Importânsia Programas Fundu Infra-estruturas 2016 nian

Página 14 de 61 projetu infra-estruturas ida, benefísius barak tebes mak bele hetan liuhusi sinerjia ho projetus seluk ne’ebé halo kompletu ona. Hanesan ezemplu, inter-ligasaun no konektividade entre projetus infra-estruturas irrigasaun nian ne’ebé nia objetivu mak atu aumenta produsaun agrikultura iha fatin ida halo sinerjia ho melloramentu estradas hodi loke asesu husi fatin produsaun ba merkadu hodi nune’e permite komunidade rural hetan asesu di’ak liu ba merkadu no lori benefísius boot liu ho impaktu ba ema hotu nia moris liu-liu ba sira ne’ebé vulneráveis no moris iha áreas rurais.

4.2. Sumáriu kona-ba Orsamentu FI tinan 2016, tuir Programa

Hanesan ho tinan hirak liubá, orsamentu FI tinan 2016 nian sei utiliza hodi finansia 24 programas hanesan tuir mai, ho fonte finansiamentu maihusi orsamentu Estadu, empréstimus externus, no parserias privadas liuhusi modalidade PPP. Detailles kada programa, inklui projetus ne’ebé propoen ho modalidade finasiamentu sei deskreve iha detailles hanesan tuir mai.

4.2.1. Programa Agrikultura

Agrikultura hanesan setor estratéjiku ba dezenvolvimentu ekonómiku iha futuru tanba maioria familias ka uma-kain iha paíz ka rai ida ne’e depende liu ba setor Agrikultura hodi moris. Dezenvolvimentu Infra-estruturas iha agrikultura hanesan fator ida de’it ne’ebé hodi tulun aumenta produsaun alimentar ka ai-hán no nia disponibilidade, hadi’a distribuisaun no aumenta seguransa alimentar liuhusi dalan reforsa no aumenta disponibilidade aleinde indiretamente aumenta rendimentu. Fatores seluk hanesan prátikas agríkolas ne’ebé di’ak liu, makanizasaun, semeadura adekuada ka di’ak, aplikasaun fertilizantes adekuadas mak hanesan fatores ne’ebé sei kontribui ba aumentu produsaun alimentas. Projetus irrigasaun tolu ne’ebé boot – Raibere, Oebaba ho Caraulun alista hotu iha Livru Orsamentu 6 iha 2013, 2014, no 2015 halo kompletu ona. Sistema irrigasaun ne’ebé kompletu kobre total áreas 3,000 hectares. Oras ne’e, sistemas hirak ne’e funsiona hela no tama iha períodu responsabilidade kona-ba defeitus. Ba 2016, total osan 2.0 milloens aloka hodi kobre pagamentu retensaun no mos konkluzaun kontratus ne’ebé ida mak kona-ba projetu irrigasaun Larisula.

4.2.2. Programa Bee ka Água ho Saneamentu

Asesu ba fasilidades água potável ka bee moos ho saneamentu ijiéniku esensial tebes ba moris ne’ebé saudável. Melloramentus iha fasilidades saneamentu no Fornesimentu Bee nesesáriu tebetebes iha paíz tomak hodi abastese ka fahe beeágua ne’ebé seguru no fasilidade saneamentu di’ak liu. Ne’e sei reduz moras no hadi’a kualidade moris. Dezde nia kriasaun, mak FI finansia ona programa projetus bee ho saneamentu lubun boot ida iha área urbana Dili, ne’ebé inklui reabilitasaun drenajen, reabilitasaun distribuisaun fornesimentu bee, no dezenvolvimentu master ka regulador sistema drenajen ho saneamentu Dili nian. Iha anu fiskal 2013-2014,aloka mos orsamentu ba konsepsaun no preparasaun Sistema abastesimentu bee operasaun ka Página 15 de 61 funsionamentu no manutensaun iha área urbana Dili no iha distritus seluk ho modalidade parseria públika privada public private partnership PPP. Ho FI, mak planu mestre ka regulador ba Dili nia eskemas melloramentu drenajen no saneamentu halo kompletu iha 2012. Designdezeñu Enjeñaria Detalladu ka Detail Enjeñaria Design DED kona-ba opsaun estratéjika balu hodi hadi’a sistema saneamentu ho drenajen iha Dili tuir buat ne’ebé rekomenda iha planu regulador halo kompletu iha 2014-2015. Konstrusaun kanal prinsipal sistema drenajen urbana ho obras halo dezviu bee mota nian, ne’ebé hanesan esforsu boot ida hodi reduz inundasaun iha sidade Dili, sei hala’o iha 2016 no 2017 ho empréstimu externu husi banku EXIM Xina. Kona-ba orsamentu 2016, alokasaun total orsamentu ho montante 10.236 milloens ne’ebé fahe liu-liu ba projetu drenajen Dili nian ne’ebé finansia hamutuk ho empréstimu husi banku EXIM no montante ki’ik ne’ebé sei kobre pagamentu retensaun ho projetus ne’ebé iha estudu viabilidade opsaun PPP nina kona-ba operasaun ho manutensaun fornesimentu bee iha Dili. Maibe orsamento ne’e hetan revisaun ba 13 milloens tuir aprovasaun Parlamentu Nacional hodi muda orsamento 2 milloens husi MOPTC ba estudo konstruksaun paragem ba retensaun be’e nia.

4.2.3. Programa Dezenvolvimentu Urbanu no Rural

Programa ida ne’e ho objetivu atu asegura planu ne’ebé di’ak ba espasu no atividades ekonómikas bazeia ba oinsá bele maksimiza potensia rekursus rejionais no lokais ho vantajen komparativa hodi prevene utilizasaun rekursus ne’ebé la efisiente. Atu bele produz planu espasial ne’ebé kompreensivu tantu urbanu komu rural, presiza informasaun espasial báziku ho formatu Sistema Informasaun JeográfikaSIJ ka GIS. Ho pré-kondisaun ida ne’e iha pensamentu ka hanoin,mak governu halo kompletu ona kolesaun dadus jeoespasiais ba territóriu Timor Leste tomak liuhusi dalan uza metodolojia Detesaun no Lokalizasaun ho Lazer ka Light Detection and Ranging LiDAR. Produtus LiDAR nian kompostus husi dadus topográfikus detailladus ho alta rezolusaun husi imajens aéreas ka high resolution of aerial imagery ne’ebé hanesan dadus bázikus hodi dezenvolve planeamentu urbanu no rejional hanesan zoneamentu uzu solu ka rai ka land use zoning, planeamentu transportes futurus, no planus dezenvolvimentu rejional no ekonómiku seluk. Ba anu fiskal 2016, total alokasaun orsamentu ba programa dezenvolvimentu urbanu no rural ho montante 12.182 milloens ne’ebé 0.182 milloens rezerva hodi kobre pagamentu retensaun ba kontratu governu nian relasiona ho planeamentu urbanu nasional no 12 milloens aloka ba segunda faze projetu kolesaun dadus LiDAR nian hodi rekpetróleula informasaun kona-ba subsolu ka rai okos ba territóriu Timor Leste tomak ne’ebé oras ne’e iha faze preparasaun konkursu.