orsamentu ne’ebé aloka ba programa Edukasaun mak 5.895 milloens iha orsamentu retifikativu 2015 no previzaun ba 2016 mak 0.585 milloens.
4.2.8. Programa Eletrisidade
Objetivu programa eletrisidade nian mak atu proporsiona jerasaun eletrisidade ne’ebé konfiável ka seguru, transmisaun no distribuisaun enerjia elétrika iha Timor-Leste tomak. Importânsia
husi fornesimentu eletrisidade konfiável ne’e esensial tebes ba progresu nasaun hodi avansa ba modernizmu no dezenvolvimentu ekonómiku. Fornesimentu enerjia ne’ebé di’ak no konfiável
de-faktu hanesan mos kondisaun ida hotu hodi hadi’a no aumenta investimentu privadu iha Timor Leste. Projetu eletrisidade to’o agora hanesan projetu boot liuhotu ne’ebé finansia ho FI.
2
Oecusse is included in the IF Oecusse Economic Development Zone program