Programa Solidariedade Sosial Programa Tasi Mane

Página 23 de 61 Sulk ka Tasi Mane. Programa Tasi Mane ba grandes projetus estabelese hodi rezolve defisiénsias hirak ne’e. Dezdeke kria FI, governu aloka ona orsamentu ba programa dezenvolvimentu Tasi Mane,ne’ebé sei iha fazes preparasaun no konsepsaun. Finalmente iha 2014, konstrusaun sivíl ne’ebé importante liu kona-ba reabilitasaun aeroportu Suai komesa ona no mega projetus seluk ne’ebé konsidera hanesan dezenvolvimentu infra-estruturas ne’ebé boot liuhotu iha korredor ekonómiku kosta sul nian hanesan Auto Estrada kosta sul, Baze Fornesimentu Suai ka Suai Supply Base SSB besik ona atu komesa iha 2015.Projetus seluk iha kadeia ekonómika korredor kosta sul hanesan indústria petrokímika, LNG, no prosesu refinaria, iha hela preparasaun kona-ba designdezeñu no investigasaun detaillada. Hanesan sumáriu, alokasaun orsamentu kona-ba projetus Tasi Mane iha 2016 ho osan 56,634 milloens, ne’ebé hodi kobre liu-liu kontratus boot ne’ebé governu asina iha 2015, ne’ebé hanesan Primeiruira seksaun auto Estrada Kosta Sul no Baze Fornesimentu Suai nian. Alokasaun orsamentu ba projetus hirak ne’e mak hanesan 35 no 15 milloens, respetivamente ba Projetu Baze Fornesimentu Suai no Primeira seksaun auto estrada kosta sul nian. Restante alokasaun orsamentu, ho montante 1.634, rezerva ba designdezeñus enjeñaria nian ne’ebé detailladus ho preparasaun konsepsaun ba Sentral LNG iha Bee-asu

4.2.15. Programa Estradas

Objetivus dezenvolvimentu no konstrusaun estradas atu-hodi apoia movimentu beins no serrvisus no mos fornese boa konektividade ka ligasaun hanesan kona-ba transporte distritus ba sentrus atividades ekonómikas barabarak. Sistemas reparasaun no konstrusaun estradas ne’ebé halo didi’ak no reziste hasoru mudansas no variasoens klimátikas, esensial tebetebes ba kresimentu ekonómiku, koezaun sosial no hametin seguransa nasional. Tuir Planu mestre ka regulador Transporte nian ne’ebé foin halo kompletu,total kumPrimeiruntu kombinadu rede rodoviária nian nasional, estradas urbanas Dili, estradas kapital distritu, no estradas rurais estima katak 4100 km. 60 husi kumPrimeiruntu estradas hirak ne’e oras ne’e iha kondisaun ne’ebé aat tebetebes no sei sai aat liután iha tempu udan tanba la iha Sistema drenajen di’ak ne’ebé bele lori sai bee ba mota laran ne’ebé besik. Kondisoens hanesan ne’e sei reduz velosidade viajens, rezulta kustus transporte ne’ebé ás no lori tempu naruk liu halo viajens.Impaktu husi ne’e mak hamosu presu ne’ebé ás liután iha prestasaun beins no servisus ho obstákulus iha dezenvolvimentu, liu-liu iha rejioens. Dezdeke kria FI, governu aloka orsamentu husi fundus governu nian rasik no mos husi fontes empréstimus extensaunais hodi hadi’a estradas nasionais, estradas urbanas iha Dili ho redes estradas iha kapital distritu. Estradas rurais husi parte seluk oras ne’e hala’o daudaun husi parseirus dezenvolvimentu hanesan ILO ho Australian aid hamutuk ho kontribuisaun ba fundu husi governu. Orsamentu inisial FI nian mak 49.9 milloens ba implementasaun 55 projetus iha 2014 no orsamentu ne’e aumenta ba 58.6 milloens. Ne’e la inklui finansiamentu adisional 26.0 Página 24 de 61 milloens ne’ebé bele disponibiliza husi empréstimus externus. Iha 2015, orsamentu ba estradas aloka ho montante 54.8 milloens, inklui 29.0 milloens iha finansiamentu kontrapartida GoTL nian ba projetus haat ne’ebé finansia ho empréstimus plus 70 milloens husi empréstimus externus. Maibé, orsamentu ne’ebé aloka ne’e, ikus mai reduz tiha fali 10.0 milloens durante orsamentu retifikativu fulan Marsu 2015 ne’ebé hasai husi projetus barabarak iha programa estradas inklui finansiamentu kontrapartida governu nian ne’ebé sei iha faze aprovizionamentu. Portantu, alokasaun final orsamentu ba programa estradas iha 2015 mak 44.8 milloens. CAFI aprova orsamentu adisional 10 milloens ne’ebé transfere husi programa seluk iha projetus FI nian hodi selu projetus reabilitasaun estradas urbanas iha Dili ne’ebé halo kompletu ona iha 2015. Orsamentu 2016 nian ne’e estrutura hodi selu projetus kontratus estradas ne’ebé iha ona no estabelese entre 2013 no 2015. Alokasaun total orsamentu ba tinan 2016 adjusta ona husi 107.464 milloens ba 104.23 milloens tuir aprovasaun husi Parlamentu Nasional ne’ebé aloka ba reabilitasaun estradas urbanas iha Dili, projetus estradas ne’ebé governu ko-finansia hamutuk ho empréstimus, no estradas distritais, estradas iha capital seluk tuir lista iha aneksu 1 livru ida ne’e nian.

4.2.16. Programa Pontes

Pontes ne’ebé di’ak ho manutensaun mos di’ak krusial tebetebes hodi asegura asesu ba merkadus, edukasaun ho servisus saúde no ba seguransa sustentável ho estabilidade sosial. Ne’e mak rekizitus fundamentais ba dezenvolvimentu ekonómiku ho sosial hanesan governu rasik rekoñese iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu. Portantu, konstrusaun pontes foun, reabilitasaun pontes aat no alarga ka haluan pontes tanba movimentu tráfiku ne’ebé ás mak hodi klasifika ida ne’e hanesan prioridade boot ida iha alokasaun fundus husi Fundu Infra-estruturas. Programa pontes FI nian komesa iha 2011 ho projetus pontes hitu ne’ebé halo kompletu no pagamentus mos halo hotu. Adisoens seluktán mak rezulta halo tan pontes foun haat ne’ebe kompleturemata iha finais 2014, pontes sia mak iha hela konstrusaun ou hotu ona maibé seidauk halo pagamentus retensaun. Alokasoens orsamentu ba pontes durante períodu ne’e aumenta husi 5.5 milloens ba 18.7 4 milloens iha 2014 maibé ikus fali reduz ba 11.7 milloens liuhusi virements ka transferénsias no adiamentu ba projetus rua hodi transfere fundus husi projetus ho progresu neineik ba projetus ne’ebé presiza liu fundus adisionais. Dezembolsusafetasoens ba projetus haat sei halo kompletu iha 2014 hodi husi 12 projetus iha andamentu ka hala’o hela ne’ebé presiza fundus iha 2015. Atu finansia sira-nia progresu iha 2015, presiza tan osan 11.3 milloens. Previzaun dezembolsu to’o finais 2015 atinji 50 no restantes fundus transfere depoisde aprovasaun CAFI ba programa estradas ne’ebé presiza fundus hodi responderezolve pagamentus. ba 2016, total orsamentu 6.485 milloens hodi kobre pagamentus retensaun ba projetus ne’ebé halo hotu ona iha 2015 ou antesde projetus balu ne’ebé sei hala’o hela tuir listaa iha anexku 1. 4 Excluding Tono Bridge which was transferred to the Oecusse program.