Página 19 de 61
Projetu ne’e inklui konstrusaun ho ekipamentus ba Estasoens elétrikas iha Hera no Betano no harii Torres Distribuisaun ho Média no Alta Voltajen ho kabus iha Timor-Leste laran no
Konstrusaun 9 Subestasoens. Obras ne’ebé seidauk halo kompletu mak Sistemas Koontrolu Sentral ka Central Control Systems, Melloramentu iha Iluminasaun ruas ka estradas, ka Street
Lighting, Konstrusaun Pontaun ida hodi halo entrega ka remesa kombustível iha Hera no Konstrusaun Alojamentu ba Pesoal Manutensaun no Operasaun iha Distritus.
Total alokasaun orsamentu ne’ebé aprova ba projetus eletrisidade husi 2011 to’o 2015 mak 1.060 billioens ho dezembolsa 881 milloens.Iha finais 2015, maioria projetus ne’ebé temi
ne’e halo kompletu ona, exeptu liñas distribuisaun ho projetus seluk hanesan pontaunponte hodi hala’o fornesimentu kombustível ne’ebé efisiente ba sentrais elétrikus, ne’eb’e sei halo
kompletu iha 2016 no 2017. Ba tinan 2016, total alokasaun orsamentu mak 6.3 milloens ne’ebé kobre konstrusaun pontaun iha Hera no pagamentu retensaun ne’ebé espera halo ba
projetus ho voltajen baixa-média ne’ebé halo kompletu iha 2015.
4.2.9. Programa Informátikas
Indústria ho komérsiu mundial depende ba komunikasoens ne’ebé lais no bele konfia ho kapasidade no kobertura ne’ebé adekuada hodi satisfaz utilizadores ka utentes sira-nia
nesesidades. Teknolojia komunikasaun atual hanesan kona-ba velosidade transferénsia dadus no koneksaun iha Timor Leste sei atraza liudook paízes viziñus hanesan Indonézia, Australia, ou
paízes seluk iha rejiaun pasífika. Projetus tolu iha programa ida ne’e ho intensaun atu asegura katak Timor-Leste bele fornese ka proporsiona kapasidade ho kualidade tuir ezijénsias husi
utilizadoresutentes ho investidores potensiais sira iha komérsiu no indústria. Alokasaun Orsamentu inisial iha 2014 mak 4.2 milloens no estima katak osan 1.1 millaun sei ezekuta
to’o finais tinan ne’e.Bazeia ba pedidu husi donus projetus, CAFI aprova redusaun 3.61 milloens ne’ebé total alokasaun orsamentu ba programa sai ba 0.6 milloens ne’ebé hein katak
bele dezembolsa iha fins 2014. Projetus rua husi tolu ne’ebé iha estabelese iha 2014 no hein katak bele halo kompletu iha anu fiskal 2015 hanesan tuir mai:
1. Projetu Konetividade Nasional Fazes III ho IV;
2. Satellite Internet Upgrade ka Atualizasaun Internet Satélite
Prosesu konkursu ba fibra optika Komisaun Nasional Aprovizionamentu KNACNA kansela tiha ona bazeia ba pedidu husi donu projetu iha 2014. Total alokasaun orsamentu ba 2015 mak
1.4 no to’o fins 2015 total 1.334 milloens projeta atu dezembolsa.
Ba tinan 2016, governu sei komprometidu ho projetus tolu ne’e hodi hadi’a no aumenta sistema telekomunikasoens no total alokasaun orsamentu mak 1.6 milloens.
4.2.10. Programa Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu ODM ka MDG
Iha 2000, 189 paízes membrus Nasoens Unidas nian simu hanesan enkuadramentukuadru ida hodi sukat progresu dezenvolvimentu uza ODM ka MDGs ualu hanesan tuir mai:
Página 20 de 61
1. Erradika ka halakon extrema pobreza
2. Alkansa edukasaun primária universal
3. Promove igualdade jéneru no fortalese ka hakbiit feto sira
4. Reduz mortalidade kriansas ka labarik sira
5. Hadi’a saúde materna ka inan sira-nian
6. Kombate HIVAIDS, malaria, ho moras seluk
7. Asegura sustentabilidade ambiental
8. Dezenvolve Parseria Global ba Dezenvolvimentu.
PED deklara katak “komponente xave ida husi Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu mak Programa Suco, sei harii uma bae ma vulneráveis sira. Tuir programa ne’e, tinan-tinan sei harii
uma lima iha kada aldeia husi 2,228 aldeias”
3
. Atu aselera meta ida ne’e programa ne’e inklui iha pasta FI dezde ninia kriasaun iha 2011.
Projetus rua hala’o hela hodi kompleta projetus relevantes iha programas seluk FI nian. Mak hanesan 1 Bee Saneamentu no 2 Abitasaun ka Uma Sosial. Total orsamentu ne’ebé aloka
ba Programa Suco ODMMDG iha 2015 mak US8.5 milloens. Husi montante ne’e, US1.0 milloens aloka ba bee no Saneamentu ho US7.5 milloens rezerva ba Programa Abitasaun
Komunidade nian. Ikus fali, iha previzaun haree katak ezekusaun sei mínimu to’o finais du-anu, mak iha orsamentu retifikativu reduz ba 5.0 milloens.
Programa ne’e sei kontinua ba 2016 ho orsamentu 4.8 milloens, ne’ebé aloka ba Abitasaun Sosial.
4.2.11. Programa Saúde
Melloramentus barak iha disponibilidade no kualidade kuidadus saúde tenke kontinua hala’o iha Timor-Leste. Presiza tebes infra-estruturas, extensoens no melloramentus iha Ospital
Nasional,ospitais referénsia no klínikas iha distritus no sub-distritus ho sentrus saúde. Iha 2014, total osan 4.7 milloens aloka ba Programa Saúde hodi halo implementasaun ba
projetus atuais lubun ida, inklui Reabilitasaun Palásiu Sinzas ba Ministériu Saúde atu utiliza ne’ebé halo hotu ona. Projetus bootgrandes ne’ebé hala’o hela mak hanesan 1 Konstrusaun
Ospital Referénsia Hospital, 2 Reabilitasaun no Konstrusaun Antigu Ospital Dr Antonio Carvalho, Unidade Kuidadu Intensivu Kardíaku UKKI ka Intensive Care Cardiac Unit
ICCU, Sames, Kuidadus Intensivus no servisus Emerjénsia Agudas ka Acute Care and Acute Emergency Facilities no 3 Konstrusaun Unidade Pediatria nian iha Ospital Nasional Guido
Valadares, Dili. Tuir mai, tanba ezekusaun ne’ebé mínima no aprovasaun husi CAFI, alokasaun orsamentu transfere ba programas seluk ne’ebé presiza fundus ho montante 2.8 milloens
ne’ebé halo programa total sai ba 2.0 milloens.
3
Strategic Development Plan P. 111